Mida peaks teadma raseduseaegsest vaktsineerimisest?
12.07.2021
Eesti Ämmaemandate Ühingu seisukoht Covid-19 vastase vaktsineerimise kohta raseduse ja imetamise ajal.
Kooskõlastatud Eesti Naistearstide Seltsi ja Eesti Perinatoloogia Seltsi juhatustega
Rasedusaegne vaktsineerimine COVID-19 vastu tekitab küsimusi, sest rasedad arvati
esialgsetest vaktsiiniuuringutest välja ning ainus teave pärines loomkatsete tulemustest.
Praegu on ülemaailmselt käimas kliinilised uuringud, et hinnata COVID-19 vaktsineerimise
mõju rasedatele. Seni kogunenud andmete analüüsil, mis tugineb üle 200 000 raseda
andmetel, ei kaasne vaktsineerimisega olulisi lisariske raseduse kulule ja loote arengule.
Vaktsineerimisest tulenev kasu raske haigestumise ära hoidmiseks kaalub üle võimalikud
vaktsineerimisest tulenevad riskid. Raseduse ja imetamise ajal on COVID-19 vastane
vaktsineerimine lubatud.
Raseduse ajal on soovitav enne igasuguse ravimi tarvitamist nõu pidada oma ämmaemanda
või arstiga. Sama soovitus kehtib ka vaktsineerimise kohta. Otsuse rasedusaegse
vaktsineerimise kohta saab teha ainult naine ise ja see peab olema tehtud teadlikult.
Ämmaemandad austavad naise otsust end raseduse ajal vaktsineerida või sellest loobuda.
Vaktsineerimisest keeldumise korral jagatakse naistele soovitusi nakatumisest hoidumiseks
teistel viisidel.
Miks kaaluda rasedusaegset vaktsineerimist?
COVID-19 infektsiooni põdemine võib raseduse ajal kulgeda raskelt. Uuringutulemused
kinnitavad, et nakatunud rasedad vajavad võrreldes mitterasedatega sagedamini intensiivravi,
eriti juhul, kui haigestutakse raseduse III trimestril. COVID-19 põdemine suurendab
enneaegse sünnituse ja teiste rasedustüsistuste esinemise riski. Seetõttu on oluline nakatumist
vältida. Vaktsineerimine on efektiivne viis COVID-19 haigestumise vältimiseks. Vaktsiin ei
sisalda elus koroonaviirust ega lisaaineid, mis kahjustaksid rasedat naist või loodet. mRNA
vaktsiinid ei muuda DNA-d ega põhjusta geneetilisi muutusi.
Kuidas toimub rasedate vaktsineerimine?
COVID-19 vastane vaktsineerimine toimub rasedate ja mitterasedate puhul samadel alustel:
vaktsineerimisotsuse ja vaktsiini valiku kriteeriumiteks on naise vanus ja terviseriskid.
Soovitav on vaktsineerida COVID-19 vastu kõiki rasedaid, aga eriti neid, kellel on suurem
risk nakatuda või kelle haiguse kulg võib olla raskem kaasnevate seisundite tõttu (nt ülekaal,
diabeet, südame-veresoonkonna haigus). Vaktsiini dooside vaheline aeg on rasedusaegsel
vaktsineerimisel sama kui teiste inimeste puhul. Covid-19 vaktsiini ja teiste vaktsiinide
manustamise vaheline ajavahemik peaks olema vähemalt 14 päeva.
Millist vaktsiini eelistada?
Kõige rohkem on hetkel andmeid mRNA vaktsiinide kohta, mistõttu soovitatakse neid
eelistada rasedate vaktsineerimisel. Ameerika Ühendriikides on mRNA vaktsiinidega (Pfizer
BioNTech, Moderna) COVID-19 vastu vaktsineeritud üle 100 000 raseda ning ei ole leitud, et
need ohustaksid ema või loote tervist.
Kõrvalmõjude esinemine
Vaktsineerimise kõrvalmõjusid esineb nii rasedatel kui mitterasedatel, levinumateks on
süstekoha valulikkus, väsimus, peavalu, lihas- ja liigesvalu, külmavärinad, palavik. Rasedatel
on lubatud valu leevendamiseks ja palaviku alandamiseks kasutada paratsetamooli.
Vaktsineerimine raseduse planeerimise ja imetamise ajal
Rasedust planeerides võib vaktsineerida COVID-19 vastu. Enne vaktsineerimist ei ole vaja
teha rasedustesti, sest puudub tõendusmaterjal, et COVID-19 vastased vaktsiinid mõjutaksid
viljakust. Vaktsineerimise järgselt ei ole vaja rasestumist edasi lükata.
Tuginedes teadmistele, kuidas vaktsiinid organismis toimivad, ei ohusta COVID-19 vaktsiinid
imetava ema ja tema lapse tervist. Rinnaga toitmise ajal on COVID-19 vastane
vaktsineerimine lubatud. Vaktsineerimise järel leidub ema rinnapiimas antikehi, mis võivad
anda lapsele kaitse nakatumise eest.
Koostamisel on aluseks võetud järgmiste organisatsioonide soovitused ja seisukohad:
International Federation of Gynecology and Obstetrics (FIGO)
Royal College of Obstetricians and Gynaecologists (RCOG)
Royal College of Midwives (RCM)
The American College of Obstetricians and Gynecologists (ACOG)
World Health Organization (WHO)
