EMO palve!

03.11.2020

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakond palub EMOsse pöördumist tõsiselt kaaluda ja tulla kohale vaid hädavajadusel. „Juhul kui teil esinevad hingamisteede infektsiooni tunnused või teile on kehtestatud eneseisolatsioon, siis palun mitte pöörduda EMO-sse vaid helistada perearstile. Eneseisolatsioon tähendab ranget keeldu lahkuda oma elukohast,“ ütles erakorralise meditsiini osakonna vanemõde Katre Tombu.

"Kergemate vaevuste ja viirushaiguse sümptomite korral soovitame võtta ühendust oma perearstiga. Palve on ajendatud sellest, et EMO ootesaal ei oleks üle rahvastatud ja me saaksime hoida patsientidel 2-meetrist vahet ning inimesed ei peaks ootama välisukse taga,“ selgitas Katre Tombu.

Tuletame veel meelde, et perearstid saavad oma patsiente Viljandi haiglasse Covid-19 proovi andma saata igal tööpäeval, vajalik on etteregistreerimine. Perearst suunab proovi andma inimese, kellel on haigustunnused.

Patsient võib soovi korral ka otse haiglasse helistada, et leppida kokku tasulise proovi andmiseks sobiv kellaaeg. Proov maksab 75 eurot ning selle eest tuleb tasuda kaardimaksega enne proovi andmist kohapeal.

Kui proov saab antud enne keskpäeva, saabuvad vastused juba samal päeval, hiljemalt kella 17-ks. Proovi vastus on näha inimese digiloos aadressil digilugu.ee. Positiivse tulemuse korral võtab prooviandjaga ühendust terviseamet.
 

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla Vaimse tervise küla avapauk Jämejalal

30.10.2020

Neljapäeval, 29. oktoobril toimus esimese erihoolekande maja avamine Jämejala pargis asuvas Vaimse tervise külas. Esimesed elanikud kolivad sisse juba novembri algul.

„Sisuliselt on see uut moodi tulevikku vaatava hoolekandekeskuse algus, kinnitatakse uuele struktuurile üleminek ja lisandub uus teenus - kohtumäärusega erihoolekande teenus,“ ütles Viljandi haigla vaimse tervise ravijuht Katrin Kaarma. „Meie eesmärgiks on erinevatest teenustest vastastikku kasu saava Vaimse tervise küla sünd, mis ühendab endas erihoolekannet, psühhiaatriat ja tegevuskeskust“.

Esimene kolmest erihoolekandemajast saab perekoduks 30-le kohtumäärusega patsiendile. SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuse juht Kairi Nool: „Läbi inimesekeskse lähenemise aitame kliendil õppida paremini toime tulema oma igapäevaste oskustega, et paljud neist oleks võimelised naasma võimalikult tavapärasesse ellu. Üks osa integreerimisest on inimese raskuste väljaselgitamine ning teine osa on aidata inimesel üles leida tema enda ressursid muutuste tekkeks, arvestades sealjuures inimese enda võimeid ja vajadusi tavaeluga toimetulekuks. Oluliseks seejuures on inimese enese kaasamine muutuste protsessi. Oleme loonud meeskonna, milles ühtseid põhimõtteid lähtudes toetame klientide eesmärkide saavutamist“.

Käesoleva aasta 23. jaanuaril pandi nurgakivi Viljandi haigla erihoolekande kolmele majale, millest igaüks mahutab kolmkümmend elanikku. Majad kerkisid Jämejala kultuurimaja kõrvale ja hoolekandekeskuse ringmaja taha vanade laohoonete asemele. Ehitustöid teostas OÜ KRC Ehitus ja Viljandi haigla ehituse projektijuht oli Erki Maasing.
 

Ülejäänud kaks maja valmivad järgmise aasta algul ja on mõeldud ebastabiilse remissiooniga patsientidele. Kolmes majas leiab kodu ligi 100 abivajajat.

