Doonorid on oodatud 25. juulil kell 9.45-13.00

23.07.2019

Doonoripäev juba sel neljapäeval, 25. juulil kell 9.45-13.00 Viljandi haigla 9. korrusel.

Tule ise ja võta sõber ka kaasa!

Vaata pilti suuremalt siin:  https://www.kliinikum.ee/verekeskus/index.php/2-uncategorised/15-veretilkade-taehendused#tilgad

Iseseisva õendusabi teenus kolis haigla peahoonesse

12.07.2019

Iseseisva statsionaarse õendusabi (endise nimega hooldusravi) teenuse uus asukoht on Viljandi haigla peahoone (Pärna tee 3) B-korpuse 5. ja 6. korrusel. 

Teenuse kontaktid on endised: 

Õendusabi osakonna juht Kadri Oras

tel 434 2222; kadri.oras@vmh.ee

Vanemõde Relika Kobin 

tel 434 2274; relika.kobin@vmh.ee 

Sotsiaaltöötaja Piret Hommik tel 434 2209

6B õepost tel 434 2278

5B õepost tel 434 2286 (alates 12.08)

Teenusest lähemalt saab lugeda siit

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee

1. juulist väljastavad surmatõendeid surnute lähedastele tervishoiuasutused

28.06.2019

1. juulist muutub surmateatiste ja surmatõendite edastamine ning väljastamine elektroonseks. Tervishoiuasutused hakkavad väljastama surnud isikute lähedastele surmatõendeid, mida seni väljastasid kohalikud omavalitsused arstliku surmateatise alusel.
 
Sotsiaalministeeriumi ja siseministeeriumi koostöös ellu viidava muudatuse tulemusena asendatakse paberkandjal arstlik surmateatis digitaalse surmateatisega ja surma põhjuse teatisega, mida hakatakse elektroonselt edastama tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemist rahvastikuregistrisse ja surma põhjuste registrisse.
 
Surnu lähedase jaoks prindib tervishoiuasutus (haigla või perearst) eeltäidetud surmatõendi välja, kuna seda on edasiste toimetuste jaoks vaja paberil. Näiteks küsivad paberil surmatõendit matusebürood, kalmistud jt teenusepakkujad.
 
Viljandi haiglas väljastavad surmatõendeid alates 1. juulist haigla peahoone sekretär, Jämejalas psühhiaatriakliiniku sekretär ning prosektuuris patoloogia assistent. Surmatõend kinnitatakse väljastaja nime ja allkirja ning asutuse pitsatiga.
 
Isiku sugulust/seost surnuga, kellele surmatõend väljastatakse, fikseeritakse isikut tõendava dokumendi alusel. Matusebürool, kes esindab surnu omakseid, peab surmatõendi saamiseks olema lähedase kirjalik volitus, millel on märgitud volitaja seos surnuga.
 
Surmatõend väljastatakse Viljandi haiglas aktiivravi ja iseseisva õendusabi teenuste puhul, sotsiaalhoolekande (tasuline hooldus ja erihooldus) teenuste puhul tuleb pöörduda perearsti poole.
 
Surmatõend väljastatakse haiglast ühekordselt nn esmase surmatõendina, mis on tasuta ja väljastamise kohta jääb elektroonilisse andmebaasi sellekohane märge. Korduvat surmatõendi väljastab omaste kirjalikul soovil tasu eest Viljandi linnavalitsuse perekonnaseisuametnik.
 
Lähem info: https://www.tehik.ee/tervis/teenused-ja-projektid/e-surmasuendmus/ 
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee

President andis esimese sotsiaaltöö preemia Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusele (lisatud video ja ERR-i intervjuu)

19.06.2019

President Kersti Kaljulaid andis täna Kadriorus esmakordselt üle Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu sotsiaaltöö preemia. Preemia pälvis Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus. 

Keskuse juhi Rita Kerdmanni sõnul on tegu tööga, mis on enamjaolt nähtamatu, kuid ilma milleta ei saa öelda, et ühiskond on kõigi jaoks olemas. "Ei ole võimalik alahinnata seda vaimujõudu, mida vajab sõltlane selleks, et alustada raviga. Keskuses olnud klient saab siit teadmise, et ta on ühiskonna täieõiguslik liige, tema arvamus on oluline ning ta on austust väärt!" ütles Kerdmann. 

