Kampaania "Koos on kergem" toetas loote jälgimise monitori ostmist

05.02.2013

Viljandi Männimäe Selveri juhataja Marina Lillepõld ja teenindusjuht Tiina Leitmaa andsid täna Viljandi haigla sünnitusabi ja günekoloogia osakonnas üle tšeki 4304 euroga, mis koguti eelmise aasta lõpul kümnendat korda korraldatud heategevusprojekti „Koos on kergem“ raames.
Haiglate laste- ja sünnitusosakondi sai toetada Selverist tehtud ostuga, sentide ja eurode annetuskasti jätmisega ning Annekese sussišokolaadide ostmisega.

Marina Lillepõld tundis tšekki üle andes heameelt, et iga aastaga on üle antav summa suurenenud. Ja kuigi sel korral kogunes vähem eurosid korjanduskasti, oli ostude pealt kogutud summa seda suurem.
Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere avaldas aga  tänu nii Selverile, kes kampaaniat korraldab, kui viljandimaalastele, kelle annetustest ja ostudest summa  koosneb.

Viljandi haigla plaanib toetuse abiga osta loote jälgimise monitori. „Meil on üks monitor küll olemas, kuid sageli tuleb ette olukordi, kus ka teist oleks hädasti vaja,“ selgitas sünnitusabi ja günekoloogia osakonna vanemarst Maret Metsmaa.

2012. aasta alguses Selveri poolt üle antud enam kui 3800 eurose toetuse abiga hangiti sünnitusabi ja günekoloogia osakonnale enneaegsete ja aegsete vastsündinute soojendusmadrats.

Krista Valdvee
Kommunikatsioonijuht
SA Viljandi Haigla
Tel 435 2025, 5349 5332
krista dot valdvee at vmh dot ee
www.vmh.ee

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli avaaktus Viljandi haiglas (fotod)

05.02.2013

Esmaspäeval, 4. veebruaril toimus Viljandi haiglas õppeaasta avaaktus – kaheaastast õppetööd Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis alustasid õdede põhikoolituse ja hooldustöötajate õppekava grupid.

Avaaktusel allkirjastasid tervishoiu kõrgkooli rektor Anneli Kannus ja Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere koostööleppe, mille kohaselt korraldatakse lühendatud õppeajaga õe põhikoolituse õpe, et võimaldada kutsealase ettevalmistusega töötajatel omandada kõrgharidus, ja  hooldustöötajate õpe, et võimaldada kutsealase ettevalmistuseta töötajatel omandada kutseharidus maakonnas kohapeal.

Oma avakõnes kiitis Anneli Kannus tulevasi õppureid pealehakkamise eest ning avaldas lootust, et kõik alustajad haridustee ka lõpuni käivad. Haigla juhatuse liige Enno Kase aga soovitas lisaks kohustusele näha ka võimalust, mille kooli kohapeale tulek annab.

Õppureid tervitasid ning aitasid mõtteid kooli laineile viia ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Inge Paju ning õe õppekava juht Kersti Viitkar ja kutseõppe õppekavade juht Tiina Uusma.

Viljandi haigla õendusjuht Triinu Rõigas rääkis koostöö algatamisest, mis võttis erinevatel põhjustel hoopis rohkem aega, kui alguses loodeti, ning tänas ambulatoorse ravi ja diagnostika kliiniku ülemõde Ilme Troppi, kelle initsiatiivil kohapealne õpe alguse sai.

Alustavaid õppureid oli tervitama tulnud ka akuutpsühhiaatria osakonna õde Astra Rohtla, kes lõpetas õppekava Tartus läinud aasta kevadel. Värske lõpetajana oli tal varuks hulgaliselt häid näpunäiteid, kuidas täiskasvanud õppijana paremini toime tulla, ning inspireeriv lugu kuldsest sillast.

Muusikalise tervitusega esines Jete Liisa Kiik, juhendaja Ele Millistfer.

Õppegrupid  - 26 õde ja 19 hooldajat – moodustavad Viljandi haiglas juba töötavad hooldajad, kes soovivad saada erialast haridust, ning erialase keskharidusega õed, kes soovivad omandada rakenduslikku kõrgharidust. Lisaks paarikümnele õele, kes töötavad Viljandi haiglas, kuulub õppegruppi ka pereõdesid ning õendustöötajaid teistest haiglatest.

4. veebruarist alustasid õppetööd hooldajad, kelle õppetöö on korraldatud nii, et loengud toimuvad ühe nädala kuus.  Õdede õpe leiab aset kord nädalas neljapäeviti. Õppetöö toimub põhiliselt haigla peahoones, kuid ka Viljandi ühendatud kutsekeskkooli täiskasvanute koolituskeskuses ning Tartus tervishoiu kõrgkooli ruumes.

Õppetöö kestab kaks aastat, mõlemad grupid lõpetavad juunis 2015.

Krista Valdvee
Kommunikatsioonijuht
SA Viljandi Haigla
Tel 435 2025, 5349 5332
krista dot valdvee at vmh dot ee
www.vmh.ee

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus ja SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere allikirjastasid koostööleppe.



