Günekoloogilisse ultrahelisse kaaslasega ei lubata

29.01.2021

Sünnitusabi ja günekoloogia osakond palub praeguses keerulises nakkusolukorras mitte võtta kaasa tugiisikuid günekoloogilisele ultraheliuuringule. Seega, kui inimesed soovivad tulla perekonniti, palume pereliikmetel jääda ootama haigla peahoone fuajeesse. Haigla palub mõistvat suhtumist.

 

Infoks seoses Covid-19 nakatumistega haiglas

28.01.2021

Viljandi haigla aktiivravi osakondades tuvastati eile, 27. jaanuaril profülaktilise testimise käigus mõned asümptomaatilised Covid-19 positiivsed patsiendid. Praeguseks on koroonaviiruses patsiendid isolatsioonis ning töö jätkub.
 
Viljandi haigla juhatuse liige, somaatilise valdkonna ravijuht Mart Kull: „Haigla toimepidevus on tagatud,  vältimatu abi, sünnitusabi, uuringud ja ambulatoorsed teenused toimivad jätkuvalt täismahus. Kuna Covid positiivsete patsientide lisandumine tõi kaasa koormuse suurenemise, siis oleme ajutiselt peatanud patsientide vastuvõtu plaanilisele kirurgilisele ravile - nii statsionaarsele kui päevaravile. Meie töötajad võtavad patsientidega ühendust.“
 
Viljandi haigla vaimse tervise valdkonna ravijuht Katrin Kaarma kinnitab, et psühhiaatriline ravi toimub tavapäraselt: „Meie teenused asuvad suuresti aktiivravikorpusest eemal ning võimalikku kokkupuudet olla ei saanud.“
 
Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere ütles, et haigla personali Covid-19 vaktsineeritus on kõrge: “Esimese doosiga on vaktsineeritud 72 protsenti haigla töötajatest, valdav osa neist saab ka teise vaktsiinidoosi juba järgmise nädalal lõpuks. See annab meile lootust, et personal püsib rivis.“ Samuti julgustab ta kogukonda: „Kuna toimunu puudutas ainult mõningaid statsionaarseid osakondi, siis julgustan meie inimesi jätkuvalt Viljandi haigla teenustele pöörduma. Vältimatu abi, sünnitusabi, uuringud ja ambulatoorsed teenused toimivad jätkuvalt täismahus.“
 

Krista Valdvee

SA Viljandi Haigla

Koostooteenuste juht

Viljandi haigla aasta sportlane on diagnostikaõde Ariš Thea Puu

20.01.2021

Haigla spordiklubi kuulutas välja aasta sportlase, kelleks on diagnostikakliiniku õde Ariš Thea Puu. Rääkisime tema eesmärkidest, saavutustest ja sellest, kuidas tal on õnnestunud spordipisikuga nakatada ka mitmed kolleegid. „Mulle tundub, et meil on siin majas vähemalt kümmekond sportlikumat inimest kui mina, aga nad lihtsalt ei pannud oma kogutud tervisekilomeetreid kirja,“ ütleb aasta sportlane 2020 tagasihoidlikult.

Ariš Thea: Ma otsustasin oma tervist parandada ja hakkasin eriti palju kõndima – 14 km iga päev ning iga ilmaga. Ainult kaks päeva jätsin aasta jooksul kiilasjää tõttu vahele. Igaõhtune ring oli 14 km, seejärel tund aega võimlemist või muud tegevust nagu näiteks velotrenažöör – 50 minutit korraga, mis teeb u 48 km. Mu lapsed on suureks saanud, väljas möllab koroona, külla minna ei saa – sport oli hea väljapääs.

Kuidas see sulle mõjus?

See mõjus mulle hästi, kaotasin 33,5 kilo! Kui ma haiglariietes ei ole, ega mind siis eriti ära ei tunta. Algus oli muidugi raske – oma 107,5 kilo juures olin ma kahe kilomeetri järel „peaaegu surnud,“ aga praegu ei hingelda ma isegi trepist ronides. Jõudsin oma eesmärgini kaks kuud enne seatud tähtaega ja katsun seda nüüd säilitada.

On sul ka mõni lemmikrada?

Väga ei ole, ma teen Viljandile tiiru peale ikka üht- või teistpidi. Mu 16-aastane poeg on jooksumees ja tema tõukas mind pidevalt tagant öeldes, et „sa saad hakkama“. Tema jookseb ja mina kõnnin, kui ta oma jooksuringi lõpetab, lippab mulle vastu – niimoodi me koos uhame. Jalanõutaldade arvu järgi võiks arvata, et ma olen Rademari poe peasponsor – kolm paari spordijalanõusid on läbi kulunud ja retuuse olen pidanuid ostma, sest algul oli mu number 48, nüüd on 38 (naerab Ariš, sest auhinnaks saadud Rademari kinkekaardid läksid juhtumisi täiesti õigesse kohta).

Mis on sporditegemise juures kõige meeldivam?

Mulle isiklikult on kõige rohkem meeldinud see, et viimase aasta jooksul tuli selline entusiasm sisse! Ja ma suutsin mõnes inimeses tekitada kadedust, pahameelt ja viha. Lõpuks olen siin vähemalt kolm inimest suutnud kaasa haarata, kes nüüd ka mõtlevad, mis „ma suhu panen ja palju ma kõnnin“. See on meelelahutus ja hea ajakulutamine olukorras, kus muud polegi teha. Suusatada ma ei saa, olen oma sabakondi katki kukkunud ja uisutades jalaluu murdnud. Kõndimine ja kodused võimlemisharjutused on mulle sobivamad. Kahjuks ei saa vesivõimlemisse minna ja tantsimisest tunnen ka hirmsasti puudust. On selline teistmoodi aasta. Aga mu lemmiklause on endiselt: teekond ongi teelise tasu!

Palju õnne, aasta sportlane Ariš Thea Puu!

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

 

Rehabilitatsiooniteenused – kellele ja milleks?

15.01.2021

Viljandi haigla patsientide nõukoda arutles 10. detsembril rehabilitatsiooni teemadel, püüdes selgust saada, kuidas toimib taastusravisüsteem. Selgitusi olid palutud andma töötukassa, sotsiaalkindlustusameti, haigla ja rehabilitatsiooniteenuse pakkujad.

Patsientide nõukoja juhi Malle Vahtra sõnul on kaks vaatepunkti, üks teenuse osutaja ja teine tavainimese oma. Tema sõnul seisneb peamine probleem selles, et inimesed ei tea, millised võimalused ja valikud neil selles valdkonnas on. Selgitame siinkohal veidi.

1.    On kolme sorti rahakotte:
-    haigekassa (ravikindlustatud isikutele),
-    töötukassa (tööealistele või osalise töövõimega isikutele),
-    sotsiaalkindlustusamet (lastele, tööealistele, vanaduspensionäridele).

Teine pool süsteemist on kohalik omavalitsus (KOV), millel on hindamiskohustus ja otsustavus abi andmise kohta.

2.    Tööalalisele rehabilitatsioonile saab läbi töötukassa, sotsiaalsele rehabilitatsioonile sotsiaalkindlustusameti ja lastekaitsesse KOV kaudu.

3.    Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. Tööalase rehabilitatsiooni aluseks on töövõime hindamine personaalselt, selleks on 5 sammu: arstivisiit, taotluse esitamine (e-töötukassa kaudu või töötukassas kohapeal või telefoni teel), eksperdi arvamuse koostamine, ulatuse määramine, toetuse maksmine. Toetus osalise töövõime kaotuse korral on 254,62 eurot, täieliku töövõimetuse korral 446,70 eurot. Võimalused ja tingimused leiab töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee

4.    Tööalane rehabilitatsioon võib sisaldada järgmisi tegevusi:
•    füsioteraapia
•    tegevusteraapia ja -nõustamine
•    loovteraapia
•    logopeediline abi
•    eripedagoogiline abi
•    kogemusnõustamine
•    psühholoogiline nõustamine
•    õendusalane nõustamine
•    sotsiaalnõustamine
•    arsti (sh psühhiaatri) nõustamine.

5.    Töötukassal on koostöölepingud 92 teenusepakkujaga üle Eesti. Viljandis on kolm pakkujat – SA Viljandi Haigla,  J&L Rehabilitatsiooniteenused OÜ, Rehabikeskus OÜ. Rehabilitatsiooniteenused on eri- või perearsti saatekirjaga patsiendile tasuta. Pakutakse ka tasulisi teenuseid, kuhu saab inimene omal valikul ise tulla.

6.    Kõigile puuduva töövõimega (sh töötavatele, õppivatele ja töötuna registreeritutele) inimestele osutatakse vaid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, mida saab taotleda Sotsiaalkindlustusametist.

7.    Kuni 16 aastased saavad abi sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu. Alates 16.eluaastast pensionieani pakub tube töötukassa.

8.    Sotsiaalse rehabilitatsiooni sihtrühmaks on puuetega inimesed.
Võtke julgesti ühendust oma perearsti ja tööandjaga, et neid teenuseid kasutada!
 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

TERVIKUMI ehituse riigihange on avatud

08.01.2021

Viljandi haigla ja tervisekeskus TERVIKUM otsib ehituspartnerit

Avatud on Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehituse riigihange, mille eesmärk on Viljandi kesklinna rajada 23 000 m² suuruse netopinnaga uus ja innovaatiline tervishoiukompleks 2023. aastaks. Riigihanke viib läbi Riigi Kinnisvara.
Riigihange hõlmab Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustöid, millele on kehtestatud kõrgendatud nõuded ja meditsiinitehnoloogiast tulenevad piirangud.

SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere: „Tegemist on meile üliolulise hoonega ja me loodame leida vastutustundliku ehituspartneri, kes selle hoone meile valmis ehitab. Selle ettevalmistamise protsess on kestnud enam kui kümme aastat. On õige hetk tänada kogukonda selle eest, et nad on meid toetanud ja teiselt poolt poliitikuid, kes on selle projekti toetamisel, ka Viljandi arengu seisukohalt, olnud ühel meelel. Ma tahan ma tänada kõiki neid inimesi, kes sellesse eri aegadel on panustanud, eriti meie projektimeeskonda ja perearste. Loodan, et selles keerulises ehitusprojektis osalejate arv on võimalikult lai ka rahvusvaheliselt. Sellist nullist ehitatud haiglat ei ole Eesti Vabariigi ajal veel olnud ja see on suur väljakutse ning kogemus ka ehitajaile, mis avab neile kindlasti uusi võimalusi“.

Riigi Kinnisvara projektidirektor Tarmo Mändmets usub, et hankel osalevad mitmed Eesti keskmised ja suuremad ehitusettevõtted, kellest valitakse uuele maakonna haiglale ja tervisekeskusele usaldusväärne ehituspartner. “Projekt on suur ja muljetavaldav, aga Eestis on mitmeid ehitusettevõtteid, kes suudavad selle hästi valmis ehitada,” lisas Mändmets.

Vabariigi Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Uus roll võimaldab Riigi Kinnisvara kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel. See on ka SA Viljandi Haigla ja Riigi Kinnisvara koostöö aluseks. Riigi Kinnisvara AS ning SA Viljandi Haigla on sõlminud koostöölepingu, millega Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustööde, omanikujärelevalve, tavasisustuse ja kunstiteose tellimise riigihangete korraldamise ja täitmise eest vastutab Riigi Kinnisvara.
Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle.

„Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitamine“ riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 19.02.2021. Hankedokumendid on leitavavad riigihangete registrist viitenumbriga 231509 ja järgnevalt lingilt: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2759452/general-info

Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sotsiaalministeeriumi poolt läbi Tervisekeskuste kaasajastamise meetme.

TERVIKUMI VIDEO.

Mariliis Sepper                                       
RKAS kommunikatsioonijuht
5650 0623

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
5301 6518

 

Laps saatjaga haiglaravile

05.01.2021

Lastele kuni 10 aastat (kaasa arvatud), COVIDi teste ei tehta.  

Kui laps (kuni 10.a kaasa arvatud) tuleb haiglaravile pikemaks ajaks kui üks päev ja temaga tuleb kaasa ka lapsevanem (või ametlik hooldaja), siis peab lapsevanem haiglasse tulles tegema COVID antigeeni-testi. Testimine on lapsevanemale tasuta ja selle korraldab raviarst.

Laste-ja noorukitepsühhiaatria osakonnas võetakse lapsevanema (või hooldaja) COVID-analüüs Jämejalas kohapeal.

Kui laps on vanem kui 11. eluaastat ja lapsevanem soovib jääda lapse juurde haiglasse siis tasub nii oma COVID testi kui ka voodipäeva eest lapsevanem ise. Antigeeni testi hind on 35 eurot.

Kui lapse ja lapsevanema test osutub positiivseks, siis tuleb ravi edasi lükata ja laps ja/või lapsevanem koju suunata ning paluda ühendust võtta perearstiga.

 Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Koduhaigla projekt sai konkursil haigekassa toetuse

05.01.2021

Eesti Haigekassa kaugteenuste näidisprojektide konkursil hinnati kokku 33 projekti ning konkurents oli väga tihe. Haigekassa juhatus otsustas anda toetust kümnele paremale projektile. Viljandi Haigla koduhaigla projekt pääses valikusse 4.-na!

Konkursi projektid keskenduvad tervisesüsteemi suurimatele arendusvajadustele. Näiteks oli hindamiskomisjoni laual perearstikeskusega kiiresti kontakti saamine, krooniliste haiguste järjepidev jälgimine, vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamine ning kodulähedase terviseabi tagamine.

