Peahoone fuajee lillekiosk on alates 1. juunist suvepuhkusel

20.05.2019

OÜ Marcus Lillekaubandus lillekiosk haigla I korrusel
on suvepuhkusel alates 1. juunist.

Suveperioodil saab lilleseaded tellida Jakobsoni tn 4 kauplusest telefonil 433 4459.

Tellitud lilled toimetatakse haigla peahoonesse tasuta.
 
Lillekiosk avatakse taas septembris. 

Kõige kaasaegsem kromosoomhaiguste sõeluuring nüüd ka Viljandi haiglas

18.04.2019

Alates 18. aprillist on Viljandi haiglas lapseootel naistele kättesaadav kromosoomhaiguste sõeluuring NIPTIFY. Eesti teadlaste loodud NIPT (non-invasive prenatal testing) test põhineb naise vereproovil ning täiendab riiklikku sünnieelset sõeluuringut.

Uuringukomplekti saab vajaduse ja soovi korral soetada günekoloogi vastuvõtule tulles ning vereproovi anda Viljandi haigla laboris.

Viljandi haigla somaatilise valdkonna ravijuhi Mart Kulli sõnul on tegemist usaldusväärse ja kaasaegse võimalusega: „Meil on põhjust rõõmustada, et Viljandimaa lapseootel naistel on nüüd ka siin kohapeal võimalus vereanalüüsi baasil kromosoomhaiguste riske tuvastada“.

NIPTIFY test tuvastab kõrge täpsusega neli peamist kromosoomhaigust, mille puhul on  lootel ebanormaalne arv kromosoome. Testi kasutatakse loote tavapärase ultraheliskriiningu ehk OSCAR testi tulemuste täpsustamiseks. Alles sellisel juhul kui NIPTIFY test tuvastab kõrge kromosoomhaiguse riski, on soovitatav tulevasel emal läbida keerulisem ja kõrgema riskiga lootevee või koorionibiopsia uuring.

NIPT ei ole mõeldud asendama loote ultraheli uuringuid, mis tuvastavad lisaks mitmeid teisi loote väärarenguid. Nii nagu ka ultraheliuuringute puhul võib NIPTIFY puhul esineda nii valepositiivseid kui valenegatiivseid tulemusi, eriti kõrgema kehamassiindeksiga rasedatel.

Soovi korral saab NIPTIFY testi teha juba 10 rasedusnädalast. Selleks võetakse naiselt vereproov. Vereproovi analüüsitakse Tartu Täppismeditsiini laboris ning testi vastuse saab patsient enda arstilt või ämmaemandalt hiljemalt kümne tööpäeva jooksul.

Testi abil on ema soovi korral lisakuluta võimalik määratakse ka loote sugu.

NIPTIFY on tasuline meditsiiniteenus, testi hind Viljandi haiglas on  250 eurot (hinnakiri).

Loe NIPTIFY ja testimise kohta lähemalt www.niptify.ee.
 
 

Viljandi Haigla kutsub osalema 55-aastaseid ja vanemaid kerge vaimsete võimete langusega isikuid kliinilises uuringus

18.04.2019

Viljandi Haigla kutsub osalema 55-aastaseid ja vanemaid kerge vaimsete võimete langusega isikuid kliinilises uuringus: 
 
"Tantsulise liikumise grupitreening kerge kognitiivse häirega isikute vaimse ja füüsilise seisundi parandamiseks"
 
Vaimsete võimete langus võib teatud riskitegurite olemasolul ohustada üle 55-aastaseid inimesi ja avalduda näiteks mälu- või kõnehäiretena. Kerge vaimsete võimete langus võib, aga ei pruugi olla dementsuse riskiteguriks. Kerget vaimsete võimete langust on võimalik riskitegurite ja põhjuste ohjamise ja teiste sekkumistega teatud määral pidurdada. 
 
Uuringu eesmärgiks on välja selgitada tantsulise liikumise grupitreeningu mõju > 55-aastaste kerge vaimsete võimete langusega isikute kehalistele ning vaimse võimekuse näitajatele. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja sellest võib loobuda igal ajal. 

Uuringus osalemist rahaliselt ega muul viisil ei hüvitata.
 