Foto: Elmo Riig - Sakala, pildil Viljandi haigla hoolekandekeskuse juht Kairi Nool, Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere ja KRC Ehituse juhatuse liige Siim Kroodo.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

6 insuldi riskifaktorit – märka neid!

29.10.2020

Eestis haigestub insulti üle 4500 inimese aastas. Insult on haigus, mis tekib reeglina äkki ja omab laialdasi ja kaugeleulatuvaid tagajärgi ning see võib tabada meist igaühte.  Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (ajusisene verevalandus ehk hemorraagiline insult).

Insuldi sümptomid olenevad sellest, kui suur on kahjustus, milline ajuosa on kahjustunud ja missugune on olnud inimese eelnev terviseseisund. Sagedasemad sümptomid on: ühe kehapoole nõrkus, ühe kehapoole tuimus, kõnehäire, äkki tekkinud tasakaaluhäire, äkki tekkiv väga tugev peavalu. Kiire abi päästab elu – kutsuge koheselt kiirabi!

Paljud insuldi riskifaktorid on välditavad õige elustiiliga. Näiteks:
•    Suitsetamine – kahekordistab insuldi tekkeriski, kuna soodustab veresoonte ahenemist ning suurendab trombiriski
•    Alkoholi liigtarbimine – suurendab tekkeriski, kuna tõstab vererõhku
•    Suur kehakaal 
•    Vähene füüsiline aktiivsus – 30 min mõõdukat füüsilist koormust 5x nädalas aitab vähendada tekkeriski
•    Kõrge vererõhk
•    Suhkurtõbi – suurendab tekkeriski, kuna suhkruhaigus kahjustab veresooni
•    Südame rütmihäired – tekitavad trombe, mis võivad ummistada ajuveresooni
•    Suur vere kolesteroolisisaldus – kolesterool kuhjub veresoonete seintele ja tekib kolesteroolinaast ehk lubjastus ning verevool aeglustub.

Muuda oma elustiili juba täna ja kindlustad endale tervema elu aastateks!

Viljandi insuldipatsiendi raviteekonda koordineeriv teenus ehk VIRK-teenus:

Viljandi haigla on üheks partnerhaiglaks Tartu Ülikooli Kliinikumi projektis „Insuldikäsitlus – ladus ja inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas”. Seoses sellega alustasime kevadel Viljandi haigla insuldipatsientide teekondade kaardistamist. Septembrikuust oleme ägeda insuldiga patsientide teekondasid koordineeritult juhtinud, tagades sujuva raviteekonna, säilitamaks läbi erinevate tegevuste inimeste iseseisvat toimetulekut ja tegevusvõimet.

Soovime toetada inimest ja tema lähedasi erinevate probleemidega hakkama saamisel. Selle projekti raames oleme koolitanud oma õdesid, teenuse koordinaatoreid, taastusravi spetsialiste ja hooldajaid, kes patsiente raviteekonnal abistavad.

Meie jaoks on oluline inimesekesksus, patsiendi ja tema omaste toetamine, teenuste järjepidavus ning koostöö eri teenuseosutajate vahel.


Patsiendi insulditeekonna kaardistamine Viljandi haiglas (vasakult: Kadri Oras, Eneli Tulp, Relika Kobin, Ulvi Skirta, Erli Lond).

Uuri lisa www.insult.ee!
 

Viljandi haiglas on avatud gümnasistide maailnäitus

28.10.2020

Nüüd ei pea eriarsti kabineti ukse taga ootaja enam tühja seina ega kaaskannatajaid vaatama. Pilk puhkab kaunitel maasikumaalidel. Viljandi ja Jõgevamaa gümnaasiumide augustikuise maalilaagri tööd keskenduvad loodusele. Ka haiglaskäik võib olla nauditav😊

Tulge vaatama!