Viljandi haigla koduhaigla projekt on Eestis ainulaadne ja keskendub sellele, et haiglateenus läheb patsiendi juurde koju. Krooniliste haigustega inimesed, kes vajavad hospitaliseerimist, aga erinevatel põhjustel ei saa või ei taha haiglas viibida, on kodustes tingimustes koduõe järelevalve all. Koduõde külastab patsienti üks-kaks korda nädalas ja on omakorda üle telesilla ühenduses arstiga, kes teda ja patsienti konsulteerib.

Edasijõudnud kümnel meeskonnal on aega projekti kallal töötada kuni teise vooru taotluse esitamiseni, mille tähtaeg on 1. aprillil. Näidisprojekte rahastatakse haigekassa innovatsioonifondist ja konkursi eelarve on orienteeruvalt üks miljon eurot. Näidisprojektid viiakse ellu aastatel 2021-2022.

Sünnituse juurde saab vaid testitud tugiisik

31.12.2020

Alates sellest nädalast tehakse Viljandi haiglas kõigile plaanilisele operatsioonile või haiglaravile tulijatele Covid-test. Nii ka sünnitajatele ja nende tugiisikutele. Sünnitajaga võib kaasas olla üks haigustunnusteta tugiisik, kes peab enne osakonda sisenemist täitma tervisedeklaratsiooni ning tegema Covid-testi. Testi tegemine on tugiisikule tasuline ja see maksab 21.69 eurot (alates 4. jaanuarist 35 eurot). Tugiisik lubatakse koos sünnitajaga sünnitustuppa, kui analüüsi vastus on negatiivne. Kui tugiisiku analüüs osutub positiivseks, siis tugiisikut haiglasse ei lubata. Kogu haiglas viibimise ajal kannab tugiisik kirurgilist maski. Tugiisik peab haiglast lahkuma hiljemalt 2 tundi pärast sünnitust.


Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
 

Kuidas rääkida oma lastega pühade tähistamisest COVID-19 pandeemia ajal?

23.12.2020

Paljudes kodudes on sel aastal raske pühadeplaane teha. On mõistetav, et meil on soov jõulupühasid traditsioonilisel viisil lähedaste seltsis veeta. Ühtlasi oleks see ka hea võimalus jagada läbielatud raskusi. Lastel võib olla raske mõista, et kõikide lähedaste ringis pühade veetmine pole sel aastal turvaline. Järgnevalt toodud mõned soovitused, kuidas lastega sel aastal pühadest rääkida.

•    Tehke plaan. Lastele meeldib rutiin. Nad soovivad teada, mis ees ootamas on. See aasta on aga kulgenud erinevalt. Alustuseks on vanematena  vajalik proovida ise olukorraga leppida ning seejärel mõelda välja uus plaan. Kõik pere täiskasvanud võiks ühiselt läbi mõelda, mis võib sel aastal jääda samaks ning mis peab toimuma teisiti. Kuna lapsed tunnetavad oma vanemate kogetavaid emotsioone hästi, aitab selge plaani olemasolu ennetada liigset stressi lastel ja täiskasvanutel.

•    Mõelge välja loovad (kuid lihtsad) ideed. Plaanida võiks turvaliselt rakendatavaid ideid ja tegevusi: näiteks pühadeteemalised pidžaamad, päkapikusokid, piduroad vms. Kui otsustate kogu perega kanda jõululaupäeval naljakaid kampsuneid või pidžaamasid, siis kaasake sellesse ka nt Zoomi kõne kaudu osalevad vanavanemad. Kui planeerite erinevaid variante ühistegevuseks, võimaldab see suurema lisastressita ka pühadeplaanides käigupealt muudatusi teha. Samuti võivad ka lapsed tulla lagedale põnevate lisaideedega, kui neile täiskasvanute poolt välja mõeldud plaanidega suund kätte anda. Lapsed naudivad pühadeeelset ootusärevust väga, seega tasub perekonna poolt tehtavate ohverduste liigse rõhutamise asemel anda neile hoopis midagi uut, mida põnevusega oodata.

•    Arutage eesootavaid muutusi pereringis. Varu aega ning vali moment mil rääkida sellest, kuidas sel aastal pühasid tähistate. Kutsuge kokku perekonnakoosolek ning uurige esmalt, mida lapsed olukorrast juba teavad ning mis nad arvavad, et edasi saama hakata võiks. Arutlege, mis tundeid see kõik neis tekitab ning looge turvatunnet kinnitades, et jõulud tulevad ka see aasta, kuid pisut teisel moel. Vanavanemad armastavad meid ikka täpselt sama palju, isegi kui veedame nendega pühad interneti vahendusel.

•    Aktsepteerige laste pettumust. Lapsevanemana pole alati võimalik kõiki probleeme lahendada, kuid lapsi saab sellest hoolimata ära kuulata, toetada ning nende kurbustunde mõistmisest neile märku anda. Antud soovitus kehtib nii väikelaste kui ka teismeliste osas. Väikelapsed naudivad võimalust veeta rohkem aega vanematega, kuid teismelistel on vaja ka eakaaslastega kontaktis olla. Sellest lähtuvalt võiks lubada noorukitele ka rohkem ekraaniaega, et neil oleks võimalik sõpradega piisavalt virtuaalselt aega veeta.

•    Ärge korvake muutustest tingitud ebamugavust rohkemate kingitustega. Rõõmu nägemine kingitusi avavate laste nägudel on südantsoojendav, kuid sel aastal puudu jääva asendamine rohkemate kingitustega ei oma lastele siiski positiivset mõju. Tänulikkus on üks vaimse vastupidavuse alustalasid, seega oleks hea aeg panna suuremat rõhku tänutundele. Pidage meeles ka neid, kel nii hästi ei lähe. Näiteks kui vanemaealine naaber on sel pühadeperioodil üksi, siis mõelge mida saaksite oma pere poolt talle pakkuda.
 

Viljandi haigla

psühholoogiateenistuse nimel,

Maarja Mõttus

Viljandi haigla hakkab testima kõiki plaanilisele ravile või operatsioonile tulevaid patsiente

22.12.2020

Alates esmaspäevast, 28. detsembrist tehakse Covid-19 antigeenitest kõigile Viljandi haiglasse plaanilisele operatsioonile või haiglaravile suunatud patsientidele. See puudutab eeskätt statsionaarsele ravile või päevaravile (sh. päevakirurgia) tulevaid patsiente, samuti osasid aerosoole genereerivatele uuringutele tulevaid patsiente.

Tegemist on samasuguse ninaneelu prooviga kui kõigile tuntud ja siiani tehtav RNA-proov (ehk Covid-19 test). Testimise tõttu tuleb haiglasse tulla pool tundi enne määratud aega.

Patsientidega võtab haigla ise ühendust, et täpsustada haiglasse saabumise aeg. Täiendavaid kulusid patsiendile sellega ei kaasne.


Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht

Haiglasse saab nüüd lähedastele pakke tuua pakiautomaati kasutades

08.12.2020

Esimese haiglana Eestis võtab Viljandi haigla kasutusele pakiautomaadi. Alates 08.12.2020 saab lähedastele haiglasse pakke tuua kontaktivabalt. Haiglasse sisenemata ning ööpäevaringselt  saab pakke jätta haigla välisukse kõrval asuvasse pakiautomaati. Viljandi Haigla on esimene haigla Eestis ning ülejäänud maailmas, kes endale taolise lahenduse saab.

”Meil on hea meel pakiautomaati kasutusele võtta, sest nii saame lahendada mure, mis on aktiivravi ja õendusabi patsientide lähedaste ette kerkinud seoses külastuspiirangutega koroona-ajal,” ütles SA Viljandi Haigla koostööteenuste juht Krista Valdvee. ”Patsientide külastamine ei ole haiglas lubatud ning pakke saab tuua tööpäeviti ja töö ajal, sest muul ajal ei ole haigla peahoone avatud. Paljud lähedased elavad aga kaugemal ning tööpäeval on neil pigem keeruline Viljandisse tulla. Nüüd on neil võimalus oma lähedastele vajalikke esemeid tuua või erisoove täita igal ajal. Vajalik on vaid nutitelefoni olemasolu, kasutada saab haigla wifi võrku“.

Haigla palub pakkide toomisel olla mõõdutundelised, sest patsiendid on haiglas toidetud ja riietatud. Pigem tuleks kasutada võimalust juhul, kui patsiendil on vaja isiklikke hügieenitarbeid, midagi lugemiseks või mõni muu erisoov.

„Paki peale on vaja kindlasti panna kirja patsiendi nimi ja osakond, viimast on vaja teada ka paki saatmisel! Palun täpsustage oma lähedaselt või personalilt lisaks osakonna nimele ka korrus, näiteks kas õendusabi patsient on ravil 5. või 6. korrusel,“ selgitas Krista Valdvee. „Meil on eriti hea meel, et saame seda võimalust pakkuda koostöös oma kodukoha ettevõttega, kellega loodame ka edaspidi kasutusele võtta patsientide, lähedaste ja töötajate elu mugavamaks muutvaid lahendusi“.

Pakiautomaadi kasutamine on lihtne. Vaja on alla laadida CollectNet-i mobiilirakendus ning registreeruda kasutajaks. Haigla juurde saabudes tuleb rakendus avada, skaneerida pakiautomaadil olev QR-kood ning valida patsiendi osakond ja pakikoha suurus. Seejärel avaneb automaatselt pakiautomaadi uks. Külastaja asetab paki automaati, sulgeb ukse ning lahkub.

Viljandi Haigla pakiautomaadi näol on tegu Cleveroni väikeettevõtetele loodud 12-ukselise pakikapiga, mis töötati välja kevadiste liikumispiirangute ajal. Kompaktset pakiautomaati on lihtne paigaldada, hallata ja kasutada, mis muudab selle kasutuselevõtu igale ettevõttele jõukohaseks.

Pakiautomaadi kasutusjuhendi leiab ka SIIT.

Kui te kohe kuidagi ei saa tööpäeval haiglasse ise pakki tooma tulla ja äpiga toimetada ei ole võimalik, siis helistage 5349 53 32 (Krista Valdvee) või kirjutage krista.valdvee[at]vmh.ee

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Eesti Õdede Liidu, Eesti Ämmaemandate Ühingu ja Eesti Naistearstide Seltsi ühispöördumine

07.12.2020

Patsientide eest!

Eesti Õdede Liidu, Eesti Ämmaemandate Ühingu ja Eesti Naistearstide seltsi ühispöördumine Eesti Vabariigi valitsuse ja Riigikogu poole

Eesti Õdede Liit, Eesti Ämmaemandate Ühing ja Eesti Naistearstide Selts taunivad Eesti Vabariigi valitsuse toetust abordivastasele liikumisele. 

ÜRO inimõiguste deklaratsioon sätestab, et igal inimesel on õigus tervisele, tervishoiuteenusele ning autonoomiale iseenda tervist, sealhulgas seksuaal- ning reproduktiivtervist puudutavate otsuste tegemisel. Toetades riigieelarvest abordivastast liikumist, tegutsete nii ÜRO inimõiguste deklaratsiooni kui ka Eesti Põhiseaduse vastu.

Igal inimesel peab olema tagatud ligipääs reproduktiivtervise teenustele, sh turvalisele ja seaduslikule võimalusele katkestada rasedust. Austame igaühe õigust otsustada ja teha reproduktiivseid valikuid.

Oleme veendunud, et abortide keelustamine ja seaduslikule teenusele ligipääsu takistamine on otsene terviseoht Eesti naistele. Käimasolev diskussioon ja riiklik toetus abortide keelustamise nõudmiseks teeb ämmaemandatele, naistearstidele ja õdedele suurt muret. Rahvusvaheline kogemus näitab, et kui naiste reproduktiivõigusi, sh abortide kättesaadavust piiratakse, käivitub aborditurism ning tõuseb naise tervist ja elu ohustavate ebaseaduslike abortide arv.

Eestis on väga palju ära tehtud, et iga rasedus oleks oodatud ja iga abort põhjalikult läbimõeldud. See kajastub ka statistikas: 1992. aastal oli Eesti abortiivsuskordaja (aborte 1000 fertiilses eas naise kohta) 69,6.  Aastaks 2017 oli see näitaja 14,0.

Abordivastase liikumise toetamine riigieelarvest viitab hoolimatusele meie riigi inimeste tervise suhtes ja näitab usaldamatust nii selles valdkonnas töötavate spetsialistide kui ka meie riigi inimeste kaalutletud valikute suhtes.

Palume Eesti Vabariigi valitsuselt ja Riigikogu liikmetelt, et inimeste terviseotsuseid ei politiseeritaks ja ühe meditsiiniliselt vajaliku protseduuri keelamiseks loodud ühingut Eesti riigi rahaga ei toetataks.

Marge Mahla                                       Anneli Kannus                        Ivo Saarma

Eesti Ämmaemandate Ühing         Eesti Õdede Liit                      Eesti Naistearstide Selts

President                                             President                                 President

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus

07.12.2020

Psühholoogide soovitused Covid-19 olukorraga toimetulekuks

01.12.2020

Nõuanded, kuidas koroonapandeemias vaimset tervist säilitada. Loe lähemalt SIIT.