Uuringule eelneb arstivisiit, mille käigus arst hindab patsiendi uuringusse sobivust vestluse ning vaimse võimekuse testi täitmise teel ning teeb arstliku üldläbivaatuse. Vajadusel tehakse uuritava terviseandmete päring varasema tervisliku seisundi täpsustamiseks. Uuringus osalejad jagatakse kahte gruppi. Tantsuline liikumine toimub treeneri juhendamisel kaks korda nädalas. Üks grupitreening kestab 1 tund.Võrdlusgrupi osalejad kohtuvad sama treeneri juhendamisel samuti 2 korda nädalas ning toimub ühine jalutamine kestvusega 1 tund. Uurimus kestab 12 nädalat. 
 
Nädal enne grupitreeningute algust, uuringu keskel ning nädal pärast treeningute lõppemist hinnatakse uuritavate kehalist seisundit, vaimset võimekust, emotsionaalset seisundit ja igapäevatoimetustega hakkamasaamist hinnatakse vastavate küsimustike ja testide abil. Nädal aega enne uuringut, nädal aega uuringu keskel ning nädal aega pärast uuringu lõppemist palutakse kanda sammulugejat. Arst võib uuringus osaleja kohta tema nõusolekul pärida andmeid digiloost. Digiloo päringutest otsitakse dementsuse riskiteguritele viitavaid terviseandmeid, samuti andmeid, mis võiksid viidata seisundile, mis välistab uuringus osalemise.
 
Huvi ja küsimuste korral võtke julgelt ühendust!
 
Psühholoog Mari-Liis Mägi (mariliis.magi@vmh.ee) tel 5556 9610
 
Dr Katrin Põld (katrin.pold@vmh.ee), tel 435 2148
 

Jazzkaare linnaruumiprojekti kontsert Viljandi haigla fuajees (fotod)

16.04.2019

Täna, 16. aprillil leidis Viljandi haigla peahoone fuajees aset koosseisu MeelisLaulud (laul, kitarr +viiul) kontsert, mis toimus projekti "Jazzkaar linnaruumis" raames. 

Linnaruumiprojekt on põnevatest esinemispaikadest ning artistidest koosnev programm, mis Jazzkaare ajal üllatab linnarahvast ebatavalistes kohtades väljapool kontserdisaale – linnatänavatel, ühistranspordis, lennujaamas, kohvikutes ja mujal. Positiivseid emotsioone ja energiat loov linnaruumiprojekt toimub 2019. aastal juba 10. korda, 15.-18. aprillil.
 
19. - 28. aprillini kestev Jazzkaar on Eesti suurima kontsertide arvuga festival, mis toimub juba aastast 1990.
 
Rohkem infot: https://www.jazzkaar.ee/
 
 
 
 

Haigla spetsialistid rääkisid tervishoiuhuvilistele gümnasistidele oma tööst (pilt)

05.04.2019

Täna, 4 aprillil toimus Viljandi haiglas juba neljas kohvik-kohtumine, kus Viljandi gümnaasiumi tervishoiuhuvilistel õpilastel oli võimalus vestelda ja küsida küsimusi huvi pakkuva eriala kohta ning erialaspetsialistid andsid ülevaate oma igapäevatööst. 
 
Kokkusaamine oli ajendatud gümnasistide huvist tervishoiutöötaja elukutse vastu ning Viljandi haigla soovist seda huvi igati õhutada. Osales paarkümmend gümnasisti, kes on haiglas tegevad olnud ka töövarjupäevadel. 
 
Teemade ampluaa oli lai ning seekordsel kohtumisel vesteldi viies temaatilises kohvilauas füsioteraapiast, kirurgiast, psühhiaatriast, sõltuvushaigete ravist- ja rehabilitatsioonist ning meditsiinitehnikast ja IT-st.
 

1. aprillil algab statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

28.03.2019

Lugupeetud patsient!

 
Vastavalt Sotsiaalministri 15.12.2004 määrusele nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded” viib SA Viljandi Haigla läbi igal aastal patsientide rahulolu uuringu.
 
Käesoleval aastal viiakse rahulolu uuring läbi SA Viljandi Haigla statsionaarse ja päevaravi raviteenuste kohta.
 
Uuring viiakse läbi perioodil 01.04.-30.04.2019.
 