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi haigla kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla tasulised teenused

27.10.2020

VASTUVÕTT
Ambulatoorsed ja statsionaarsed teenused

UURINGUD
SA Viljandi Haiglas teostatavad laboriuuringud
SA Viljandi Haigla laboris tehtavad tervisekontrolli uuringud nakkushaiguste suhtes
Diagnostilised tervishoiuteenused
Diagnostilised teenused
Terviseuuringud sportlastele
Tasulised laboriuuringud tervisetõendi jaoks

RAVI
Füsioteraapia ja taastusravi tasulised teenused
Kirurgilised teenused
Psühhiaatrilise abi teenused

HOOLEKANDEKESKUS
Hoolekandekeskuse tasulised teenused

TÖÖTERVISHOID

REHABILITATSIOON
Tööalase rehabilitatsiooni teenused
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind

LAHKUNUGA SEOTUD TEENUSED
Prosektuuri teenused

MUUD TEENUSED
Patsiendi transport
Ruumide kasutamine

1. aprillist 2020 hakkas kehtima uus Eesti haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, vaata SIIT. 

 
! Palume tasuda visiidi- ja voodipäevatasu, taastusravi, õendusabi, hoolekande jt teenuste eest tähtaegselt.
Arve tähtaegselt tasumata jätmise korral edastame võlanõude koostööpartnerile Julianus Inkasso OÜ. Inkassoettevõtte menetlemisega lisanduvad võlanõudele sissenõudmisega seonduvad kulud.

Tasumata arvete teemaliste küsimustega olete oodatud pöörduma Viljandi haigla finantsteenistuse poole e-posti aadressil arved@vmh.ee.

Võlanõuete kohta annab infot Julianus Inkasso OÜ,
tel 681 4400, e-post: inkasso@julianus.ee

Täname Teid tähtaegselt tasutud arve eest!

 

Viljandi haigla alustas HIV-positiivsete ravi

23.10.2020

Viljandi haigla sai infektsioonhaiguste eriala loa ning on sellest nädalast HIV-ravi osutav haigla. Ravimeid saavad oktoobris eeskätt Viljandi haigla sundravi- ja sõltuvushäiretega patsiendid, kes varem said ravimeid oma raviarstidelt Tallinnast, Tartust või Ida-Virumaalt. Alates novembrist on võimalus kõigil soovijatel HIV alaseks nõustamiseks ja raviks pöörduda Viljandi haiglasse.

Siin saavad soovi korral oma ravi jätkata ka näiteks inimesed, kes Viljandisse mõneks ajaks õppima tulevad. „Elu näitab, et erinevatel põhjustel võib olla keeruline selle haigusega oma kodukandis arsti juures käia. Julgustan neid inimesi kindlasti Viljandi haiglasse pöörduma“ ütles Viljandi haiglas Ambulatoorse ravi kliinikut juhtima asunud infektsioonihaiguste arst dr Kadri Kõivumägi.

HIV-ravi on tablettravi, mis tähendab igapäevast tablettide võtmist. „Kui varem oodati ravi alustamisega pärast diagnoosi saamist, siis nüüd alustatakse ravi koheselt. Mida kiiremini inimene ravi saama hakkab, seda parem on tema tervislik seisund edaspidi,“ selgitas arst.
 
HIV-positiivne patsient käib arstlikus kontrollis iga 3-6 kuu järel. Vastuvõtul tehakse tervisekontroll, mis hõlmab erinevaid analüüse, veresuhkru ja vererõhu mõõtmist, vaktsineerimist ning nõustamist. „Mida vähem aega on viirus saanud organismis paljuneda ja immuunsüsteem kahjustada, seda parem on hilisem elukvaliteet. Kui me saame varakult jaole, võib HIV-positiivse inimese elu olla samaväärne kui tavainimesel,“ ütles dr Kõivumägi. Eestis oli 2019. aasta seisuga umbes 6000 registreeritud HIV positiivset, kellest  ligikaudu 4200 on ravil.
 



Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

Erihoolekande majad avavad Jämejalal uksed

23.10.2020

Neljapäeval, 29. oktoobril toimub esimese erihoolekande maja avamine Jämejala pargis asuvas vaimse tervise külas. Esimesed elanikud kolivad sisse juba novembri algul.