Piirangud sünnitusosakonnas alates 27. novembrist

26.11.2020

PRESSITEADE

Perekool alustab 1. detsembrist telesillas

25.11.2020

Kui varem kogunesid perekooli külastajad Viljandi haigla 2. korruse saalis, siis 1. detsembrist alustab perekool loenguid üle telesilla.

NB! Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse leviku vastased piirangud

23.11.2020

Valitsus kiitis e-istungil heaks täiendavad koroonaviiruse SARS-Cov-2 leviku vastased piirangud, et kaitsta Eesti inimeste tervist ja elu ning vältida meditsiinisüsteemi ülekoormamist. Korraldus jõustub teisipäevast, 24. novembrist. Piirangud, mis puudutavad statsionaarsete istekohtadega siseruumides toimuvaid avalikke koosolekuid, üritusi ja meelelahutustegevust, hakkavad kehtima laupäevast, 28. novembrist. Piiranguid vaadatakse üle iga kahe nädala tagant.

Peaminister Jüri Ratase sõnul püsib nakatumise tase Eestis kõrge ning koroonaviirus ohustab meid igal pool. „Ilma täiendavate piiranguteta võib tekkida tervishoiusüsteemis ülekoormus. Ohus on ka muude valdkondade normaalne toimetulek,“ nentis ta. „Piirangute eesmärk on hoida Eesti elu võimalikult avatuna. Kui kaua me seda suudame, sõltub igaühe käitumisest ehk sellest, kui tõsiselt me piiranguid täidame ning mõistame, et need on kehtestatud meie võimalikult tavapärase elu kaitseks.“ Peaminister lisas, et seetõttu ei kehtesta valitsus ühtegi absoluutset piirangut ega sulge täielikult ühtegi asutust.

Uusi piiranguid toetavad nii terviseamet kui valitsust nõustavad teadlased.
 

ÜLE EESTI KEHTIVAD PIIRANGUD

Maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides
Kehtestatakse maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades.

Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Avalikuks siseruumiks on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalikuks siseruumiks peetakse ka ühissõidukit.

2+2 reegel laieneb kõigile avalikele siseruumidele
Kõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad.

Muu hulgas kehtib see näiteks pangakontoris, muuseumis, näitustel, juuksuri- ja ilusalongides, kuid samuti veekeskustest, ujulates, saunades. Piirang ei kehti koos liikuvale perekonnale või ka siis, kui seda pole võimalik mõistlik tagada, näiteks paljude reisijate korral ühistranspordis, kus lisaks maksimaalse võimaliku distantsi hoidmisele tuleb kanda ka maski.

Toitlustusettevõtetes ja meelelahutusteenuste pakkumise kohtades jääb endiselt kehtima senine 10+2 reegel. Reegel tähendab, et rühmas saab koos olla kuni 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kirikud
Alates 28. novembrist hakkab kehtima avalikel üritustel osalejatele väiksem piirarv. Statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades.

Lisaks nähakse ette, et väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Üle riigi kehtestatud maskikandmise kohustusest johtuvalt tuleb ka nendes avalikes siseruumides kanda maski arvestades ülalmainitud eranditega.

Piirang hakkab kehtima teiste meetmetega võrreldes hiljem, et etendusasutused ja teised statsionaarsete istmetega kohtades ürituste korraldajad saaksid teha vajalikke ettevalmistusi korralduse rakendamiseks.

Ühistransport
Kandma tuleb hakata maski või katta nina ja suu. Võimalusel tuleb hoida teistest inimestest kahemeetrist vahemaad.

Sport sisetingimustes
Avalikes siseruumides toimuvatel spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Korraldaja peab tagama kuni 50-protsendise täituvuse ja spordi- või liikumisüritusel osalejate arvu kuni 250 inimest.

Pealtvaatajad peavad kandma siseruumides maski. Maskikandmise kohustus ei kehti alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maskikandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse või töö ja tegevuse iseloomu tõttu võimalik.

Tingimusi ei kohaldata alus-, põhi- ja keskhariduse õppekavajärgsele tegevusele.

Kuni 50 protsendi täituvuse tingimus ja 250 inimese piirarv ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvatele professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele. See ei kehti lisaks täiskasvanutele ka noorte spordile ehk nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel.

Spordivõistlused
Spordivõistluste korraldaja peab tagama inimeste hajutamise ja siseruumides kuni 50 protsendi täituvuse. Üritusest osavõtjate piirarv siseruumides ei tohi olla suurem kui 250 inimest ning õues mitte suurem kui 500 inimest. Pealtvaatajad peavad kandma siseruumides maski.

 
PIIRANGUD HARJUMAAL JA IDA-VIRUMAAL

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kirikud
Alates 28. novembrist hakkab kehtima siseruumides statsionaarsete istekohtadega saalides nagu teater, kino, kontserdi korraldamise koht, samuti jumalateenistustel ning avalikel üritustel, avalikel koosolekutel ning meelelahutustegevustes 50 protsendi täituvuse piirang.

Kõikjal nimetatud kohtades tuleb üleriigilisest piirangust tulenevalt kanda maski või katta nina ja suu, sellega seoses kehtivad kõik ülalnimetatud erandid.

Osalejate piirarvud: statsionaarsete istekohtadega siseruumides 400, mujal 250; väliüritusel 500. Piiranguid ei kehtestata laste  mängutubades.

Nähakse ette, et väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides.

Üle riigi kehtestatud piirangust johtuvalt tuleb ka nendes siseruumides kanda maski arvestades ülalmainitud maskikandmise kohustuse eranditega.

Piirang hakkab kehtima teiste meetmetega võrreldes hiljem, et etendusasutused ja teised statsionaarsete istmetega kohtades ürituste korraldajad saaksid  teha vajalikke ettevalmistusi korralduse rakendamiseks.

Huviharidus- ja tegevus, täiendkoolitus ning täiendõpe siseruumides
Kehtestatakse grupipiirang 10 inimest. Läbiviija peab tagama, et omavahel ei puutu kokku erinevad grupid.

Kõikjal nimetatud tegevuste puhul tuleb arvestada ka üleriigilist piirangut maskikandmise või nina ja suu katmise kohta, mis ei laiene alla 12-aastastele lastele ning mille kohta kehtivad ka kõik ülalpool nimetatud korralduses kehtestatud erandid, sealhulgas olukorras, kus maski kandmine ei ole töö ja tegevuse iseloomu tõttu võimalik.

Ühiskasutatavaid esemeid tuleb desinfitseerida pärast igakordset kasutamist; teenuse osutaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise vastavalt terviseameti juhistele.

Ükski nimetatud piirangud ei laiene täiendkoolituse ja täiendõppe läbiviimisele, mis on seotud riigi sõjalise kaitsega, tagamaks kaitseväelaste, kaitseliitlaste ning Eestis sõjalise koostöö raames viibivate välisriikide üksuste planeeritud väljaõppetsükli läbiviimine. Samuti ei laiene piirang sisejulgeolekuvaldkonna tegevustele.

Sport sisetingimustes
Grupitreeninguid tohib läbi viia 10-liikmelistes gruppides, näiteks kehtib see aeroobika saalitrennides ja muus taolises treeningtegevuses. Piirang ei puuduta alaliidu egiidi all toimuvat professionaalset ja poolprofessionaalset sporti, sealhulgas noorte sporti ning õppekavajärgset sporditegevust. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste gruppidega.

Siseruumides spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, piirang ei kehti peredele või kui seda ei ole mõistlikult võimalik täita.

Üleriigilisest piirangust tulenevalt peavad pealtvaatajad kandma siseruumides maski või katma nina ja suu. Ka siinjuures kehtivad kõik maskikandmisega seotud erandid.

Kuni 50 protsendi täituvuse tingimus ja 250 inimese piirarv ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele. Samuti noorte spordile ning nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel.
 
***
 
Harjumaa ja Ida-Virumaa koolide distantsõppe regulatsiooni töötavad välja terviseamet koos haridus- ja teadusministeeriumiga.

***

Viiruse leviku tõkestamise piirangute täitmata jätmisel on riigil õigus rakendada haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot, mida võib määrata korduvalt. Sunniraha eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid nõuetekohaselt järgima.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja veebilehel kriis.ee.

Hea algatus - 500 kleiti mammograafi toetuseks

23.11.2020

Margit Maasing ja Viljandi haigla radioloogia osakonna vahvad naised toetasid üle-eestilist heategevuslikku kleidikogumise aktsiooni #500kleiti seitsme kleidiga, mis lähevad oksjonile. Oksjoni tulu läheb Eesti Vähiliidule uue 3D mammograafi ostmiseks.

Radioloogiaüksuse juht Andrus Aavik ütles, et ei pidanud selleks tööl mingit kampaaniat tegema, piisas vaid mõtte õhku viskamisest. „Mul piisas vaid osakonna koosolekul öelda, et kogutakse raha mammobussi uue 3D mammograafi jaoks, kui kohe oli kaasatulijaid. Viljandi haiglal on kavas samuti rinnavähi varajase avastamisega tegelema hakata“.

Radioloogiatehnik Margit Maasing: „Ma olen varem ka heategevuses osalenud. Aga kuna see kampaania puudutab just meie eriala, siis uskusin, et kolleegid tulevad ka kaasa ja tulidki. Meil disainerkleitidele midagi vastu panna ei olnud, aga korraldajad rahustasid, et enamus ongi tavalised kleidid“.

Kõik kleidid olid varustatud ka väikeste kaaskirjade ja heade soovidega. Nii kirjutas näiteks Mariliis: „Suured tänud Sulle, kes Sa selle kleidi väga imelisel eesmärgil omale valisid! Head kandmist!“. Gerli soov oli kirjas nii: „Kanna seda kleiti uhkusega, sa oled NAINE suure südamega!“  Ja Margiti kiri ütles järgmist: „Rõõmsal meelel annetan kleidi suure südamega inimesele, kelle jaoks on heategevus tähtsal kohal. Aitäh, et toetad vähiliitu! Su maitsemeelt arvesse võttes usun, et lisaks Su heale südamele on Sinus ka palju särtsakust ja enesekindlust. Sära oma uues kaunis kleidis!“

Kleite tuli kokku üle 600 ja need pannakse veebioksjonile 30.11-06.12, mille tulu annetatakse vähiliidule. Annetajate hulgas on tuntud lavatähti ja ka vabariigi president.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

TERVIKUMi ehitusluba on käes!

17.11.2020

Kesklinna krundile saab kerkida uus haigla ja tervisekeskus TERVIKUM. Aitäh kõigile asjaosalistele ja palju õnne meile!
Uus ja elujõuline tervishoiukompleks kesklinnas annab linnale palju, meelitades nii olemasolevaid kui uusi erialaspetsialiste, andes kindlust noortele ja potentsiaalsetele uutele elanikele kvaliteetse ning püsiva arstiabi suhtes.
Ehitustööd algavad tuleval kevadel ja TERVIKUM valmib aastal 2023.

Haigla tagab kõigile sisenejatele maskid, korduvkasutusega maskidega sisse ei pääse

16.11.2020

Haigla palub arvestada sellega, et vastuvõtule, uuringutele või analüüse andma tulles on kohustus kanda kirurgilist maski. Kuna me ei saa kontrollida korduvkasutatavate maskide kvaliteeti, siis nendega haigla hoonetesse ei pääse. Haigla tagab kõigile oma hoonetes viibimise ajaks kirurgilised maskid. Alla 12-aastastele lastele ei ole maskikandmine kohustuslik, küll aga soovituslik. Lastele on meil pakkuda lastemaske.

Viljandi haiglas analüüsitakse iga päev koroonaproove

16.11.2020

Viljandi haigla diagnostikakliiniku juht Mati Kallas ütles, et haiglas võetakse proovi ennekõike enda töötajatelt ja nakkustunnustega haigla patsientidelt. "Oleme võimaldanud ka perearstidel saata haigekassas kindlustatud patsiendid siia saatekirjaga kiiremaks testimiseks, kas juba samal või järgmisel päeval.

Proovi andmine toimub etteregistreerimise korras tööpäeviti vahemikus kell 08:00-16:00 telefonil 5886 3313. Kui proov antakse enne kl 12.00, saab vastuse samal päeval, hiljem antud proovi tulemuse saab järgmisel päeval. "Kui proov osutub positiivseks, informeerime koheselt Terviseametit ja meie infektsioonikontrolli arsti. Terviseamet võtab inimesega ühendust ning selgitab välja lähikontaktsed."

Proov võetakse haigla Paalalinna-poolses küljes prosektuuri sissepääsu juures alkokabineti all. Proovi andmiseks antakse patsiendile kindel aeg, millest tuleb täpselt kinni pidada, et vältida liigset kogunemist.
Kallas selgitas, et nii nagu Synlabis, saab Viljandi haiglas teha aeglast testi.  "See on molekulaardiagnostiline test, mis määrab viiruse RNA-d ehk viirust otse, mitte viiruse antikehi. Analüüsimine toimub mitmes etapis - kõigepealt eraldatakse viiruse RNA, siis toimub viiruse tuvastamine reaalaja-PCR meetodil."

Samuti on Viljandi haiglal olemas molekulaardiagnostilised kiirtestid – testimise aeg 45 min. Kallase sõnul on neid piiratud koguses ja neid kasutatakse erandkorras EMO-sse pöörduvate erakorraliste haigete puhul, kellel on vastav näidustus.  EMO mingeid muid covid-testimisi ei korralda.  Kui hospitaliseerimist vajav Covid-haige satub EMO-sse ja tema test on positiivne, siis saadame ta edasi Tartu Ülikooli Kliinikumi.”   