Uuringu läbiviimiseks edastatakse vahemikul 01.04.-30.04.2019 statsionaarsetele ja päevaravi patsientidele küsitlusleht. 
Palume küsitlusleht täita enne haiglast lahkumist haiglaravi viimasel päeval. Täidetud küsitlusleht palume asetada osakonnas selleks otstarbeks paigaldatud ja märgitatud kasti.
 
Küsitluslehe täitmine on vabatahtlik ja anonüümne. 
Teie poolt täidetud ja tagastatud küsitlusleht annab meile väärtuslikku infot, et pakutavat tervishoiuteenust veelgi paremaks ja mugavamaks muuta.
 
Täname!
 

Õendus-hoolduskeskus nimetati hoolekandekeskuseks

27.03.2019

1. märtsist nimetati õendus-hoolduskeskus hoolekandekeskuseks seoses sellega, et alates 1. jaanuarist kuuluvad ambulatoorne ja statsionaarne õendusabi taasturavikliiniku koosseisu.
Hoolekandekeskuses saavad abi kõik püsiva tervisekahjustuse ja funktsionaalsete häiretega inimesed, kes vajavad pidevat või perioodilist hooldusteenust ja erihooldusteenust. 

Hoolekandekeskuse koosseisu kuuluvad sotsiaalhoolekande osakond ja erihoolduse osakond. Keskuse juht on Kaja Koger, telefon 435 4250, 5330 5340, e-post kaja.koger@vmh.ee.

Hooldusteenus on mõeldud isikule, kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt hooldusvajadus igapäevaeluks vajalike tegevuste elluviimisel või kelle iseseisev toimetulek kodustes tingimustes ei ole enam võimalik. 

Teenuse eesmärk on olla kliendikeskne ja toetada inimese igapäevast toimetulekut ööpäevaringse hooldusteenuse osutamisega.
Sotsiaalhoolekande osakond asub peahoones 8. korrusel B-korpuses kui ka Jämejalal ümaras majas. 
Sotsiaalhoolekande osakonna juhataja on Elena Erm, peahoone telefon 435 2169 ja Jämejalal 434 2226. 

Loe teenuse kohta lähemalt SIIT. 

Erihooldusteenuste eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ja tegevuse juhendamine.

Erihoolduse osakond asub peahoones 3. korrusel B- korpuses kui ka Jämejalal Pargi tee 14A hoones. 
Erihoolduse osakonna juhataja on Moonika Pukk, peahoone telefon 435 2165 ja Jämejalal 435 4254.

Loe teenuse kohta lähemalt SIIT. 
Vaata ka hoolekandekeskuse kodulehekülge: www.ohk.vmh.ee

Ambulatoorne ja statsionaarne õendusabi viidi taastusravikliiniku koosseisu, et teha veelgi tõhusamalt koostööd järelravis. 

Iseseisva statsionaarse õendusabi (endise nimega hooldusravi) on teenus patsiendile, kes on stabiilses seisundis ega vaja pidevat arstiabi. Õendusabi osakonda suunab arst saatekirjaga, kas eriarst aktiivravi järgselt ja/või perearst kodust või hooldusasutusest. 
Patsiente registreerib õendusabi osakonna juhataja Kadri Oras E-R 8-16 telefonil 434 2222, 5300 9789 või e-posti teel kadri.oras@vmh.ee. 

Loe teenuse kohta lähemalt SIIT. 

Koduõendus teenust pakume Viljandi linna ja osaliselt ka maakonna patsientidele, kes vajavad regulaarset õendusabi ja kelle tervislik seisund ei nõua haiglaravi.Teenusele suunab arst, kas perearst või eriarst peale aktiivravi ja saatekirjaga, millele märgitakse terviseprobleemid, vajalik ravi ja selle sagedus ning hinnatud abi vajadus. 
Koduõendusteenusele registreerib koordinaator Eneli Tulp E-R 8-16 telefonil 5346 7696 või e-posti teel koduode@vmh.ee

Loe teenuse kohta lähemalt SIIT. 
 

Radioloogia seminar 30. aprillil kell 12.00

27.03.2019

Kutsume radioloogia seminarile teisipäeval, 30. aprillil algusega kell 12 Viljandi haigla III korruse koosolekuruumis.