„Sisuliselt on see uut moodi tulevikku vaatava hoolekandekeskuse algus, kinnitatakse uuele struktuurile üleminek - lisandub kohtumäärusega erihoolekande teenus,“ ütles Viljandi haigla vaimse tervise ravijuht Katrin Kaarma. „Tuleviku vaates on meie eesmärgiks erinevatest teenustest vastastikku kasu saava (erihoolekanne, psühhiaatria, tegevuskeskus) Vaimse Tervise Küla sünd. See on üks osa sellest.“

Esimene kolmest erihoolekandemajast saab perekoduks 30-le kohtumäärusega patsiendile. SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuse juht Kairi Nool: „Läbi inimesekeskse lähenemise aitame kliendil õppida paremini toime tulema oma igapäevaste oskustega, et paljud neist oleks võimelised naasma võimalikult tavapärasesse ellu. Üks osa integreerimisest on inimese raskuste väljaselgitamine ning teine osa on aidata inimesel üles leida tema enda ressursid muutuste tekkeks, arvestades sealjuures inimese enda võimeid ja vajadusi tavaeluga toimetulekuks. Oluliseks seejuures on inimese enese kaasamine muutuste protsessi. Oleme loonud meeskonna, milles ühtseid põhimõtteid lähtudes toetame klientide eesmärkide saavutamist“.

Käesoleva aasta 23. jaanuaril pandi nurgakivi Viljandi haigla erihoolekande kolmele majale, millest igaüks mahutab kolmkümmend elanikku. Majad kerkisid Jämejala kultuurimaja kõrvale ja hoolekandekeskuse ringmaja taha vanade laohoonete asemele. Esimesed patsiendid kolivad sisse novembri esimestel päevadel.

Ehitustöid teostas OÜ KRC Ehitus ja Viljandi haigla ehituse projektijuht oli Erki Maasing.

Ülejäänud kaks maja valmivad järgmise aasta algul ja on mõeldud ebastabiilse remissiooniga patsientidele. Kolmes majas leiab kodu ligi 100 abivajajat.


Uue maja tutvustav VIDEO


Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 

Oktoobrist kehtib uus tasuliste teenuste hinnakiri

22.10.2020

Ambulatoorsete ja statsionaarsete arstiabi teenuste, omaosalustasude ja viiteliste teenustasude hinnakiri 01.10.2020

Eriarsti esmane vastuvõtt 35 €

Eriarsti korduv (sama haigusjuht) vastuvõtt 25 €

Psühhiaatri vastuvõtt 45 €

Psühholoogi vastuvõtt 40 €

Arstlik ekspertiis joobeseisundi tuvastamiseks 35 €

Autojuhi meditsiiniline läbivaatus ja tõendi väljastamine 35 €

Visiiditasu 5 €

Voodipäevatasu (1 päev) 2,50 €

Iseseisva statsionaarse õendusabi omaosalustasu (15%) 12,68 €

Loote kromosoomhaiguste sõeluuring (Niptify) 250 €

Aborditasu kindlustatud inimesele 43.02 €

Aborditasu kindlustatud inimesele (medikamentoosne) 17,67 €

Aborditasu kindlustamata inimesele (medikamentoosne) 140 €

Aborditasu kindlustamata inimesele (narkoosis) 314,23 €

Esimene (alanud) ööpäev perepalatis 23 €

Iga järgnev ööpäev perepalatis 19 €

Funktsioone toetava taastusravi omaosalus (20%) 15,11 €

Vaktsineerimine 5 €

Viljandi haigla ja Riigi Kinniavara AS sõlmisid koostööleppe Tervikumi ehitamiseks

20.10.2020

Riigi Kinnisvara ning Viljandi Haigla SA sõlmisid koostöölepingu, millega Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustööde, omanikujärelevalve, tavasisustuse ja kunstiteose tellimise riigihangete korraldamise ja täitmise eest vastutab Riigi Kinnisvara. Viljandi kesklinna rajatav 23 000 m² suuruse netopinnaga innovaatiline tervishoiukompleks valmib 2023. aastal.



Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on koostöö Viljandi Haiglaga olnud hea. „Kuigi haigla ehitusprojekti juhtimine ei ole küll Riigi Kinnisvara tavapärane valdkond, oleme suutnud edukalt varasema kogemuse suurprojektide juhtimisel üle tuua ka Viljandisse. Usun, et leiame läbi riigihangete head koostööpartnerid, et Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse ehitus edukalt lõpuni viia,“ lisas Kusmin.

SA Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere
: „Uue maja planeerimise protsess on tegelikult meie enda muutumise protsess. Me ei ole rääkinud ainult betoonist vaid ka sellest, kuidas me seal toimetama hakkame. RKS on olnud väga tubli partner, kes läbi valu ja vaeva ning vastastikkuse õppimise on kogu pildi endale selgeks saanud. Haiglal endal ei ole sellise suuremahulise ehituse planeerimise kompetentsi ja meil on rõõm, et oleme Eesti turul nii usaldusväärse partneri leidnud, kellega on kindel edasi minna“.

Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle. 19. sajandi keskel loodud Viljandi haigla luuakse uueks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna innovatsiooni teeviidaks kogu lähiregiooni haiglavõrgu arengule.

Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvaraga korraldatud Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võitis DAGOpen arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”. Projekteerimistöödeks planeeriti 15 kuud, kuhu mahuks neli etappi: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi-ja tööprojekt. Juunis sellel aastal sai valmis eelprojekt ning olenemata vahepeal tekkinud eriolukorrale, ollakse töödega graafikus. Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse ehituse algus on planeeritud 2021. esimesse poolde.

Vabariigi Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Uus roll võimaldab Riigi Kinnisvara kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel. See on ka Viljandi Haigla ja Riigi Kinnisvara koostöö aluseks.

Uue Viljandi haigla ja tervisekeskusele nime leidmiseks korraldatud konkursi võitis Hanno Matto ning uueks nimeks sai Tervikum. Rohkem informatsiooni uue haigla ja tervisekeskuse kohta leiate kodulehelt https://newviljandihospital.ee.

 

Tegevusjuhendaja Harli Koppelmann: Olen õppinud oma elu rohkem väärtustama

08.10.2020

Mida kujutab endast tegevusjuhendaja töö?
Tegevusjuhendajad tegelevad vaimse häire ja vaimse puudega inimestega. Üks osa meie tööst on hoida kodukorda, et kõigil oleks siin võimalikult kodune, rahulik ja mõnus olla. Tihtipeale on meie kliendid tundlikumad kui tavainimesed. Teine osa on suhtlemine ja tegelemine – värvime, joonistame, käime väljas jalutamas. Kui neil on mure, siis räägime sellest ja püüame lahendada. Meie töös on oluline inimeste tundmaõppimine, et ära hoida agressiivset käitumist. Enamasti meil siin ohtlikke kliente ei ole, kuna nad on samuti inimesed, siis ongi oluline nendega tegelemine.

Suhtlemine on tavapärasest erinev. Teil on spetsiaalne väljaõpe?
Jah, meil on kohustus käia koolist läbi, et saada tegevusjuhendaja kutse. See on aastane väljaõpe, mida saab teha töö kõrvalt. Lisaks käime koolitustel, kus õpetatakse, kuidas töötada vaimselt haigete inimestega, võetakse läbi erinevad situatsioonid. Aga peamine on ikka see, et sa jälgid oma kliente ja õpid neid tundma.
Olen tähele pannud, et enamus tegevusjuhendajaid on mehed…
Jah, nii see on, meestel on rohkem rammu, aga meil töötab ka naisi. On tulnud ette juhuseid, kus mõni klient endast välja läheb, siis on rahunemisprotsessis tähtis ära tunnetada õige moment, millal see juhtuma hakkab. Igale inimesele tuleb erinevalt läheneda. Mõnele piisab rahustavast vestlusest, ärakuulamisest, mõnele üheskoos joonistamisest jne.