Diagnostikakliiniku juhtiv bioanalüütik Karita Kopp ütles, et kogu see analüüsimise protsess tehakse ära ühes analüüsikatsutis. Probleemiks on see, et laborid saavad neid  komplekte väga väheses limiteeritud koguses. See on ka põhjus, miks me kasutame seda ainult haiglasse sattuvate erakorraliste haigete puhul, kus oluline on patsiendi kiire isoleerimine ja raviotsuste tegemine. Neid teste tehakse üle maailma väga palju ja sellest ka defitsiit," selgitas ta.
Paar nädalat tagasi sai Viljandi haigla ka uued testid viiruse antigeeni määramiseks. "See ei ole RNA-test ning see proov muutub positiivseks alles siis, kui inimene on haigust põdenud vähemalt 5-6 päeva ja üldjuhul on haigussümptomid juba selgelt väljendunud. Seega seda varajase testina kasutada ei saa," ütles Kallas.
Haigla pakub kõikidele soovijatele võimalust teha ka tasulist testi 75 euro eest. "Seda on teinud haigekassas mittekindlustatud, sealhulgas meil viibivad välistöölised ja need, kes tahavad sõita välismaale ning vajavad sertifikaati. Neid teste tehti eelmine nädal kokku 18," ütles Kallas ja lisas, et kokku tegi Viljandi haigla eelmine nädal üle 60 testi. Tööpäevadel tehakse umbes 10–15 testi. Nädalavahetustel aeglast testi ei tehta.

Haigla töötajad näitasid Sakalale kolme erinevat ruumi, kus tehakse kiirteste, eraldatakse RNA-d ja tuvastatakse RNA-d. Kopp sõnas, et töötajate kaitsmiseks käib RNA-eraldamisruumis töö bioohutuskappide all. "Siin ei tehta ainult koroonateste, vaid analüüsitakse ka teiste viiruste ja bakterite proove," ütles ta.
 

Karita Kopp ütles, et järgmises ruumis on arvuti ühendatud analüsaatoriga, mis teeb RNA tuvastamiseks läbi pooleteisetunnise tsükli temperatuuri tõstmise ja langetamise näol. "Tulemus kantakse üle arvutisse, kus saame seda hinnata spetsiaalse programmi abil."

Praegusel ajal otsib haigla juurde ka bioanalüütikut ja õde-verevõtjat. Kopp selgitas, et kuna bioanalüütikud võtavad patsientidel verd esimesel korrusel, oleks vaja töötajaid juurde ka laboris analüütiliste protsesside juures. Nii Karita Kopi kui Mati Kallase sõnul on haiglal praegu hea võimekus proovide võtmiseks ning aeglase testi analüüsikomplekte on piisavalt. Olukord aga võib muutuda kiirelt. See võib juhtuda näiteks siis, kui tekib mõni suurem viiruskolle. "Kui Fellinis tekkis kolle, siis lisandus kohe hulgaliselt testijaid," lisas Kallas.
 

Alice Lokk
Sakala

 Artikli allikas: https://sakala.postimees.ee/7109618/viljandi-haiglas-analuusitakse-iga-paev-koroonaproove

Dr Juul räägib meeste tervisest 18. novembril kell 17 Viljandi Linnaraamatukogus

13.11.2020

"Meeste tervis - küsida võib kõike“ - kolmapäeval 18. novembril kell 17.00 võtab Viljandimaa ainus uroloog dr Tõnu Juul raamatukogu 3. korruse saalis jutuks meeste tervise. Kuulda saab ohtudest, riskidest, levinumatest haigustest, ravist ja sellest, mida iga mees teadma peaks, et terve püsida. Olete oodatud kuulama ja küsima!

November on maailmas nimetatud meestekuuks, mil on eriliselt suure tähelepanu all meeste tervis. Eesti Vähiliidu andmetel on eesnäärmevähk paljudes arenenud riikides kujunenud kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks.

Hoolekandekeskuses hakkasid taas kehtima külastuspiirangud

12.11.2020

Viljandi haigla kehtestas alates tänasest, 12. novembrist külastuspiirangud kõigis oma hoolekandekeskuse osakondades. „Arvestades Covid-19 nakatumise eskalatsiooni olen seisukohal, et hooldusosakonna külastused on suure nakkusriski allikaks,“ ütles Viljandi haigla vaimse tervise ravijuht dr Katrin Kaarma. „Külastuskeeld kehtib ajutiselt vähemalt 25. novembrini, olukorda hinnatakse järjepidevalt“. Nagu ka varasemalt on lubatud külastused erandkorras hoolekandekeskuse juhi eriloal juhul, kui külastus on hoolekandekeskuse kliendile tervisliku seisundi tõttu vajalik. Külastamise vajalikkust ja võimalikkust hinnatakse individuaalselt. „Külastuse kestvuse, toimumise aja ning koha otsustab juhataja koostöös Viljandi haigla infektsioonikontrolli teenistusega,“ ütles dr Kaarma.
 

Viljandi haiglas alustas tegevust patsientide nõukoda

08.11.2020

Esmakordselt kogunes eelmisel nädalal (5. novembril), äsja loodud Viljandi haigla patsientide nõukoda, millest saab haigla juhatusele nõu andev organ. Eestis on teadaolevalt neid veel vaid kahes haiglas – Tartus ja Kuressaares. Nõukoja töö eesmärk on edendada Viljandi haiglas inimesekeskset teenuseosutamist, kanda kogukonnas usaldusisiku rolli, vahendades patsientide küsimusi, probleeme ja ettepanekuid haigla juhatusele ning muuta paremaks patsientide ja nende perekondade informeeritust.

Nõukotta kuuluvad: Malle Vahtra (esimees), Piret Aus, Kelly Heinpõld, Siiri Sula, Mati Rohtlaan, Rivo Aren.

Esmasel kohtumisel tervitasid haiglajuhid 6-liikmelist nõukoda ja tutvustasid haigla hetkeolukorda ning tulevikuplaane. Viljandi haigla nõukogu esimees Agris Koppel sotsiaalministeeriumist ütles, et Eesti Tervishoiu Arengukava järgmise kümne aasta eesmärgiks on muutuda inimesekesksemaks ja seepärast patsientide nõukoda kokku kutsutigi. „Mul on hea meel näha, et nõukoda koosneb eri valdkondade esindajatest. Siin on esindatud kõik eagrupid, sotsiaalvaldkonnast, spordist, kogukonnast,“ ütles Agris Koppel. Juhatuse esimees Priit Tampere tutvustas haigla hetkeolukorda, tulevikuplaane, ravijuht dr Mart Kull rääkis PAIK-projektist ja andis ülevaate laiemalt raviteenuste viimastest arengutest Viljandi haiglas (taastusravi, spordimeditsiin jms).  Ülevaate epidemioloogilisest olukorrast ning Viljandi haigla tegevustest selles andis infektsioonikontrolli arst ja ambulatoorse ravi kliiniku juht dr Kadri Kõivumägi.

“Patsientide nõukoda ei ole haigla jaoks karistusorgan,” ütles nõukoja juht Malle Vahtra. “Meie missioon on olla haigla juhtidele nõuandev ja toetav kogukonna infot edastav nõukoda”.

Ravijuht Mart Kull loodab nõukojas näha kaasamõtlevat partnerit. Ta rõhutas Viljandi haigla uuemeelsust patsiendikesksema tervishoiu loomisel, mille heaks näiteks on Eestis unikaalne PAIK projekt – tervishoiu-ja sotsiaalabiteenuse samaaegne pakkumine krooniliste haigustega patsientidele. „PAIK projekt on kindlasti oluline ka laiemas tervishoiu pildis, sest vaatab patsienti üle süsteemide ja institutsioonide. Praegu on sagedane olukord, kus inimene jääb lahenduseta just nendevahelise koordinatsiooni ja koostöö puudumise tõttu,“ kinnitas ka haiglajuht Priit Tampere.

Patsientide nõukoda koguneb taas detsembris.

Viljandi haigla patsientide nõukojaga saab kontakti: malle.vahtra[at]gmail.com

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla viib läbi patsientide rahuloluküsitluse

06.11.2020

Viljandi haigla alustas ambulatoorsete patsientide rahuoluküsitluse läbiviimist. Selleks palume patsiendil pärast vastuvõttu või EMO külastust täita küsitlusleht. Küsimused puudutavad vastuvõtule registreerimist, personali tegevust, suhtumist ja suhtlemist, aga ka kaasa saadud edasisi suuniseid.

Lisaks palume sel korral patsientidel anda tagasisidet ka soovitusindeksi skaalal. Soovitusindeksiga hindab patsient, kui tõenäoliselt ta Viljandi haiglas saadud teenust oma lähedasele või kolleegile soovitaks. Soovitamise tõenäosust saab hinnata skaalal 0-10. „See hinnang annab meile konkreetse mõõdiku haigla teeninduskvaliteedi hindamiseks. Küsimuste juures on ka vabateksti väljad, kuhu saab anda sõnalist tagasisidet. Sõnaline tagasiside on meie jaoks väga väärtuslik,“ ütles Viljandi haigla kvaliteediteenistuse juht Kätlin Venderström.

Küsitlus viiakse läbi ambulatoorse ravi osakonnas (polikliinik), taastusravis, EMOs ja koduõenduses ning psühhiaatriakliiniku ambulatoorses, akuut ning laste- ja noorukite psühhiaatria osakondades.

Pärast küsitluslehe täitmist jätavad patsiendid küsitluslehe osakonnas selleks otstarbeks märgitud kasti. Koduõenduse patsientidelt küsitakse tagasisidet telefoni teel.

„Me uurime patsiendi rahulolu meie haigla raviteenustega. Ühelt poolt tuleb patsiendi rahulolu hindamise nõue sotsiaalministri määrusest „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“. Samas annab patsientide tagasiside infot haigla juhtkonnale ja kogu haigla meeskonnale, milliseid tegevusi tuleks arendada ja milliste teenustega ollakse või ei olda rahul,“ selgitas haigla kvaliteedispetsialist Kaarin Sarapuu.

Ambulatoorsete (polikliiniku) patsientide rahulolu uuring toimub üle aasta ja kestab kuu aega. Tulemused avaldatakse haigla kodulehel pärast uuringu läbiviimist ja analüüsimist.

Varasemate uuringute tulemusi näeb Viljandi haigla kodulehelt: http://vmh.ee/rahulolu-uuringud/

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 

EMO palve!

03.11.2020

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakond palub EMOsse pöördumist tõsiselt kaaluda ja tulla kohale vaid hädavajadusel. „Juhul kui teil esinevad hingamisteede infektsiooni tunnused või teile on kehtestatud eneseisolatsioon, siis palun mitte pöörduda EMO-sse vaid helistada perearstile. Eneseisolatsioon tähendab ranget keeldu lahkuda oma elukohast,“ ütles erakorralise meditsiini osakonna vanemõde Katre Tombu.

"Kergemate vaevuste ja viirushaiguse sümptomite korral soovitame võtta ühendust oma perearstiga. Palve on ajendatud sellest, et EMO ootesaal ei oleks üle rahvastatud ja me saaksime hoida patsientidel 2-meetrist vahet ning inimesed ei peaks ootama välisukse taga,“ selgitas Katre Tombu.

Tuletame veel meelde, et perearstid saavad oma patsiente Viljandi haiglasse Covid-19 proovi andma saata igal tööpäeval, vajalik on etteregistreerimine. Perearst suunab proovi andma inimese, kellel on haigustunnused.

Patsient võib soovi korral ka otse haiglasse helistada, et leppida kokku tasulise proovi andmiseks sobiv kellaaeg. Proov maksab 75 eurot ning selle eest tuleb tasuda kaardimaksega enne proovi andmist kohapeal.

Kui proov saab antud enne keskpäeva, saabuvad vastused juba samal päeval, hiljemalt kella 17-ks. Proovi vastus on näha inimese digiloos aadressil digilugu.ee. Positiivse tulemuse korral võtab prooviandjaga ühendust terviseamet.
 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla Vaimse tervise küla avapauk Jämejalal

30.10.2020

Neljapäeval, 29. oktoobril toimus esimese erihoolekande maja avamine Jämejala pargis asuvas Vaimse tervise külas. Esimesed elanikud kolivad sisse juba novembri algul.

„Sisuliselt on see uut moodi tulevikku vaatava hoolekandekeskuse algus, kinnitatakse uuele struktuurile üleminek ja lisandub uus teenus - kohtumäärusega erihoolekande teenus,“ ütles Viljandi haigla vaimse tervise ravijuht Katrin Kaarma. „Meie eesmärgiks on erinevatest teenustest vastastikku kasu saava Vaimse tervise küla sünd, mis ühendab endas erihoolekannet, psühhiaatriat ja tegevuskeskust“.

Esimene kolmest erihoolekandemajast saab perekoduks 30-le kohtumäärusega patsiendile. SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuse juht Kairi Nool: „Läbi inimesekeskse lähenemise aitame kliendil õppida paremini toime tulema oma igapäevaste oskustega, et paljud neist oleks võimelised naasma võimalikult tavapärasesse ellu. Üks osa integreerimisest on inimese raskuste väljaselgitamine ning teine osa on aidata inimesel üles leida tema enda ressursid muutuste tekkeks, arvestades sealjuures inimese enda võimeid ja vajadusi tavaeluga toimetulekuks. Oluliseks seejuures on inimese enese kaasamine muutuste protsessi. Oleme loonud meeskonna, milles ühtseid põhimõtteid lähtudes toetame klientide eesmärkide saavutamist“.

