Haigla inglisekeelne tuvustusViljandi Hospital Foundation is one of the eleven general hospitals inEstionia. Viljandi hospital is located at the Center-Estonia, near town Viljandi, Parsti parish. Hospital has 431 licenced beds and it provides a wide variety of healthcare, social and rehabilitation services. It is important to notice that Viljandi hospital is one of the two biggest psychiatric healthcare servic... ( Loe edasi... ) 2007. aasta patsiendiküsitluse kokkuvõteAlates sellest aastast on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt algatatud haiglate kvaliteedijuhtimise programmi PATH kaasatud lisaks regionaal- ja keskhaiglatele ka üldhaiglad, nende hulgas Viljandi haigla.PATH-programmi raames viidi aprillis kõigis Eesti haiglates läbi patsiendiküsitlus, seejuures kasutati kõigis haiglates sama küsimustikku. Lisaks küsimustele raviteenusega rahulolu kohta sisaldas ankeet ka haigla olmetingimusi ning personali suhtumist ja käitumist puudutavaid küsimusi. ( Loe edasi... ) SA Viljandi Haigla arengukava aastateks 2007-2009SA Viljandi Haigla arengukavaga lähiaastateks saab tutvuda siin( Loe edasi... ) Mõtteid Sihtasutuse 5. juubelilSA Viljandi Haigla juhatuse esimees Ülle Lumi( Loe edasi... ) SA Viljandi Haigla aastatel 2002-2007SA Viljandi Haigla 5. aastapäeva puhul sündis väike ülevaade sellest, mida viieaastase sihtasutusena tegutsemise aja jooksul on tehtud ja kuhu tänaseks jõutud.Kokkuvõttega sihtasutusest aastatel 2002-2007 saab lähemalt tutvuda siin (pdf-fail): ( Loe edasi... ) PASSIIVNE SUITSETAMINEMis on passiivne suitsetamine?Enamik inimestest ei suitseta ning peab end tõemeeli mittesuitsetajaks, mis aga tegelikult päris tõene ei ole. Paraku tuleb väga paljudel inimestel pea iga päev viibida lühemat või pikemat aega ruumides, kus suitsetatakse või kus just äsja on suitsetatud. Tubakasuitsust saastatud õhu sissehingamist mittesuitsetaja poolt nimetataksegi passiivseks ehk sundsuitsetamiseks. ( Loe edasi... ) SÜDAMENÄDAL18.-24. aprillini on Eestis Südamenädal.( Loe edasi... ) LASTE STRESSSageli arvatakse ekslikult, et stress ja ülepinge on vaid täiskasvanute mured. Ka koolilapsel esineb tõsiseid pingeid seoses nii õppetööga, sõprussuhetega kui ka arenguliste muudatustega. Puudulikud oskused oma elu korraldada ja raskustega toime tulla muudavad lapse eriti haavatavaks igapäevast tegutsemist ja elus rõõmu tundmist segavale stressile. Pikaajaline stress on tõsine probleem, mis võib viia depressioonini. Lapsevanem ja õpetaja on esimesed, kes saavad märgata lapse muret, pakkuda talle tuge ja õpetada probleemidega toimetulemist.( Loe edasi... ) MA MURETSEN OMA MUREDE PÄRAST ...Liigne õnn ja liigne mure on ühtviisi hukutavad. Ärge puhuge muresid suuremaks, kui nad on ja ärge kaotage pead, kui õnn on teiega - ja võite olla kindel, et talute muresid ja õnne hea tervise juures.( Loe edasi... )
|
|
|