Keskuse juht Rita Kerdmann ütles, et see auhind annab kindlasti tervele meeskonnale motivatsiooni ning jõudu ja jaksu tegeleda selle keerulise, kuid väga huvitava tööga ning tänas kõiki oma töötajaid, kes teevd tööd südamega ning inimesest lähtuvalt.

Vaata videot: https://www.postimees.ee/6711508/presidendi-esimese-sotsiaaltoo-preemia-palvis-narkosoltlaste-abistaja

Intervjuu ERRi Terevisioonis (alates 00:42:10): https://etv.err.ee/949591/terevisioon


Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võidutööga saab tutvuda haigla kohvikus

19.06.2019

10. juunil sõlmiti Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimise leping ühispakkujaga DAGOpen OÜ, BAKPAK Architects ning PLANHO CONSULTORES S.L.P, kes võitis uue hoone arhitektuurikonkursi võistlustööga „ELU“.  

Ideekavandiga saab tuvuda Viljandi haigla kohvikus. 

Uut haiglat hakkab projekteerima rahvusvaheline meeskond, kel tuleb leida parimad lahendused ning tagada nõuetele vastav hoone. 

Projekteerimiseks on kavandatud 15 kuud ja see koosneb neljast peamisest etapist: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi- ja tööprojekt. Jaan Kuusemetsa sõnul saab üks olulisemaid ja tõenäoliselt ka keerukamaid etappe ilmselt olema põhjalikult läbitöötatud eskiisprojekti koostamine koostöös tellijaga.

"Seda, kui palju hoone lõplik arhitektuurne lahendus hakkab erinema arhitektuurivõistluse võitnud ideekavandist, on hetkel raske hinnata," sõnas ta. Üldine linnaehituslik lahendus, arhitektuurne kontseptsioon ning disain ei tohiks projekteerimise ajal oluliselt muutuda.

Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimisleping sai allkirjad

12.06.2019


 
Esmaspäeval, 10. juunil sõlmiti Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimise leping ühispakkujaga DAGOpen OÜ, BAKPAK Architects ning PLANHO CONSULTORES S.L.P, kes võitis uue hoone arhitektuurikonkursi võistlustööga „ELU“. Projekteerimise maksumuseks on 2,14 miljonit eurot.
 
Ühispakkuja esindaja, DAGOpen OÜ juhataja ning “ELU” arhitekt Jaan Kuusemets tundis rõõmu ees seisva väljakutse üle: “Tihtipeale projekteeritakse uued haiglad linnade ääre aladele nn tühjale väljale, kus projekteerimisel tuleb arvestada vaid ilmakaari ning haigla enda spetsiifikast tulenevate vajaduste ja erinõuetega, nagu näiteks parima funktsionaalsuse ja sisemise logistika saavutamine.
 
Uue haigla projekteerimine juba välja kujunenud linna südamesse on keerukas ning põnev väljakutse, kuid ka väga suur vastutus. Uut Viljandi haiglat hakkab projekteerima rahvusvaheline meeskond, kel tuleb koostöös lõppkasutajaga leida parimad lahendused ning tagada kaasajanõuetele vastav ja inimsõbralik tulevikku vaatav hoone.”
 
Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere pidas oluliseks projekteerimise alguse puhul üle korrata, miks uut hoonet ehitatakse ja millisena seda koos perearstidega nähakse. „Uue hoone kontseptsioon tugineb neljale sambale - koostöö eri osapoolte vahel, teenuste muutumine ajas ning tasakaal patsiendikeskuse ja töötaja tänapäevase töömugavuse vahel. Praegune, nii ehituslikult kui ka kaasaegse teenuseosutamise sisu mõttes amortiseerunud hoone, seab kõigis neis valdkondades olulisi piiranguid. Nii uue hoone asukoha, arhitektuurilise lahenduse kui ka sisulise osa otsused on tehtud kõiki neid nelja arvestades ning need jäävad raamistama ka kogu projekteerimisprotsessi.“
 
Projekteerimiseks on kavandatud 15 kuud ja see koosneb neljast peamisest etapist: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi-ja tööprojekt. Samuti teostatakse ehitusperioodil autorijärelevalvet. Jaan Kuusemetsa sõnul saab üks olulisemaid ning tõenäoliselt ka keerukamaid etappe ilmselt olema põhjalikult läbitöötatud eskiisprojekti koostamine koostöös tellijaga.
 