Käesoleva aasta 23. jaanuaril pandi nurgakivi Viljandi haigla erihoolekande kolmele majale, millest igaüks mahutab kolmkümmend elanikku. Majad kerkisid Jämejala kultuurimaja kõrvale ja hoolekandekeskuse ringmaja taha vanade laohoonete asemele. Ehitustöid teostas OÜ KRC Ehitus ja Viljandi haigla ehituse projektijuht oli Erki Maasing.

Ülejäänud kaks maja valmivad järgmise aasta algul ja on mõeldud ebastabiilse remissiooniga patsientidele. Kolmes majas leiab kodu ligi 100 abivajajat.

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

6 insuldi riskifaktorit – märka neid!

29.10.2020

Eestis haigestub insulti üle 4500 inimese aastas. Insult on haigus, mis tekib reeglina äkki ja omab laialdasi ja kaugeleulatuvaid tagajärgi ning see võib tabada meist igaühte.  Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (ajusisene verevalandus ehk hemorraagiline insult).

Insuldi sümptomid olenevad sellest, kui suur on kahjustus, milline ajuosa on kahjustunud ja missugune on olnud inimese eelnev terviseseisund. Sagedasemad sümptomid on: ühe kehapoole nõrkus, ühe kehapoole tuimus, kõnehäire, äkki tekkinud tasakaaluhäire, äkki tekkiv väga tugev peavalu. Kiire abi päästab elu – kutsuge koheselt kiirabi!

Paljud insuldi riskifaktorid on välditavad õige elustiiliga. Näiteks:
•    Suitsetamine – kahekordistab insuldi tekkeriski, kuna soodustab veresoonte ahenemist ning suurendab trombiriski
•    Alkoholi liigtarbimine – suurendab tekkeriski, kuna tõstab vererõhku
•    Suur kehakaal 
•    Vähene füüsiline aktiivsus – 30 min mõõdukat füüsilist koormust 5x nädalas aitab vähendada tekkeriski
•    Kõrge vererõhk
•    Suhkurtõbi – suurendab tekkeriski, kuna suhkruhaigus kahjustab veresooni
•    Südame rütmihäired – tekitavad trombe, mis võivad ummistada ajuveresooni
•    Suur vere kolesteroolisisaldus – kolesterool kuhjub veresoonete seintele ja tekib kolesteroolinaast ehk lubjastus ning verevool aeglustub.

Muuda oma elustiili juba täna ja kindlustad endale tervema elu aastateks!

Viljandi insuldipatsiendi raviteekonda koordineeriv teenus ehk VIRK-teenus:

Viljandi haigla on üheks partnerhaiglaks Tartu Ülikooli Kliinikumi projektis „Insuldikäsitlus – ladus ja inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas”. Seoses sellega alustasime kevadel Viljandi haigla insuldipatsientide teekondade kaardistamist. Septembrikuust oleme ägeda insuldiga patsientide teekondasid koordineeritult juhtinud, tagades sujuva raviteekonna, säilitamaks läbi erinevate tegevuste inimeste iseseisvat toimetulekut ja tegevusvõimet.

Soovime toetada inimest ja tema lähedasi erinevate probleemidega hakkama saamisel. Selle projekti raames oleme koolitanud oma õdesid, teenuse koordinaatoreid, taastusravi spetsialiste ja hooldajaid, kes patsiente raviteekonnal abistavad.

Meie jaoks on oluline inimesekesksus, patsiendi ja tema omaste toetamine, teenuste järjepidavus ning koostöö eri teenuseosutajate vahel.

Patsiendi insulditeekonna kaardistamine Viljandi haiglas (vasakult: Kadri Oras, Eneli Tulp, Relika Kobin, Ulvi Skirta, Erli Lond).

Uuri lisa www.insult.ee!
 

Viljandi haiglas on avatud gümnasistide maailnäitus

28.10.2020

Nüüd ei pea eriarsti kabineti ukse taga ootaja enam tühja seina ega kaaskannatajaid vaatama. Pilk puhkab kaunitel maasikumaalidel. Viljandi ja Jõgevamaa gümnaasiumide augustikuise maalilaagri tööd keskenduvad loodusele. Ka haiglaskäik võib olla nauditav😊

Tulge vaatama!

Ene Veiksaar

SA Viljandi haigla kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla alustas HIV-positiivsete ravi

23.10.2020

Viljandi haigla sai infektsioonhaiguste eriala loa ning on sellest nädalast HIV-ravi osutav haigla. Ravimeid saavad oktoobris eeskätt Viljandi haigla sundravi- ja sõltuvushäiretega patsiendid, kes varem said ravimeid oma raviarstidelt Tallinnast, Tartust või Ida-Virumaalt. Alates novembrist on võimalus kõigil soovijatel HIV alaseks nõustamiseks ja raviks pöörduda Viljandi haiglasse.

Siin saavad soovi korral oma ravi jätkata ka näiteks inimesed, kes Viljandisse mõneks ajaks õppima tulevad. „Elu näitab, et erinevatel põhjustel võib olla keeruline selle haigusega oma kodukandis arsti juures käia. Julgustan neid inimesi kindlasti Viljandi haiglasse pöörduma“ ütles Viljandi haiglas Ambulatoorse ravi kliinikut juhtima asunud infektsioonihaiguste arst dr Kadri Kõivumägi.

HIV-ravi on tablettravi, mis tähendab igapäevast tablettide võtmist. „Kui varem oodati ravi alustamisega pärast diagnoosi saamist, siis nüüd alustatakse ravi koheselt. Mida kiiremini inimene ravi saama hakkab, seda parem on tema tervislik seisund edaspidi,“ selgitas arst.
 
HIV-positiivne patsient käib arstlikus kontrollis iga 3-6 kuu järel. Vastuvõtul tehakse tervisekontroll, mis hõlmab erinevaid analüüse, veresuhkru ja vererõhu mõõtmist, vaktsineerimist ning nõustamist. „Mida vähem aega on viirus saanud organismis paljuneda ja immuunsüsteem kahjustada, seda parem on hilisem elukvaliteet. Kui me saame varakult jaole, võib HIV-positiivse inimese elu olla samaväärne kui tavainimesel,“ ütles dr Kõivumägi. Eestis oli 2019. aasta seisuga umbes 6000 registreeritud HIV positiivset, kellest  ligikaudu 4200 on ravil.
 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

Erihoolekande majad avavad Jämejalal uksed

23.10.2020

Neljapäeval, 29. oktoobril toimub esimese erihoolekande maja avamine Jämejala pargis asuvas vaimse tervise külas. Esimesed elanikud kolivad sisse juba novembri algul.

„Sisuliselt on see uut moodi tulevikku vaatava hoolekandekeskuse algus, kinnitatakse uuele struktuurile üleminek - lisandub kohtumäärusega erihoolekande teenus,“ ütles Viljandi haigla vaimse tervise ravijuht Katrin Kaarma. „Tuleviku vaates on meie eesmärgiks erinevatest teenustest vastastikku kasu saava (erihoolekanne, psühhiaatria, tegevuskeskus) Vaimse Tervise Küla sünd. See on üks osa sellest.“

Esimene kolmest erihoolekandemajast saab perekoduks 30-le kohtumäärusega patsiendile. SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuse juht Kairi Nool: „Läbi inimesekeskse lähenemise aitame kliendil õppida paremini toime tulema oma igapäevaste oskustega, et paljud neist oleks võimelised naasma võimalikult tavapärasesse ellu. Üks osa integreerimisest on inimese raskuste väljaselgitamine ning teine osa on aidata inimesel üles leida tema enda ressursid muutuste tekkeks, arvestades sealjuures inimese enda võimeid ja vajadusi tavaeluga toimetulekuks. Oluliseks seejuures on inimese enese kaasamine muutuste protsessi. Oleme loonud meeskonna, milles ühtseid põhimõtteid lähtudes toetame klientide eesmärkide saavutamist“.

Käesoleva aasta 23. jaanuaril pandi nurgakivi Viljandi haigla erihoolekande kolmele majale, millest igaüks mahutab kolmkümmend elanikku. Majad kerkisid Jämejala kultuurimaja kõrvale ja hoolekandekeskuse ringmaja taha vanade laohoonete asemele. Esimesed patsiendid kolivad sisse novembri esimestel päevadel.

Ehitustöid teostas OÜ KRC Ehitus ja Viljandi haigla ehituse projektijuht oli Erki Maasing.

Ülejäänud kaks maja valmivad järgmise aasta algul ja on mõeldud ebastabiilse remissiooniga patsientidele. Kolmes majas leiab kodu ligi 100 abivajajat.

Uue maja tutvustav VIDEO


Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 

Oktoobrist kehtib uus tasuliste teenuste hinnakiri

22.10.2020

Ambulatoorsete ja statsionaarsete arstiabi teenuste, omaosalustasude ja viiteliste teenustasude hinnakiri 01.10.2020

Eriarsti esmane vastuvõtt 35 €

Eriarsti korduv (sama haigusjuht) vastuvõtt 25 €

Psühhiaatri vastuvõtt 45 €

Psühholoogi vastuvõtt 40 €

Arstlik ekspertiis joobeseisundi tuvastamiseks 35 €

Autojuhi meditsiiniline läbivaatus ja tõendi väljastamine 35 €

Visiiditasu 5 €

Voodipäevatasu (1 päev) 2,50 €

Iseseisva statsionaarse õendusabi omaosalustasu (15%) 12,68 €

Loote kromosoomhaiguste sõeluuring (Niptify) 250 €

Aborditasu kindlustatud inimesele 43.02 €

Aborditasu kindlustatud inimesele (medikamentoosne) 17,67 €

Aborditasu kindlustamata inimesele (medikamentoosne) 140 €

Aborditasu kindlustamata inimesele (narkoosis) 314,23 €

Esimene (alanud) ööpäev perepalatis 23 €

Iga järgnev ööpäev perepalatis 19 €

Funktsioone toetava taastusravi omaosalus (20%) 15,11 €

Vaktsineerimine 5 €

Viljandi haigla ja Riigi Kinniavara AS sõlmisid koostööleppe Tervikumi ehitamiseks

20.10.2020

Riigi Kinnisvara ning Viljandi Haigla SA sõlmisid koostöölepingu, millega Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustööde, omanikujärelevalve, tavasisustuse ja kunstiteose tellimise riigihangete korraldamise ja täitmise eest vastutab Riigi Kinnisvara. Viljandi kesklinna rajatav 23 000 m² suuruse netopinnaga innovaatiline tervishoiukompleks valmib 2023. aastal.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on koostöö Viljandi Haiglaga olnud hea. „Kuigi haigla ehitusprojekti juhtimine ei ole küll Riigi Kinnisvara tavapärane valdkond, oleme suutnud edukalt varasema kogemuse suurprojektide juhtimisel üle tuua ka Viljandisse. Usun, et leiame läbi riigihangete head koostööpartnerid, et Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse ehitus edukalt lõpuni viia,“ lisas Kusmin.

SA Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere: „Uue maja planeerimise protsess on tegelikult meie enda muutumise protsess. Me ei ole rääkinud ainult betoonist vaid ka sellest, kuidas me seal toimetama hakkame. RKS on olnud väga tubli partner, kes läbi valu ja vaeva ning vastastikkuse õppimise on kogu pildi endale selgeks saanud. Haiglal endal ei ole sellise suuremahulise ehituse planeerimise kompetentsi ja meil on rõõm, et oleme Eesti turul nii usaldusväärse partneri leidnud, kellega on kindel edasi minna“.

Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle. 19. sajandi keskel loodud Viljandi haigla luuakse uueks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna innovatsiooni teeviidaks kogu lähiregiooni haiglavõrgu arengule.

Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvaraga korraldatud Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võitis DAGOpen arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”. Projekteerimistöödeks planeeriti 15 kuud, kuhu mahuks neli etappi: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi-ja tööprojekt. Juunis sellel aastal sai valmis eelprojekt ning olenemata vahepeal tekkinud eriolukorrale, ollakse töödega graafikus. Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse ehituse algus on planeeritud 2021. esimesse poolde.

Vabariigi Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Uus roll võimaldab Riigi Kinnisvara kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel. See on ka Viljandi Haigla ja Riigi Kinnisvara koostöö aluseks.

Uue Viljandi haigla ja tervisekeskusele nime leidmiseks korraldatud konkursi võitis Hanno Matto ning uueks nimeks sai Tervikum. Rohkem informatsiooni uue haigla ja tervisekeskuse kohta leiate kodulehelt https://newviljandihospital.ee.

Tegevusjuhendaja Harli Koppelmann: Olen õppinud oma elu rohkem väärtustama

08.10.2020

Mida kujutab endast tegevusjuhendaja töö?
Tegevusjuhendajad tegelevad vaimse häire ja vaimse puudega inimestega. Üks osa meie tööst on hoida kodukorda, et kõigil oleks siin võimalikult kodune, rahulik ja mõnus olla. Tihtipeale on meie kliendid tundlikumad kui tavainimesed. Teine osa on suhtlemine ja tegelemine – värvime, joonistame, käime väljas jalutamas. Kui neil on mure, siis räägime sellest ja püüame lahendada. Meie töös on oluline inimeste tundmaõppimine, et ära hoida agressiivset käitumist. Enamasti meil siin ohtlikke kliente ei ole, kuna nad on samuti inimesed, siis ongi oluline nendega tegelemine.