Alustavatele õppuritele anti üle "rebasekotid".

Viljandi haigla õendusjuht Triinu Rõigas...

ja akuutpsühhiaatria osakonna õde Astra Rohtla.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava juht Kersti Viitkar...

ja kutseõppekavade juht Tiina Uusma.

Muusikalise tervitusega esines Jete Liisa Kiik.

Veebruarist muutub C.pneumoniae antikehade test

30.01.2013

Palume patsiente alates 29. jaanuarist mitte külastada

28.01.2013

Viirusnakkuste ulatusliku leviku tõttu palub SA Viljandi Haigla ravil viibivaid patsiente alates 29. jaanuarist mitte külastada.

Piirang on vajalik kaitsmaks haiglas ravil viibivaid patsiente viirusnakkuste eest.

Informatsiooni patsiendi seisundi kohta on võimalik küsida raviarstilt. Vajadusel saab jätta paki (patsiendi ja osakonna nimega) peahoone infolauda.  
 

Terviseamet soovitab viirusnakkuste levimise perioodil nakatumisest hoidumiseks:
• vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi,
• pesta tihti käsi,
• haigega lähikontaktis olles katta nina ja suu marlimaskiga.  

Viirusnakkuste põdejatel:
• koju jääda ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab ka organismi;
• köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta,
• vältida silmade puudutamist,
• pesta tihti käsi.

Mõistvale suhtumisele lootes
SA Viljandi Haigla

Viljandimaa A-hepatiidi puhang on ametlikult lõppenud

25.01.2013

Viljandimaal 2011. aasta suvel avastatud A-hepatiidi puhang on tänaseks lõppenud. Vahepeal epideemiahirmu põhjustanud ning üksikute haigusjuhtudega kuni 2012. aasta oktoobrini kulgenud A-hepatiiti haigestumisest on möödunud pisut enam kui sada päeva, mida peetakse märgiliseks.

Terviseameti Viljandimaa esinduse epidemioloogiaspetsialist Jaana Pullmann selgitas, et kui viimasest hepatiiti haigestumisest on möödunud kaks peiteperioodi ehk sada päeva, siis võib lugeda puhangu lõppenuks. "Kui nüüd peaks ilmnema mõni haigusjuht, mille inimene toob kaasa näiteks reisilt, siis loetakse see uueks juhtumiks."

2011. aasta suvest kuni sügiseni 2012 registreeriti Viljandimaal A-hepatiiti haigestunuid kokku 154 inimest.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse kutsus haiguse leviku peatamiseks 2011. aastal kokku spetsialistide töörühma Terviseametist, Veterinaar- ja toiduametist, Viljandi haiglast, maavalitsusest jm., kes kõik asusid  ühistegevusse haiguse leviku peatamiseks. "Peamine eesmärk on ja peabki olema tervetele inimestele maksimaalse kaitse tagamine," sõnas Kruuse.

Olukorra muutiski komplitseerituks asjaolu, et ainult tervete inimeste kaitse annab haiguse leviku peatamisel tulemuse. Seega keskendus töögrupp sellele, et leida soodsamaid võimalusi vaktsineerimiseks ning otsida väljundeid inimeste hügieenikäitumise parandamiseks.

Ennetuskampaaniaga ühines ravimifirma GlaxoSmithKline Eesti OÜ ning see andis strateegiliselt olulistele sihtgruppidele, nagu Viljandimaa koolide- ja lasteaiaõpetajad, puhanguga seotud õpilased, sotsiaaltöötajad jt. võimaluse saada soodustingimustel vaktsiini nii A- kui AB-hepatiidi vastu. Kokku vaktsineeris end Viljandimaal A- või AB-hepatiidi vastu puhangu perioodil ligi 3500 inimest.

"Eesmärk oli ju teha kõik mis võimalik ja seda läbimõeldult, et epideemia puhkemist ära hoida. Eks see olegi juhtimise suurim kunst, et panna maakonna 50 000 inimest ühtemoodi mõtlema ja tegutsema," sõnas maavanem Kruuse. "Viljandimaal see õnnestus. Ja õnnestus just läbi kõikide osapoolte koostöö," tunnustas maavanem nii Terviseametit, SA Viljandi Haiglat, vaktsineerijaid, ravimifirmat, ajakirjandust kui kõiki teisi.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Suure-Jaani kiirabibrigaad tegutseb uutes ruumides (fotod)

25.01.2013

Neljapäeval, 24. jaanuaril leidis aset Viljandi haigla kiirabi Suure-Jaani brigaadi uute ruumide ametlik avamine.

Viljandi haigla kiirabi Suure-Jaani brigaad tegutseb alates sellest aastast uutes ruumides, mis asuvad päästekomandoga ühe katuse all. Kolimise põhjuseks olid probleemid varasemate, asula servas asunud  ruumide otstarbekuse ja küttega.

Ruumide leidmisel ja korda tegemisel osutas Viljandi haiglale suurt abi Suure-Jaani vallavalitsus, rendipinna omanik on AS Taisto Bussid.