„Seda, kui palju hoone lõplik arhitektuurne lahendus hakkab erinema kaheetapilise arhitektuurivõistluse võitnud ideekavandist, on hetkel raske hinnata. Üldine linnaehituslik lahendus, arhitektuurne kontseptsioon ning disain ei tohiks projekteerimise ajal oluliselt muutuda. Kuna haiglad on keerukad ning ajas pidevalt muutuvate vajaduste ja võimalustega asutused, siis tuleb erinevaid muudatusi kindlasti ning me oleme sellega ka arvestanud,“ kirjeldas ta.
 
Haigla juhatuse esimees avaldas lootust, et üheskoos kavandades ja läbi arutades on ka keerukused ületatavad: „Esimesed kohtumised projekteerijatega on olnud väga asjalikud ja konstruktiivsed ning tekitanud hea tunde edasiseks koostööks,“ sõnas Tampere.
 
Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvara AS-iga kuulutasid eelmisel aastal välja Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse, mille võitis DAGOpen OÜ arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”.
 
Teise koha vääriliseks tunnistati VK Studio Architects, Planners & Designers CCLL ja Arhitekt 11 OÜ autorid Sander Aas, Erkki Annama, Peter Deneut, Heidi Denoulet, Eero Endjärv, Ha Minh Nguyen ja Rense Vandewalle tööga “Allikas” ning kolmanda koha saavutas ODA OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ autorite meeskond Meelika Kaarna, Egon Metusala, Sten-Mark Mändmaa, Eleriin Tekko ja Liis Uustal tööga “Tervise tänav”.
 
SA Viljandi Haigla volitatud esindaja Riigi Kinnisvara AS korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimispartneri leidmiseks. Hankes osalemise ettepanek tehti arhitektuurikonkursil osalenud kolme parima töö esitajatele. Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimise leping sõlmiti hankemenetluse võitjaga, kelleks osutus ühispakkuja DAGOpen OÜ, BAKPAK Architects ning PLANHO CONSULTORES S.L.P. Pakkumuse maksumuseks on 2,14 miljonit eurot.

Viljandi kesklinna rajatav 23 000 m² suurune innovaatiline kompleks valmib 2023. aastal.
 
Rohkem informatsiooni  leiate konkursi kodulehelt: https://newviljandihospital.ee

Peahoone fuajee lillekiosk on alates 1. juunist suvepuhkusel

20.05.2019

OÜ Marcus Lillekaubandus lillekiosk haigla I korrusel
on suvepuhkusel alates 1. juunist.

Lillekiosk avatakse taas septembris. 

Kõige kaasaegsem kromosoomhaiguste sõeluuring nüüd ka Viljandi haiglas

18.04.2019

Alates 18. aprillist on Viljandi haiglas lapseootel naistele kättesaadav kromosoomhaiguste sõeluuring NIPTIFY. Eesti teadlaste loodud NIPT (non-invasive prenatal testing) test põhineb naise vereproovil ning täiendab riiklikku sünnieelset sõeluuringut.

Uuringukomplekti saab vajaduse ja soovi korral soetada günekoloogi vastuvõtule tulles ning vereproovi anda Viljandi haigla laboris.

Viljandi haigla somaatilise valdkonna ravijuhi Mart Kulli sõnul on tegemist usaldusväärse ja kaasaegse võimalusega: „Meil on põhjust rõõmustada, et Viljandimaa lapseootel naistel on nüüd ka siin kohapeal võimalus vereanalüüsi baasil kromosoomhaiguste riske tuvastada“.

NIPTIFY test tuvastab kõrge täpsusega neli peamist kromosoomhaigust, mille puhul on  lootel ebanormaalne arv kromosoome. Testi kasutatakse loote tavapärase ultraheliskriiningu ehk OSCAR testi tulemuste täpsustamiseks. Alles sellisel juhul kui NIPTIFY test tuvastab kõrge kromosoomhaiguse riski, on soovitatav tulevasel emal läbida keerulisem ja kõrgema riskiga lootevee või koorionibiopsia uuring.

NIPT ei ole mõeldud asendama loote ultraheli uuringuid, mis tuvastavad lisaks mitmeid teisi loote väärarenguid. Nii nagu ka ultraheliuuringute puhul võib NIPTIFY puhul esineda nii valepositiivseid kui valenegatiivseid tulemusi, eriti kõrgema kehamassiindeksiga rasedatel.

Soovi korral saab NIPTIFY testi teha juba 10 rasedusnädalast. Selleks võetakse naiselt vereproov. Vereproovi analüüsitakse Tartu Täppismeditsiini laboris ning testi vastuse saab patsient enda arstilt või ämmaemandalt hiljemalt kümne tööpäeva jooksul.