Suhtlemine on tavapärasest erinev. Teil on spetsiaalne väljaõpe?
Jah, meil on kohustus käia koolist läbi, et saada tegevusjuhendaja kutse. See on aastane väljaõpe, mida saab teha töö kõrvalt. Lisaks käime koolitustel, kus õpetatakse, kuidas töötada vaimselt haigete inimestega, võetakse läbi erinevad situatsioonid. Aga peamine on ikka see, et sa jälgid oma kliente ja õpid neid tundma.
Olen tähele pannud, et enamus tegevusjuhendajaid on mehed…
Jah, nii see on, meestel on rohkem rammu, aga meil töötab ka naisi. On tulnud ette juhuseid, kus mõni klient endast välja läheb, siis on rahunemisprotsessis tähtis ära tunnetada õige moment, millal see juhtuma hakkab. Igale inimesele tuleb erinevalt läheneda. Mõnele piisab rahustavast vestlusest, ärakuulamisest, mõnele üheskoos joonistamisest jne.

Kui kaua erihoolduse osakonnas viibitakse?
Osad kliendid vahelduvad - ühed tulevad, teised lähevad, liiguvad erinevate hooldekodude vahel. Aga enamus neist elab siin mitmeid aastaid.

Kui palju sinul on hoolealuseid?
Osakonnas on 30 klienti ja personalist korraga tööl 3 tegevusjuhendajat, vanemtegevusjuhendaja ja perenaine. Ööseks jääb valvesse 2 tegevusjuhendajat.

Kust tuli sinusugune tore noormees niisuguse erialavaliku peale?
Ma tulin siia tööle täpselt aasta tagasi. Enne seda elasin kaks aastat Austraalias, tegin tööd ja rändasin ringi, elasin rõõmsalt „saba rõngas“ nagu noor inimene ikka. Tagasi kodulinna tulles mõtlesin, et võiks midagi uut ja väljakutsuvat proovida. Tegevusjuhendaja töö tundus just selline, kus on väljakutset ja tegevust, kus saab ise edasi areneda ja õppida. Siin näed erinevaid inimesi erinevate lugudega, erinevate erivajadustega inimesi.

Kust sa kuulsid, et selline amet on olemas?
Mu vanaema töötas sellel alal. Ma teadsin, et on 24-tunnised vahetused ja siin juhtub vahel asju, mida tavainimeste eludes ei juhtu.

Kas see ei muserda sind?
Alguses pani mõtlema küll, aga pigem annab see isegi rohkem jõudu ning tekitab hea tunde, et mul on käed-jalad olemas ja kahe kõrva vahel mõistust ka mõnusalt. Olen õppinud oma elu rohkem väärtustama.

On sul mingi kaugem perspektiiv ka, õpid siin inimesi tundma, omandad vajalikud teadmised-oskused, kuhu edasi?
Ma astusin sel sügisel Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžisse sotsiaaltööd ja rehabilitatsioonikorraldust õppima. See töö on hästi mõnus ka selle poolest, et kui teed 24-tunnise vahetuse ära, on sul juba kolm tööpäeva kuus tehtud. Selle töö kõrvalt saad sa lubada endale ülikoolis kaugõppes käimist. Lõpetamise järel on mul võimalik valida, kas jääda Viljandi haiglasse või mujale liikuda.
Eesti hooldekodudes on kokku pandud erineva vaimse häire ja vaimupuudega kliendid, kes omavahel ei sobi. Samuti on hooldekodudes vähe kohti, samal ajal kui inimkond vananeb. Arengukohti ja mõtteid jagub.

Kuidas sa ennast tasakaalus hoiad?
Sel suvel näiteks remontisin vanaema maja, tegin selle korda - see oli üks tore väike projektike enda elus. Nüüd hakkasin uuesti jõusaalis käima, mulle meeldib ka jooksmas käia. Ülikool võtab samuti oma aja. Kui koroona taandub, lähen jälle reisima.

Kellele see töö võiks sobida?
Üliõpilastele võiks see olla sobiv võimalus näiteks nädalavahetustel lisaraha teenida. Töögraafik on hea, sest seda tööd saab muu töö kõrvalt ka teha. Õpid tundma erinevaid vaimseid haigusi ja isiksusi, õpid suhtlemist ja kannatlikkust. Need inimesed, kellega me siin töötame, panevad sind proovile ja see tuleb kasuks ka igapäevaelus, õpetab olema kannatlik mistahes olukorras.

Kuidas Viljandi haigla töökohana tundub?
Kolleegide poolest hästi äge! Meil läheb töö päris sujuvalt ja mõnusalt. Juhtkond on alati öelnud, et me võime oma muredega nende poole pöörduda. See annab hea toe ja tunde, et hoolitakse oma töötajatest.

NB! Otsime oma meeskonda tegevusjuhendajat. Vaata töökuulutust SIIT.

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

 

Viljandi haigla pakub noorsportlastele tasuta tervisekontrolli

07.10.2020

Viljandi haigla osaleb Eesti Haigekassa rahastatud ennetusprojektis “Noorsportlaste tervisekontroll spordiga seotud terviseriskide ennetamiseks”.
„Terviseuuringule on oodatud kuni 19-aastased (k.a.) lapsed-noored, kes treenivad regulaarselt (sh võistlevad) vähemalt 3 korda nädalas lisaks kehalise kasvatuse tundidele,“ ütles Viljandi haigla taastusravikliiniku juht dr Krista Lääne.
Vastuvõtule tulles peab sportlasel olema kaasas eelnevalt täidetud tervisliku seisundi küsimustik (vorm ESMF-1 on leitav haigla kodulehelt https://vmh.ee/noorsportlaste-terviseuuringud/.
Registreerimiseks palume helistada telefonil 434 3001. Veel on vabu aegu!

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 

Viljandi haigla pakub Covid-19 testi tegemise võimalust

02.10.2020

Alates esmaspäevast, 5. oktoobrist saab Viljandi haiglas teha tasulist Covid-19 testi. Seni oli see võimalik vaid operatsioonile suunduvatele või haiglaravil viibivatele patsientidele ning haigla töötajatele ja perearsti saatekirjaga patsientidele.

Ilma saatekirjata on analüüsi maksumuseks 75 eurot ning selle eest tuleb tasuda enne proovi andmist. Tasuda saab kohapeal kaardiga või eelnevalt arvega. Arve jaoks on vajalik: nimi, aadress, meiliaadress, telefoni number.
Covid-19 proovi anda soovijad registreerivad end telefonil 5886 3313 (E-R 8-16). Proovile tulekuks antakse  kellaaeg ning testide võtmine toimub haigla Paalalinna poolses küljes asuva prosektuuri sissepääsu juures (alkokabineti all).
 

Kaardimakseid saab sooritada kohapeal.
Kui proov saab antud enne keskpäeva, siis saabuvad vastused samal päeval hiljemalt kella 17ks. Vastused on nähtavad digiloos (digilugu.ee).
Covid-19 testi positiivse tulemuse järel tuleb jääda perearsti jälgimisele.

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

Haigla noorte nõustamise kabinet - anonüümsem kui terviseõpetuse tund

30.09.2020

„Noorte nõustamise süsteemi loomise eesmärk oli vähendada abortide arvu ja see on ideaalselt saavutatud. Statistika järgi on abortide arvu langus just noorte seas kõige suurem olnud ja arvatakse, et see on nii just tänu noorte nõustamise süsteemile,“ ütleb dr Malle Praks, kes 1991. aastal lõi Viljandi haigla juurde esimese noorte nõustamise kabineti Eestis.

Noorte nõustamise kabinette on igas maakonnas üle Eesti. Viljandi haigla noortekabinetis nõustavad kuni 26-aastasi neide ja noormehi naistearst, ämmaemand ning naha- ja suguhaiguste arst. Tegemist on ennetusprogrammiga, mida rahastab Haigkassa. Vastuvõtule on oodatud ka ravikindlustamata noored, kellele teenus on tasuta.

„Noortekabinetis pikka ootejärjekorda ei ole. Erakorralisemate probleemide korral leiame alati aja. Meile saab helistada registratuuri numbril 4343001,“ lisab vanemämmaemand Esta Jüris. „Kõige enam pöördumisi on seotud sooviga leida sobiv rasestumisvastane vahend. Lisaks veel menstruatsioonitsükli häiretega või on niisugused patsiendid, kes juba arsti juures käinud, kuid vajavad järelravi või nõustamist“.

„Me teeme ju igasuguseid teste - suguhaigused, viljatus, põletikud jne. Teeme sünnitusjärgset nõustamist, raseduse tuvastamist, abordi eelset- ja järgset nõustamist,“ loetleb dr Praks ja lisab, et ühtegi vastuvõttu ei tehta kiirustades. „Meil ei ole ühtegi vastuvõttu alla 30 minuti, sest meil on vaja ka silma vaadata, mitte ainult kirjutada. Vahel tullakse ka paariti,“ täiendab vanemämmaemand.

Haigla noorte nõustamise kabinet on anonüümsem kui terviseõpetuse tund koolis. Arst või ämmaemand on noore inimesega kahekesi, kedagi teist (ka õde) juures ei ole. „See teenus on  konfidentsiaalne, pöördujale turvaline. Teinekord on ema kaasas, ka siis me küsime, kas see on noore inimese enda soov. Tavaliselt tullakse järgmisel korral üksinda, sest usaldus on tekkinud,“ räägib Esta Jüris.
 

Tihti juhtub ka nii, et noor tuleb vastuvõtule ühe murega, pärast aga selgub, et tal on koolis raske või suhted sassis. Siis katsutakse ühiselt algpõhjuseni jõuda, kuid sageli see ei tule esimesest vastuvõtust välja, mis tegelikult vaevab.

Info noorte nõustamise kabineti võimaluste kohta liigub peamiselt suust-suhu. Vanusegrupp on kuni 26-aastased noored (kaasa arvatud). „Meie noorte nõustamise süsteemile on mõningad tegelased heitnud ette, et see on liiga meditsiiniline. Seks, orgasm - kuidas meie seda enda peale ei võta, miks ei õpetata neid tehnikaid,“ muigab dr Praks ja kurdab, et poisse käib vähe. „Poisse võiks rohkem tulla. Naha- ja suguhaiguste arst dr Marge Tampere võtab noortekabineti raames vastu kuni 26-aastasi noormehi teisipäeviti 13-14.00, nõustab kõikvõimalikel seksuaaltervise alastel teemadel“.

Abordi teemal soovitab dr Praks alati enne otsustamist nõu pidada, kuid parem on siiski seda ennetada. „Abort ei ole hea,  kuid mõistan, et see on tüdruku või naise enese tahe, mille vastu mul ei ole õigust minna. See on teema, millest me räägime väga pikalt. Aga tegelikult saab asi alguse teadlikkusest raseduse ärahoidmise (kontratseptsioon) kohta. Mitte nii, et teeme loosungid ja oleme abordi vastu, mis see tulemus on siis? Tulemus on seesama, mida me siin näeme – tulevad lapsed, keda mitte keegi ei taha. Me oleme selles mõttes abordi vastased, et tahame, et need asjad oleksid kenasti läbi arutatud ja demokraatlikud,“ selgitab naistearst.

„Selleks see kabinet ongi, et taolisi olukordi ei tekiks. Soovime, et noored tuleksid juba kümne-üheteistaastaselt. Vastavalt eale tutvustame kõike, mida neil seksuaaltervise koha pealt on vaja teada,“ ütlevad ämmaemandad Esta Jüris ja Tiia Helve. „Kui hakkavad tekkima suhted, kuidas hoiduda soovimatust rasedusest jne. Noor inimene võib algul ju ka lihtsalt meiega tutvumas käia, et näha, kas tekib usaldus“.
Nüüdsest on lisaks tavapärastele vastuvõttudele ühel päeval nädalas noortele ka pikendatud vastuvõtt kella seitsmeni õhtul.

Pildil vasakult: ämmaemand Tiia Helve, vanemämmaemand Esta Jüris ja günekoloog dr Malle Praks
 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

 

Viljandi haigla alustab silmaoperatsioonidega

24.09.2020

Viljandi haigla on saanud endale uue silmaarsti. Dr Kadri Põder, dr Ljudmila Gorjatševa, dr Aleks Kree kõrval alustas vastuvõtte dr Anne-Liis Matson, kelle tulekuga lisandub haiglas võimekus teha silmahaiguste laserravi, klaaskehasiseseid süste kui ka laugude pisioperatsioone.

Anne-Liis peab end pooleldi tallinlaseks ja pooleldi viljandlaseks, kes pärast Inglismaal töötatud perioodi on nüüd otsustanud jääda paikseks Viljandisse, kuhu pere teda on toonud. Residentuuri läbis ta Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliinikus ja töötas pärast residentuuri dr Kai Noore Silmakabinetis, kus väikese koormusega jätkab ka praegu. Vahepeal täiendas dr Matson end Suurbritannias Royal United Hospitalis. „Peamine, mille pärast ma sinna kogemusi omandama läksin, oli silmapõhja haiguste diagnostika ja ravi (laserravi, süstid), mida sain seal palju praktiseerida. Lisaks olid mul erakorralised vastuvõtud – nn silmavalved, kus sai näha palju erakorralisi silmahaigusi ja silmatraumasid, see oli samuti huvitav," ütles Anne-Liis ja lisas, et Viljandi haiglasse on äsja tulnud uus silmalaser, millega saab ravida suhkruhaigeid patsiente, samuti neid kellel on näiteks silmapõhjaveeni sulgus ja ka glaukoomiga patsiente. Lisaks sellele on Viljandi haiglas nüüd ka OCT (silmapõhja pildistamise aparaat), millega saab teha detailset pilti võrkkestast ja samuti silmanärvidest. See on hästi oluline silmapõhjahaiguste ja glaukoomi diagnostikas," ütles dr Matson.

