SA Viljandi Haigla juhtkonna selgitused seoses arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu pöördumisega

26.01.2012

SA Viljandi Haigla soovib anda omapoolseid selgitusi Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu pöördumisele.
Esmaspäeva, 23. jaanuari hommikul leidsime oma e-postkastist reede õhtul kell 22.02 saadetud kirja, milles oli välja toodud konflikt, mida haiglasiseselt sellisena ei olnud. Samal ajal kuulsime, et sama kiri oli juba üles riputatud internetti, saadetud liidu liikmetele ja ka ajakirjandusele.
Alates esmaspäevast saime hakata ka olukorda lahendama. Sellisel kujul pöördumine tuli üllatusena ka Viljandi Arstide Liidule, ja kuna protsess on alles käimas, palusime üheskoos, et kirja autorid pöördumise kodulehelt eemaldaksid. Vastus kõlas umbes nii, et tegelikult ei huvitutagi sellest, mis kohapeal toimub...

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu pöördumises esineb ebatäpsusi, eriti see, nagu oleks käsunduslepinguid haigla töötajatele peale sunnitud. Käsunduslepinguid on Viljandi haiglas juba mitu aastat sõlmitud kahe poole vabal kokkuleppel ja töölepingule lisaks. Käsunduslepinguid kasutatakse eelkõige ajakatteks, st valve ajal (tööpäev 16-08, nädalavahetustel ja pühadel). Teadaolevalt teevad pea kõigi Eesti haiglate töötajad, tingituna tervishoiutöötajate puudusest ja suhteliselt madalast töötasust, põhitöökohale lisaks tööd ka teistes tervishoiuasutustes. Käsunduslepingutega saime pakkuda seda võimalust neile oma põhitöökohas, et säästa oma inimesi sõitmast pikki distantse.

Ei pea paika see, et käsunduslepingute sõlmimine jätab Viljandi haigla töötajad ilma põhiõigustest ja hüvedest, sest reeglina sõlmitakse käsundusleping lisaks  põhitöölepingule muu töö tegemiseks ning käsundisaaja  hüved  (nt haigushüvitis, sest ka käsunditasult makstakse sotsiaalmaksu, va tööandja makstavad 5 päeva, aga haiguspäevi tuleb meie töötajatel ette suhteliselt vähe) on kaetud, samuti on käsundi saajale ette nähtud täiendav tasu käsundi täitmisel öö- ning pühade ajal.
Kuna käsunduslepinguga teenitu pealt makstakse sotsiaalmaksu, siis kajastub see ka sotsiaalmaksu laekumise põhjal arvestatavas vanemahüvitise ja pensioni arvestuses.
Puhkusetasu ja koondamishüvitise arvestusse käsund ei kuulu, kuid käsunduslepingute summad on kokkuleppelised ning erinevalt töölepingust ei ole komponente eraldi välja toodud.
Käsundihinnad on kokku lepitud tulenevalt tööjõu defitsiitsuse astmest.

SA Viljandi Haigla on püüdnud varem ja püüab ka edaspidi võimalikult palju igapäevatööst katta töölepingulise tööga, kuid osa lisatöödest on tõesti olnud otstarbekas katta täiendavate lepingutega. Kokkulepete täpsem sisu on vastavate osapoolte ja raamtingimuste osas ka töötajate esindajatega läbiräägitud.
Oleme kasutanud ja kasutame pidevalt ka ületunde, kuid nende maht on piiratud. 

Olukord, mis on hetkel üles kerkinud seoses erakorralise meditsiini osakonna tööga, on tingitud asjaolude kokkulangemisest. Aasta alguses selgus, et EMO õenduspersonal ei soovi või saa erinevatel põhjustel käsunduslepinguid sõlmida. Samal ajal tulid ka kliinikute läinud aasta majandustulemused, mille põhjal selgus, et kulude-tulude vahe, mis enne oli tasakaalus, osutus negatiivseks ning nö mugavusteenust me endale enam lubada ei saa. Seni olime teinud keerulises osakonnas tööd mugavamaks ja personaliseerisime üle, korraldades töö nii, et teenindus oleks mugavam personalile ja kättesaadavam patsiendile, kuid  hetke majandussituatsioonis on seda üha keerulisem lubada ja korraldada. Teistes sama taseme haiglates on koormused kõrgemad, töö intensiivsem ja personal koormatum. Haiglaliikide nõuetes on kirjas, et üldhaiglas peab olema kaks erakorralise meditsiini õeringi, meil on aastaid olnud päeval kuni kl 18ni ka kolmas õde. Kuidas seda vähendama hakatakse, selgub töö käigus, aga vähendamine toimub ainult kolmanda lisaringi arvel.

Aasta keskmisena on meil olnud ööpäevas 2,39 õeringi ja keskmine patsientide arv õeringi kohta 18,29, mis on sama liiki raviasutustega võrreldes madal koormusnäitaja. Kui kolmandat ringikatet ei tule, on patsientide arv õeringi kohta 21, mis on jätkuvalt madalam.

Eraldi tahaksime peatuda ka töötajate nö survestamisel. Viljandi haiglas töötab palju inimesi, kes ei ole käsunduslepingut soovinud ega seda sõlminud. Haigla juhatusel puudub info selle kohta, et käsunduslepinguid kellelegi peale surutaks.
Haigla juhtkonna eesmärgiks ei ole kunagi olnud käsunduslepingute hulga suurendamine, vaid pigem nende piiramine, seda nõukogu suuniste kohaselt eriti sel aastal. Nii olemegi asunud piiratud ressursside olukorras rakendama tööjõu otstarbekama kasutuse printsiipi.

Kuna säärane avalik pöördumine tuli ootamatult ka haigla töötajaskonnale ning selle põhjal, kuidas teema haiglale ja avalikkusele esitati, tundub, et Viljandi haigla on lihtsalt mõningase ebatäpse ja ebapiisava info põhjal tõmmatud Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu võitlusse Eesti Haiglate Liidu vastu.

Ülle Lumi,
SA Viljandi Haigla juhatuse esimees

 

Krista Valdvee
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
Tel 433 2025, 5349 5332
krista at vmh dot ee