Kui kaua erihoolduse osakonnas viibitakse?
Osad kliendid vahelduvad - ühed tulevad, teised lähevad, liiguvad erinevate hooldekodude vahel. Aga enamus neist elab siin mitmeid aastaid.

Kui palju sinul on hoolealuseid?
Osakonnas on 30 klienti ja personalist korraga tööl 3 tegevusjuhendajat, vanemtegevusjuhendaja ja perenaine. Ööseks jääb valvesse 2 tegevusjuhendajat.

Kust tuli sinusugune tore noormees niisuguse erialavaliku peale?
Ma tulin siia tööle täpselt aasta tagasi. Enne seda elasin kaks aastat Austraalias, tegin tööd ja rändasin ringi, elasin rõõmsalt „saba rõngas“ nagu noor inimene ikka. Tagasi kodulinna tulles mõtlesin, et võiks midagi uut ja väljakutsuvat proovida. Tegevusjuhendaja töö tundus just selline, kus on väljakutset ja tegevust, kus saab ise edasi areneda ja õppida. Siin näed erinevaid inimesi erinevate lugudega, erinevate erivajadustega inimesi.

Kust sa kuulsid, et selline amet on olemas?
Mu vanaema töötas sellel alal. Ma teadsin, et on 24-tunnised vahetused ja siin juhtub vahel asju, mida tavainimeste eludes ei juhtu.

Kas see ei muserda sind?
Alguses pani mõtlema küll, aga pigem annab see isegi rohkem jõudu ning tekitab hea tunde, et mul on käed-jalad olemas ja kahe kõrva vahel mõistust ka mõnusalt. Olen õppinud oma elu rohkem väärtustama.

On sul mingi kaugem perspektiiv ka, õpid siin inimesi tundma, omandad vajalikud teadmised-oskused, kuhu edasi?
Ma astusin sel sügisel Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžisse sotsiaaltööd ja rehabilitatsioonikorraldust õppima. See töö on hästi mõnus ka selle poolest, et kui teed 24-tunnise vahetuse ära, on sul juba kolm tööpäeva kuus tehtud. Selle töö kõrvalt saad sa lubada endale ülikoolis kaugõppes käimist. Lõpetamise järel on mul võimalik valida, kas jääda Viljandi haiglasse või mujale liikuda.
Eesti hooldekodudes on kokku pandud erineva vaimse häire ja vaimupuudega kliendid, kes omavahel ei sobi. Samuti on hooldekodudes vähe kohti, samal ajal kui inimkond vananeb. Arengukohti ja mõtteid jagub.

Kuidas sa ennast tasakaalus hoiad?
Sel suvel näiteks remontisin vanaema maja, tegin selle korda - see oli üks tore väike projektike enda elus. Nüüd hakkasin uuesti jõusaalis käima, mulle meeldib ka jooksmas käia. Ülikool võtab samuti oma aja. Kui koroona taandub, lähen jälle reisima.

Kellele see töö võiks sobida?
Üliõpilastele võiks see olla sobiv võimalus näiteks nädalavahetustel lisaraha teenida. Töögraafik on hea, sest seda tööd saab muu töö kõrvalt ka teha. Õpid tundma erinevaid vaimseid haigusi ja isiksusi, õpid suhtlemist ja kannatlikkust. Need inimesed, kellega me siin töötame, panevad sind proovile ja see tuleb kasuks ka igapäevaelus, õpetab olema kannatlik mistahes olukorras.

Kuidas Viljandi haigla töökohana tundub?
Kolleegide poolest hästi äge! Meil läheb töö päris sujuvalt ja mõnusalt. Juhtkond on alati öelnud, et me võime oma muredega nende poole pöörduda. See annab hea toe ja tunde, et hoolitakse oma töötajatest.


NB! Otsime oma meeskonda tegevusjuhendajat. Vaata töökuulutust SIIT.


Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

 


Vanemad uudised | Värskemad uudised