Kui seni on suhkruhaiged ja patsiendid, kellel on silmapõhja veeni sulgus saadetud kas Tartusse, Pärnusse või Tallinnasse, siis nüüdsest saavad nad abi Viljandi haiglast. „Lisaks silmapõhja laserravile tahan ma hakata tegema ka silmasiseseid süste, mis on vajalikud samuti eelkõige suhkruhaigetele patsientidele, ealise maakuli degeneratsiooniga patsientidele ning silmapõhja veeni sulgusega patsientidele. Operatsioonide tegemise valmidus on täiesti olemas, hetkel tegeleme instrumentide tellimisega".

Lisaks silmasüstidele soovib dr Matson operatsioonitoas hakata teostama ka laugude pisioperatsioone (näiteks raheterade avamine, healoomuliste nahamoodustiste eemaldamine) ja veel meeldib Anne-Liisile tegeleda lastega ning nende silmi ravida. „Mul on endal väikesed lapsed, see on tore kontingent. Nad on nii vahva vaheldus täiskasvanutele, nendega on tore," rääkis Anne-Liis.

„See on hästi rõõmustav, et avanes võimalus siia tööle tulla. Me oleme varem palju pendeldanud Tallinna ja Viljandi vahet. Inglismaal olime küll terve perega, sest tüdrukud on alles väikesed. Nüüd oleme siia paikseks jäänud. Viljandi on lastele kasvamiseks ideaalne paik," ütles dr Anne-Liis Matson.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Haiglas tuleb taas täita tervisedeklaratsioon

22.09.2020

Alates tänasest, 22. septembrist tuleb haiglasse sisenedes taas täita tervisedeklaratsiooni lühem vorm. Jätkuvalt mõõdetakse kontrollpunktis kehatemperatuuri ja antakse mask, mida tuleb kanda kogu haigla territooriumil viibimise ajal.

Haigla osakondades kehtib jätkuvalt külastuskeeld. Lähedaste juurde pääseb kokkuleppel raviarstiga erandkorras.

Rahvusvaheline patsiendiohutuse päev julgustab märkama ja rääkima

17.09.2020

Täna, 17. septembril tähistatakse juba teist aastat ülemaailmset patsiendiohutuse päeva, millega tõstetakse inimeste teadlikkust ohutuse valdkonnas ja julgustatakse tervishoiutöötajaid ning elanikkonda rohkem tähelepanu pöörama ravi käigus juhtuda võivatele kõrvalekalletele ja tekkivatele ohtlikele olukordadele, mis võivad potentsiaalselt kahjustada patsiendi või tervishoiutöötaja tervist. Teeme seda ka Viljandi haiglas, kus patsientide ohutuse tagamine on prioriteediks.

Ülemaailmsest statistikast selgub, et tervishoiuasutused ei ole alati just kõige turvalisemad kohad. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul on kogu maailmas meditsiinilise tegevuste käigus tekkinud vigastuste ja surmajuhtumite ohvriks langenud kümned miljonid patsiendid. Iga kümnes haiglaravil ja iga neljas ambulatoorsel ravil viibiv patsient kogeb tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju ning keskeltläbi sajast hospitaliseeritud patsiendist seitse võivad saada haiglanakkuse. Need andmed räägivad üle maailma tervishoiusüsteemis toimuva kohta ja rõhutavad teema olulisust. Eesti statistikat on keeruline välja tuua, sest veel ei toimu üle Eesti toimivat universaalset ja süstemaatilist ohutusjuhtumite registreerimist, kuid vaatamata sellele, et meil on väga kõrgelt haritud arstid, suurepärase väljaõppe saanud õed ning järjest parema ettevalmistuse saanud hooldustöötajad, võime olla kindlad, et sarnased juhtumid leiavad aset ka Eestis.  

Kõigi aset leidvate juhtumite registreerimine, näiteks vale ravimi või ravimi doosi manustamine, vale diagnoosi määramine või diagnoosi hilinemine, patsiendi kukkumine haiglas viibimise käigus või patsiendi rünnak töötaja vastu, annab tervishoiuasutustele võimaluse toimunud sündmused läbi arutada, koostada edasine tegevuskava, muuta töökorraldust ning aruteludest õppides sarnaseid juhtumeid tulevikus vältida.
Tundub ju väga lihtne, et registreerime kõik toimunud sündmused, mis kahjustasid või oleksid võinud kahjustada patsienti või töötajat ning kui registreeritud juhtumeid ei ole, siis saame öelda, et oleme kõige turvalisem ja ohutum tervishoiuteenuse osutaja. Kahjuks tuleb siin aga arvestada organisatsioonis valitseva kultuuriga, sest kui tervishoiutöötajatel pole harjumust või julgust aset leidnud juhtumitest teada anda, kartes patsiendi ja lähedaste reaktsiooni, töökoha kaotust, kolleegide halvakspanu või pädevuse küsimärgi alla seadmist, siis jätab ta pigem selle juhtumi registreerimata lootes, et see välja ei tule ning patsiendiga läheb kõik hästi.

Siit ka küsimus - kuidas saame muuta tervishoiuasutuste kultuuri selliseks, et me julgeksime rääkida kõikidest toimunud sündmustest avameelselt ja sanktsioone kartmata? Eriti oluline on luua organisatsioonis mittesüüdistav õhkkond, kus ei keskenduta süüdlase leidmisele, vaid eksimustest õppimisele ja lahenduste leidmisele. Selleks tuleb aga aset leidnud juhtumitest avameelselt rääkida. Kindlasti on igal tervishoiutöötajal raske tunnistada toimunut, mis tingis ohtliku olukorra ja kuidagi ei lihtsusta rääkimist ka teadmine, et see pole toimunud tahtlikult, vaid paljude halbade juhuste kokkusattumisel. Seetõttu on ühised avameelsed arutelud ainuõige viis välja selgitada, miks nii juhtus ja kuidas saaks tööprotsesse muuta selliselt, et sarnane sündmus uuesti aset ei leiaks.
Kahjuks ei ole veel rakendunud pikalt planeerimises olnud patsiendikindlustuse seadus, mille vajalikkuse üle on pikalt arutletud. Patsiendikindlustuse seadus, mille üheks eesmärgiks peaks olema meditsiinitöötaja ja raviasutuse rahalise vastutuse vähendamine, aitaks samuti oluliselt liikuda avatuma töökultuuri suunas. See julgustab raviasutusi  senisest veelgi rohkem välditavate ravivigadega tegelema ja vähendab tervishoiuteenuse osutajate hirmu, et iga ravivea tunnistamine võib tähendada asutusele märkimisväärse rahalise kulu riski.

Oluline roll juhtumite ennetamisel on ka patsientidel ja nende lähedastel, kes peaksid koheselt kõike, mis arusaamatuks jäi, kindlasti arstilt või õelt üle küsima ning sekkuma alati, kui  tundub, et midagi toimub tavapärasest teisiti või ei jagata haigusseisundi kohta piisavalt infot. Samuti on oluline anda oma tervise kohta põhjalik ülevaade, sest kui abivajaja kõigist oma kaebustest ei räägi, võib jääda mõni oluline tegur tähelepanuta. Seega on ka patsiendid väga olulised meeskonnaliikmeid ohujuhtumite ennetamisel. Soovime tervishoiutöötajatena ju väga, et patsient saab haiglast abi oma terviseprobleemile, mitte seda, et põhihaigusele lisanduks veel mõni tervisekahjustus. Seetõttu jääb vaid loota, et kohandatakse tulevikus ka Eesti tervishoiu rahastussüsteemi, mis annaks suurema võimaluse tagada ravi järjepidevus ja inimesekesksem käsitlus ning patsientidel ja nende lähedastel oleks senisest rohkem võimalust kaasa rääkida oma ravi eesmärkide seadmisel ja raviplaanide koostamisel.

Teeme Viljandi haiglas kõik selleks, et meie haigla oleks turvaline nii patsientidele kui töötajatele. Selleks oleme alustanud regulaarseid juhtumite arutelukoosolekuid, mille tulemusena muudame nii töökeskkonda kui tööprotsesse turvalisemaks ja ohutumaks. Lisaks oleme veel sel aastal kasutusele võtmas  ohujuhtumite registreerimise infosüsteemi ning julgustame kõiki töötajaid olema avatumad ning üksteist toetavamad, et ei tekiks valehäbi juhtumite avalikustamisel. Samuti ootame patsientidelt tagasisidet ja ettepanekuid ning kindlasti näeme sellel teemal edaspidi suurt rolli ja koostööd äsja loodud Viljandi haigla patsientide nõukojaga. Seega - me kõik saame anda oma tegevusega panuse, et meie haigla keskkond muutuks veelgi turvalisemaks.

Tervist soovides
Signe Asi
SA Viljandi Haigla
õendusjuht

Viljandi haigla juures alustas tegevusjuhendajate õppegrupp

15.09.2020

Eile alustas Viljandi haigla juures õppetööga Sotsiaal- ja tervishoiu spetsialisti eriala Viljandi õppegrupp. Õppijad spetsialiseeruvad meile nii vajalikule tegevusjuhendaja erialale.

Tegevusjuhendaja töö on kliendi sotsiaalsete oskuste ja tegevusvõime arendamine, säilitamine, juhendamine igapäevaelu toimingutes, toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda ja asjaajamise korraldamisel.
Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib spetsialiseeruda tööle intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu, sõltuvushäirega isiku, abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse, toimetulekuraskustes isiku, rahvusvahelise kaitse saaja, väärkoheldud isiku või toimetulekuraskustes perega.

Õpe kestab üks aasta. Lisaks auditoorsele õppele tuleb läbida õppepraktika töökeskkonnas. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti õppe läbimisel on võimalik sooritada kutseeksam ning spetsialiseeruda tegevusjuhendajaks.

Õppetöö viib läbi Valgamaa Kutseõppekeskus.

Haigekassa palub tagasisidet kaugvastuvõttude parandamiseks

15.09.2020

Eriolukord tõi päevapealt Eesti tervishoidu kaugvastuvõtu, mis võimaldab tervisemuret lahendada kodust lahkumata. Haigekassa jätkab kaugvastuvõttude rahastamist eriarstiabis ka tavaolukorras, sest teenust peavad vajalikuks nii patsiendid kui tervishoiutöötajad.

Kaugvastuvõtt eriarstiabis toimub patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel distantsilt ja selle läbiviimiseks kasutatakse telefoni-, videokõnet või veebivestlust. Kaugvastuvõttude eesmärk on parandada inimese jaoks ravi kättesaadavust, järjepidavust ja ravitulemusi ning säästa tema aega ja raha.

„Eriolukorras inimestelt saadud tagasiside näitas selgelt, et kaugvastuvõtt aitab säästa aega ja inimene saab vajaliku abi kodust või kontorist lahkumata. Raviasutused saavad tänu kaugvastuvõtu võimaluse lisandumisele oma tööd paindlikumalt korraldada ja konkreetse patsiendi vajadustega paremini arvestada,“ lisas haigekassa innovatsioonijuht Kitty Kubo.

Kubo sõnul peab kaugvastuvõtt olema sisu poolest võrdne kontaktvastuvõtuga ehk seda saab kasutada vaid juhul, kui teenuse kvaliteet ei kannata. Samuti peab tervishoiutöötaja sobivaima vastuvõtuviisi valikul arvestama patsiendi võimaluste ja tehniliste oskustega.

Haigekassa tasub eriarsti kaugvastuvõttude eest, mis toimuvad tagasikutsel ehk tegemist peab olema korduva mitte esmase vastuvõtuga.  Kaugvastuvõttu saab kasutada vaid juhul, kui  patsient on sellega nõus ehk inimesele jääb alati võimalus saada abi nii nagu varem.  „Juhtudel, kus patsient vajab füüsilist läbivaatust, ei ole kaugvastuvõtt sobiv viis. Kaugvastuvõtu sobivuse igal konkreetsel juhul otsustab tervishoiutöötaja,“ lisas Kubo.

Kaugvastuvõtt sobib hästi näiteks kroonilise haigusega patsiendi jälgimiseks. Kaugvastuvõtul saab patsiendi suunata uuringutele ja analüüsidele, mida kodule lähimas tervishoiu asutuses teha saab. Lisaks võimaldab kaugvastuvõtt jääda spetsialistide jälgimisele ka neil patsientidel, kes elavad kaugel, samuti lihtsustab see arstilkäiku liikumispuudega inimestele.

Palun andke meile tagasidet oma kaugvastuvõtu kogemuse kohta, et saaksime jätkata teenuse parendamist. Küsimustikule saab vastata siit.
 
Kaugvastuvõtuks ei loeta korralduslikke tegevusi, näiteks arstiaja kokkuleppimist, muutmist või tühistamist, ega ka seda, kui tervishoiutöötaja ravijuhiseid täpsustamata teavitab patsienti uuringutulemusest või kirjutab välja korduvretsepti.