Kiirabibaasi avamisel avaldas SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere lootust, et uute ruumidega on töötajatele loodud võimalikult head tingimused, sest kiirabi töökoormus kasvab aasta-aastalt. „Kui mugavaks töökoht aga logistiliselt kujuneb, seda saavad öelda ainult töötajad ise,“ lisas ta.

Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu tundis heameelt, et nüüdsest ühe katuse all asetsevad päästekomando ja kiirabi just nende vallas tegutsevad. „Kuigi ma loodan, et meie inimestel tuleb nende kahe institutsiooniga võimalikult vähe kokku puutuda, annab teadmine, et asutakse lähedal, meie elanikele kindlustunde,“ sõnas ta.

Krista Valdvee
Kommunikatsioonijuht
SA Viljandi Haigla
Tel 435 2025, 5349 5332
krista dot valdvee at vmh dot ee
www.vmh.ee

Viljandi haigla labor määrab hinnangulise glomerulaarfiltratsiooni kiirust (eGRF) uue valemi abil

24.01.2013

Alates 28. jaanuarist hakkab SA Viljandi Haigla labor väljastama hinnangulise glomerulaarfiltratsiooni kiiruse (eGRF) - varasem nimetus endogeenne kreatiniini kliirens -  tulemusi, mis on arvutatud MDRD valemi abil.

MDRD valemit soovitatakse  kasutada Cockroft-Gaulti valemi asemel. MDRD valemit kasutades pole vajalik arvestada patsiendi kaalu, piisab ainult vanusest.
MDRD valem töötati välja 1628 patsiendil MDRD uuringust (Modification of Diet in Renal Disease,1999).
GFR (ml/min/1,73m2) =175 x [seerumi/plasma kreatiniin (µmol/L) x 0,011312] -1,154
x[vanus] -0,203 x [0,742 kui patsient on naine]

MDRD valem on valideeritud suurel populatsioonil, mis hõlmas erinevate rasside esindajaid. Ei vaja arvutamiseks kehakaalu.
Viimasel kümnendil on maailmapraktikas rutiinne eGFR väljastamine koos iga seerumi/plasma kreatiniini määramisega. Täiskasvanutel eGFR MDRD- valemi järgi arvutatuna on saanud kuldseks standardiks.
MDRD valem töötati välja krooniliste neeruhaigete grupil ning seetõttu alahindab süstemaatiliselt GFR-i kõrgete väärtuste puhul.
Soovitav on interpreteerida eGFR väärtusi ≥60ml/min/1,73m2 ettevaatusega,
arvestades, et eGFR muutub ebatäpsemaks tõelise GFR suurenedes

Soovitada patsientidel mitte süüa liha 12 tundi enne proovi andmist eGFR määramiseks..
 Proov ei tohi olla hemolüütiline. Analüüs tuleks teostada 12 tunni jooksul alates proovivõtust.

Referentsväärtused
≥ 18 a ≥ 90mL/min/1,73m2 
Valemit ei saa kasutada laste GFR-i arvutamisel.

Staadium kirjeldus (GFR ml/min/1,73m2)
1 Neerukahjustus normaalse GFR-ga ≥ 90
2 Neerukahjustus kergelt vähenenud GFR-ga 60–89
3 Moodukalt vähenenud GFR 30–59
4 Tunduvalt vähenenud GFR 15–29
5 Neerupuudulikkus < 15

eGFR tulemus <60ml/min/1,73m2 patsiendil, kellel pole varem eGFR
määratud, tuleb kinnitada korduva testiga kahe nädala jooksul, et välistada ägedad GFR muutuse põhjused.
Kroonilise neeruhaiguse progressiooniks võib lugeda eGFR vähenemist
      >5 ml/min/1,73m2 võrra ühe aasta jooksul või >10 ml/min/1,73m2 võrra viie aasta jooksul
 

Lisainfo:
laboriarst Anne Lemmik, tel 435 2091, 435 2090

Vereäige mikroskoopilisel uuringul võeti kasutusele uus lühend

24.01.2013

Viljandi haigla labor annab teada, et alates 28. jaanuarist on vereäige mikroskoopilise uuringu (endine B-Hemo) uus lühend B-Smear-m.

Lisainfo:
laboriarst Anne Lemmik, tel 435 2091, 435 2090

24. ja 25. jaanuaril on bassein suletud

21.01.2013

Ambulatoorse taastusravi üksus annab teada, et 24. ja 25. jaanuaril on basseiniruumid pisiremondi tõttu suletud.

Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast!

Lähem info: tel 435 2136.

15. ja 17. jaanuaril jäävad ära kl 17-sed rasedate vesivõimlemise tunnid

15.01.2013

 Ambulatoorse taastusravi üksus annab teada, et töötaja haigestumise tõttu jäävad ära 15. ja 17. jaanuaril kell 17.00 toimuma pidanud rasedate vesivõimlemise tunnid.

Vabandage!

Lähem info: tel 435 2136.