Testi abil on ema soovi korral lisakuluta võimalik määratakse ka loote sugu.

NIPTIFY on tasuline meditsiiniteenus, testi hind Viljandi haiglas on  250 eurot (hinnakiri).

Loe NIPTIFY ja testimise kohta lähemalt www.niptify.ee.
 
 

Viljandi Haigla kutsub osalema 55-aastaseid ja vanemaid kerge vaimsete võimete langusega isikuid kliinilises uuringus

18.04.2019

Viljandi Haigla kutsub osalema 55-aastaseid ja vanemaid kerge vaimsete võimete langusega isikuid kliinilises uuringus: 
 
"Tantsulise liikumise grupitreening kerge kognitiivse häirega isikute vaimse ja füüsilise seisundi parandamiseks"
 
Vaimsete võimete langus võib teatud riskitegurite olemasolul ohustada üle 55-aastaseid inimesi ja avalduda näiteks mälu- või kõnehäiretena. Kerge vaimsete võimete langus võib, aga ei pruugi olla dementsuse riskiteguriks. Kerget vaimsete võimete langust on võimalik riskitegurite ja põhjuste ohjamise ja teiste sekkumistega teatud määral pidurdada. 
 
Uuringu eesmärgiks on välja selgitada tantsulise liikumise grupitreeningu mõju > 55-aastaste kerge vaimsete võimete langusega isikute kehalistele ning vaimse võimekuse näitajatele. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja sellest võib loobuda igal ajal. 

Uuringus osalemist rahaliselt ega muul viisil ei hüvitata.
 
Uuringule eelneb arstivisiit, mille käigus arst hindab patsiendi uuringusse sobivust vestluse ning vaimse võimekuse testi täitmise teel ning teeb arstliku üldläbivaatuse. Vajadusel tehakse uuritava terviseandmete päring varasema tervisliku seisundi täpsustamiseks. Uuringus osalejad jagatakse kahte gruppi. Tantsuline liikumine toimub treeneri juhendamisel kaks korda nädalas. Üks grupitreening kestab 1 tund.Võrdlusgrupi osalejad kohtuvad sama treeneri juhendamisel samuti 2 korda nädalas ning toimub ühine jalutamine kestvusega 1 tund. Uurimus kestab 12 nädalat. 
 
Nädal enne grupitreeningute algust, uuringu keskel ning nädal pärast treeningute lõppemist hinnatakse uuritavate kehalist seisundit, vaimset võimekust, emotsionaalset seisundit ja igapäevatoimetustega hakkamasaamist hinnatakse vastavate küsimustike ja testide abil. Nädal aega enne uuringut, nädal aega uuringu keskel ning nädal aega pärast uuringu lõppemist palutakse kanda sammulugejat. Arst võib uuringus osaleja kohta tema nõusolekul pärida andmeid digiloost. Digiloo päringutest otsitakse dementsuse riskiteguritele viitavaid terviseandmeid, samuti andmeid, mis võiksid viidata seisundile, mis välistab uuringus osalemise.
 
Huvi ja küsimuste korral võtke julgelt ühendust!
 
Psühholoog Mari-Liis Mägi (mariliis.magi@vmh.ee) tel 5556 9610
 
Dr Katrin Põld (katrin.pold@vmh.ee), tel 435 2148
 

Jazzkaare linnaruumiprojekti kontsert Viljandi haigla fuajees (fotod)

16.04.2019

Täna, 16. aprillil leidis Viljandi haigla peahoone fuajees aset koosseisu MeelisLaulud (laul, kitarr +viiul) kontsert, mis toimus projekti "Jazzkaar linnaruumis" raames. 

Linnaruumiprojekt on põnevatest esinemispaikadest ning artistidest koosnev programm, mis Jazzkaare ajal üllatab linnarahvast ebatavalistes kohtades väljapool kontserdisaale – linnatänavatel, ühistranspordis, lennujaamas, kohvikutes ja mujal. Positiivseid emotsioone ja energiat loov linnaruumiprojekt toimub 2019. aastal juba 10. korda, 15.-18. aprillil.
 
19. - 28. aprillini kestev Jazzkaar on Eesti suurima kontsertide arvuga festival, mis toimub juba aastast 1990.
 
Rohkem infot: https://www.jazzkaar.ee/
 
 
 
 

Vanemad uudised | Värskemad uudised