Seminari eesmärgiks on radioloogia põhiprintsiipide ja tänapäevaste põhisuundade tutvustamine.
 
Seminarile ootame Viljandi haigla arste, õdesid, radioloogiatehnikuid, maakonna perearste ning koostööpartnereid (Põltsamaa Tervis).
 
Registreeruda saab kuni 18.aprillini SIIN. 
 

Geenidoonorite proovide kogumine jätkub 2019. aastal!

25.03.2019

Eestimaalaste suure toetuse tõttu 2018. aastal toimunud 100 000 uue geenidoonori kogumise projektile ning personaalmeditsiini arendamiseks on riik teinud võimalikuks uute geenidoonorite jätkuva kaasamise 2019. aastal. Alanud aastal saab Geenivaramuga liituda veel 50 000 inimest.

2018. aasta tulemused näitavad, et eestimaalaste huvi geenidoonoriks saamise vastu on väga suur. Üheksa kuuga liitus Geenivaramuga üle 100 000 uue geenidoonori. Kokku on praeguseks Geenivaramus üle 150 000 inimese andmed ehk ligi 15% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Käesoleval aastal on võimalik liituda veel 50 000 eestimaalasel.
 
Samaaegselt uute geenidoonorite andmete kogumisega on Eesti riik alustanud koostöös teadlaste ja meedikutega infotehnoloogiliste lahenduste loomist geeniandmete kättesaadavaks tegemiseks tervise infosüsteemi kaudu. See annab kõigile geenidoonoritele võimaluse tutvuda oma personaalsete geneetiliste riskidega. Geenidoonorite nõusolekul saavad ka arstid tulevikus kasutada geeniinfot haiguste ennetamiseks ja raviks.

Viljandi haiglas saab vereproovi anda laboris 4. korrusel B-korpuses, toas B438 järgnevatel aegadel:
E ja K 8-15, T ja N 8-12.


Proovi andmiseks eelnevalt aega broneerima ei pea. Võimalusel tuleks olla 4 tundi söömata. Geenidoonoriks võivad saada kõik eestimaalased, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja kes pole juba varem liitunud Geenivaramuga. Kõrge vanus ega haigused pole takistuseks.
 
Kogu vajaliku informatsiooni geenidoonorluse ja sellest saadava kasu kohta leiate veebilehelt geenidoonor.ee, helistades tööpäeviti 9-17 meie infotelefonile 520 6959 või kirjutades info@geenidoonor.ee. 
 
 

Dementsus - kas vanema ea paratamatus?

22.03.2019

Dementsus - kas vanema ea paratamatus?

Katrin Põld, Viljandi Haigla neuroloog, sisekliiniku ülemarst
 
Dementsus on sage probleem vanemaealistel inimestel. Dementsusest rägitakse vahel kui vananemise praratamatust kaasnähust, ometi ei ole dementsus sugugi sama, mis normaalne vananemine. Dementsus on raske, süveneva kuluga ja eamasti ravimatu haigus.
 
Dementsusega inimene lakkab varem või hiljem olemast tema ise - lisaks mäluhäiretele võivad dementsusseisundiga kaasneda kalduvus ekselda ja eksida, kahtlustav, kiuslik käitumine, meeleolu- ja uneprobleemid, hõikumine, kõnehäired, sihitud tegevused. Hetkel on maailmas hinnanguliselt 40-50 miljonit dementset isikut ning aastaks 2050 võib see arv kolmekordistuda. Kõige sagedasem dementsuse põhjus on Alzheimeri tõbi.

Teisteks dementsuse põhjusteks on aju-veresoonkonna haigused, läbipõetud insult, Parkinsoni tõbi, kroonilised nakkushaigused ja teised kaasuvad ja läbi põetud haigused (nt kilpnäärme alatalitlus, ajutrauma või mürgistus). 
 
Dementsuse kujunemise aluseks on närvirakkude ja närvijätkete kahjustus ja häving. See viib lõpuks ajukärbumiseni, mis on sedatatav aju-uuringutega nagu nt kompuutertomograafia. Tüüpilisel juhul arevenad muutused ajus nii aeglaselt, et seda on raske märgata nii inimesel endal kui tema lähedastel. Sageli peetakse eaka sugulase muutunud käitumist ka lihtsalt veidruseks või meeleolulanguseks ega pöörduta õigeagselt arstile.
 
Dementsuse kahtluse korral on aga õigeaegne arstiabi väga oluline, sest arst saab vestluse, uuringute ja analüüsidega välistada dementsust meenutavad, kuid ravitavad haigused nagu põletikud, toitainete puudus, kasvajad jms. Alustada tuleks perearstist, aga võib abi saada ka psühhiaatrilt või paluda suunamist neuroloogile. Dementsust saab kindlalt diagnoosida, kui vaimsete võimete languse ravitavad põhjused on välistatud ja kui sümptomid on kestnud vähemalt 6 kuud. 
 
Tõeline dementsus ei ole kahjuks kaasaegse meditsiini vahenditega ravitav. Paljude dementsuse vormide taga on aga ka puudulikult ravitud kaasuvad haigused ja ebatervislik eluviis. Vaimsete võimete languses mängvad kindlasti rolli ka geneetilised tegurid ning keskkond.
 
Dementsuse kujunemist soodustavateks teguriteks on vanem iga, ravimata kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, rasvumine, depressioon, väheaktiivne eluviis ja suitsetamine. Nende tegurite mõjutamisega keskeas on võimalik dementsuse teket kas vältida või selle algust edasi lükata. Dementsusele võib eelneda nn kerge vaimsete võimete langus, mille puhul saab kasutada nii vaimu kui keha treenivaid võtteid, et selle süvenemist mõnevõrra peatada.
 
Dementsuse varajane avastamine on oluline haigele ja tema perekonnale ka seetõttu, et varases dementsuse faasis suudab inimene veel teha iseseisvaid otsuseid, mis puudutavad tema elukorraldust ja ravi. Dementsuse algstaadiumis haige ei pruugi olla automaatselt teo- ega töövõimetu, küll aga võib dementsuse diagnoosi korral tekkida piiranguid mootorsõiduki juhtimise ja tulirelva loa saamisel. 
 
Kaugele arenenud dementsusseisundga inimesed vajavad ööpäevaringset abi ja hooldust, mis muutub omastele väga koormavaks. Mõnikord on vajalik dementse inimese hooldusasutusse suunamine. Haige ümbruskond tuleks igal juhul kohandada tema võimetele ja vajadustele vastavaks ning ennekõike mõelda ohutusele (gaasi- ja elektripliidid välja lülitada, terariistad ja tikud peita jms).
 
Tuleb silmas pidada, et dementsuse all kannatav inimene ei pruugi tähele panna ega väljendada oma esmavajadusi nagu tualetis käimine, söömine, pesemine. Samuti ei saa dementsusega inimese hooleks jätta tema tavapäraste koduste ravimite võtmise kohustust. Täielik tegevusetus ning üksinda toas istumine ei ole aga dementsusega isikule parim lahendus, kuigi soov dementse eest kõik esemed ära koristada on mõistetav. Pigem võib jõukohane ja meeldiv tegevus dementsusega haiget rahustada ja ennetada rahutust ning agressiivsust. Vaimsete võimete langusega inimest peaks kaasama perekondlikesse ja seltskondlikesse tegevustesse nii palju kui võimalik. Kõigile dementsusega inimeste lähedastele on aga põhisoovituseks hoolitseda ennekõike enda tervise ja heaolu eest.
 
Lisa: 2018. aastal loodi Sotsiaalministeeriumi hanke toel Dementsuse Kompetentsikeskus (DKK), kuhu kuuluvad Viljandi Haigla, MTÜ Elu Dementsusega, EELK Diakooniahaigla ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. DKK eesmärgiks on parandada dementsusega isikute ja nende lähedaste elukvaliteeti ning üldsuse ja dementsusega tegelevate spetsialistide teadlikkust dementsusest.

Tegutseb dementsuse infoliin lähedastele ja spetsialistidele. Infoliini number on 644 6440. Regulaarselt toimuvad vastavasisulised seminarid, nn mälukohvikud, lähedastele mõeldud tugigrupid. Rohkem infot http://eludementsusega.ee

Täna , 22. märtsil toimub ka seminar “Dementsusega inimese toetamine” Viljandi Linnagaleriis  (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saalis).
Seminar  on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele ja omastehooldajatele. Üritus on tasuta!
 

 


Vanemad uudised