Et saada ülevaade, kuidas raviasutused kaugvastuvõtte praktikas teevad, kogub haigekassa patsientide kogemuse kohta tagasisidet. Küsimustikule saab vastata siit. Partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnasse sõnul on väljatöötamisel ka lahendus, kus iga inimene, kelle kaugvastuvõtu eest haigekassale arve laekub, saab veebiküsimustikule vastamise kutse oma e-posti aadressile. „Nii saab iga inimene anda sisendit teenuse jätkuvaks parendamiseks,“ lisas Tähnas.
Teate edastas:
 
Vivika Tamra

Eesti Haigekassa

peaspetsialist
Avalike suhete ja tervise edenduse osakond

Doonoripäevad toimuvad Sakala keskuses

14.09.2020

Doonoripäevad toimuvad edaspidi Sakala keskuses (Tallinna 5). Kuupäevad: 28. september, 29. oktoober, 26. november ja 28. detsember. Kellaaeg jääb ikka samaks 9:45-13:00.

Uroloogi vastuvõtt haiglas

11.09.2020

Varem nii Viljandi Tervisekeskuses kui haiglas vastuvõtte teinud maakonna ainus uroloog Tõnu Juul teeb nüüdsest Haigekassa lepingumahuga kaetud ambulatoorseid vastuvõtte ainult Viljandi haiglas. Uroloogi vastuvõtud toimuvad neljal päeval nädalas - esmaspäevast neljapäevani. Vastuvõtule pääseb perearsti või eriarsti saatekirjaga.

Viljandi haigla laiendab sisehaiguste arsti ambulatoorseid vastuvõtte

07.09.2020

Alates 10. septembrist alustab Viljandi haiglas ambulatoorsete vastuvõttudega sisearst dr Marika Niinemets ja 16. septembrist sisearst dr Margus Põder. Viljandi haigla eesmärk on parandada haiglaravil olnud patsientide järelravi võimalusi ja kvaliteeti.

Haigla suurendab vastuvõttude arvu sisehaiguste arstide abil, kes olid varem üksnes statsionaarse ravi poolel ehk haiglas. Nüüd hakkavad nad vastuvõtte tegema ka ambulatoorselt ehk nn polikliinikus. Arsti juurde pääseb perearsti või eriarsti saatekirjaga.

„Sisearstide ambulatoorsed vastuvõtud annavad võimaluse arstile haiglaravi järgselt jälgida oma ravialuste käekäiku ja parandada vajadusel patsientide järelravi võimalusi. Inglise keeles iseloomustab seda meditsiinis kasutatav termin warm handoff (soe üleandmine), mis võimaldab tagada ravi järjepidevuse statsionaarsest ravist üleminekul perearsti vastutusele,“ ütles Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull.

Kõik perearstid on teretulnud saatma oma siseprofiiliga haigeid vajadusel sisearstide vastuvõtule ja konsultatsioonile. Sisehaiguste arstide ambulatoorsed vastuvõtud võimaldavad pääseda sisehaigustega seotud muredega kiiremini eriarsti juurde ja uuringutele.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Isad on taas lubatud perepalatisse

04.09.2020

Alates tänasest, 4. septembrist lubab Viljandi haigla taas isad perepalatisse, kuid kehtima jäävad teatud nõuded. Isad peavad olema terved ja täitma tervisedeklaratsiooni. Palaviku ja muude haigustunnustega haiglasse ei pääse. Haiglas viibimise ajal tuleb kanda maski ja viibida üksnes sünnitustoas või perepalatis. Tugiisikud ei ole lubatud juhul, kui naine tuleb haiglasse ravile, sünnituse esilekutsumiseks või abordile.

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

Viljandi ja Kuressaare haigla juhid lõid koostööks käed

28.08.2020

Viljandi ja Kuressaare haigla juhid lõid käed ja sõlmisid koostööleppe. „Soovime võrdsetel alustel seljad kokku pannes üheskoos tugevamad olla,“ ütles Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. „Otsime koostöökohti, et üksteist täiendada nii kompetentsi kui tehnoloogia osas“.

Koostööleping sõlmiti eesmärgiga olla patsiendile lähemal ja pakkuda kvaliteetsemat abi kohapeal. Kavas on PAIK projekti laiendamine Saaremaa suunal ja Koduhaigla kasutuselevõtt Viljandi haigla eeskujul. Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli: „Võtmesõnaks on telemeditsiin. Vaatame, kui edukalt me saame vastastikku suhelda läbi digitaalsete kanalite.

Püüame telemeditsiinis läbimurret saavutada nii psühhiaatria kui radioloogia osas ja liikusimegi juba sammukese edasi. Usume, et maakonna elanikele on ikkagi parim variant see, kui nende tervishoiuteenuste eest hoolitseb oma maakonna eriarstiabi pakkuv haigla“. Kuna Saaremaal on ainult üks radioloog, siis on Kuressaare haigla huvitatud koostööst Viljandi haiglaga, kus radiolooge on neli.

Koostöö käivitub ka koolituste osas. Viljandi haigla koolituskeskus hakkab täienduskoolitama radiolooge ja radioloogiatehnikuid ning pakub väljaõpet ka Kuressaare kolleegidele. Juba esmaspäeval hakatakse testima IT lahendusi, et üle telesilla koostööd alustada.

NIPTIFY - täpseim loote kromosoomiuuring

27.08.2020

NIPTIFY on kõige täpsem loote kromosoomhaiguste sõeluuring, mis määrab Downi, Edwardsi, Patau ja Turneri sündroomi esinemise riski ja lisaks ka loote soo. Haigekassa kompenseerib NIPTIFY testi rasedatele, kellel on OSCAR testiga leitud kõrgenenud loote kromosoomhaiguse risk. Tänu sellele ei pea 90% kõrge OSCAR riskiga patsientidest läbima invasiivset lootevee uuringut. NIPTIFY on ohutu ja kiire, sest analüüsiks võetakse emalt vereproov ja testi tulemused saabuvad arstile 4-8 tööpäeva jooksul.

Olenemata OSCAR testi ajastusest ja tulemusest, on NIPTIFY test kättesaadav kõigile lapseootel peredele juba alates 10. rasedusnädalast. Test tuvastab loote võimaliku kromosoomhaiguse peaaegu 100% täpsusega ja määrab loote soo eksimatult. Lisaks võib NIPTIFY tuvastada ka teisi kromosomaalseid kõrvalekaldeid ehk juhuleide, mis võivad mõjutada loote tervist ja raseduse kulgu. NIPTIFY on välja töötatud Eesti teadlaste ja arstide koostöös, analüüsid tehakse Tartus ning teie geeniandmeid ei saadeta riigist välja.
 

Rohkem infot NIPTIFY.ee

UUS! Viljandi haigla visioon ja väärtused

11.08.2020

Vaata, kes me oleme ja kuhu läheme. Tutvu meie haigla visiooni ja väärtustega SIIN.

EMO ei võta vastu pakke haiglas viibivatele patsientidele

07.08.2020

 Head lähedased!

Palun tooge haigla peahoones viibivatele patsientidele pakke esmaspäevast reedeni kell 8-16 haigla infolauda. Pakk peab olema varustatud patsiendi nime ja osakonnaga. 

Erakorralise meditsiini osakond (EMO) haiglas viibivate patsientide pakke vastu ei võta.

Mõistvale suhtumisele lootes

SA Viljandi Haigla

Viljandi haigla kriisistaap otsustas piirangud osaliselt taastada

31.07.2020

Seoses epidemioloogilise olukorra muutusega Tartu piirkonnas tegi Viljandi haigla kriisistaap otsuse taastada järgmised piirangud, et hoida Viljandi haigla jätkuvalt Covidi vaba haiglana. 

Analüüside andmine toimub taas peahoone 4. korrusel

31.07.2020

Alates 3. augustist toimub vere jm analüüside andmine taas haigla peahoone B-korpuse 4. korruse verevõturuumis. 

Hoolekandekeskuse juht vahetub

30.07.2020

29. juulil oli viimane tööpäev Viljandi haigla hoolekandekeskuse juhil Kaja Kogeril. Kaja Koger töötas Viljandi haiglas 2004. aastast ning juhtis hoolekandekeskust (endise nimega õendus-hoolduskeskust) suvest 2011.

Peaminister Jüri Ratase külaskäik

29.07.2020

Täna, 29. juulil külastas  peaminister Jüri Ratas oma Viljandimaa visiidi raames Viljandi haiglat.

Haigla nõukogu ja juhatuse liikmed andsid peaministrile ülevaate haigla tegevusvaldkondadest, edulugudest ning murekohtadest. Pikemalt peatuti PAIK-projekti - kroonilise haigusega patsiendi järjepideva toetuse tagamise (lähemalt SIIN) teenuse loomisel -, ainsana Eestis osutataval psühhiaatrilise sundravi teenusel ning Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse hoone rajamise tegevustel ja plaanidel. 

Päevakohase intervjuu ning galerii peaministri külaskäigu avanud tervisekontrollist leiate ajalehest Sakala (intervjuu, galerii).

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee

Kuus soovitust, kuidas saab kiiremini arstiabi

10.07.2020

Doonoripäevad toimuvad 30.juulil ja 27.augustil Paalalinna koolis

26.06.2020

Lõuna-Eesti sai insuldikoordinaatorite võrgustiku

26.06.2020

Viljandi haigla koolituskeskus viis esmakordselt läbi suuremahulise koolituse, mis oli suunatud väljapoole oma haiglat. Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldiprojekt näeb ette koordinaatorite kaasamist raviprotsessi ja koolituse eesmärgiks oli tekitada Lõuna-Eestisse insuldikoordinaatorite võrgustik. Koolitus toimus Viljandi haigla koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga.

„Kuna Tartu Ülikooli Kliinikum hakkas tegelema insuldiprojektiga, siis pakkusime neile oma abi koordinaatorite koolitamiseks, sest meil on tänu PAIK pilootprojektile olemas integreeritud teenuste osutamise kogemus ning tööl tervisejuhid, kelle üheks ülesandeks on ka koordinatsioon,“ ütles Viljandi haigla õendusjuht Signe Asi ja lisas, et koordinaatorid peavad suutma ühendada kõik osapooled - patsiendi, tema lähedased, haigla, esmatasandi ja sotsiaalabi.

„Lõuna-Eestisse tekib koolituse järgselt võrgustik, kus mõistetakse ühtemoodi inimkesksust, võrgustikutööd ja insuldipatsiendi toetamist. Koolitusel osalenud sotsiaaltöötajad täiendasid enda teadmisi insuldi meditsiinilise poole osas ning õed said vajalikke teadmisi sotsiaaltööst. Kõik selle nimel, et insuldipatsiendid ja nende lähedased saaksid vajalikku tuge sõltumata sellest, kuhu tervishoiuasutusse nad satuvad,“ ütles Insuldiprojekti juht Liina Pääbo Tartu Ülikooli Kliinikumist.

Kuu aega kestnud e-õppes osales telesilla vahendusel 22 väga erineva taustaga inimest – sotsiaaltöötajad, õed, füsioterapeudid ja PAIK projekti tervisejuhid. Insuldikoordinaatorid hakkavad tööle Tartu Ülikooli Kliinikumis, Elva, Jõgeva, Põlva, Valga, Viljandi ja Lõuna-Eesti haiglas.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla laiendab ortopeedide vastuvõtte

17.06.2020

Alates 1. juulist 2020 hakkab Viljandi haiglas lisaks dr Mati Lüdimoisile vastuvõtte tegema ka dr Marju Kelviste. Vastuvõtule võib pöörduda nii täiskasvanu kui laps, kellel on probleeme luu- ja lihaskonna haiguste, selja- ning liigesvalude korral. Ortopeedile saab registreerida tavapärases korras, helistades Viljandi haigla registratuuri numbril 434 3001 või digiregistratuuris digilugu.ee, kust saab jooksvalt infot ka vastuvõtuaegade kohta. Nii nagu kõigi teiste erialade puhul saavad registreerida ortopeedi vastuvõtule Viljandi haiglasse abivajajad üle Eesti.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht 

Viljandi haiglas avati ämmaemanda iseseisva vastuvõtu tuba

01.06.2020

Erihoolekande majad ligi sajale patsiendile jõudsid Jämejalal sarikapeoni

29.05.2020

Viljandi haigla käivitas Koduhaigla – haigla tuleb koju

21.05.2020

Koduõde Merit Tekko konsulteerimas eriarst dr Estri Kruusiga telesilla vahendusel.

Viljandi haigla tegi esimesena Eestis Koduhaigla pilootprojektiga algust 01. aprillil 2020. Eriolukord kiirendas pikalt planeeritud teenuse kasutuselevõttu. Nüüdseks on testperiood läbi ja Koduhaigla edukalt käivitunud.

Viljandi haigla juhatuse liikme dr Katrin Kaarma sõnul viidi Koduhaigla idee ellu sisuliselt kuue päevaga. „Pikalt mõttes olnud idee tekkis vajadusest ja näitas, kuidas probleemi korral ühe eesmärgi nimel end kokku võeti ning tegutsema asuti,“ kommenteeris dr Kartin Kaarma.

„Viljandi haigla koduteenuste osakonna koduõed ja eriarst tulid eriolukorras appi patsientidele, keda viirusteperioodil ei saa hoida piisavalt kaua haiglas,“ ütles Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras ja lisas, et tänu innovaatilisele ja toetavale juhatusele saavad üldse sellised asjad sündida“.

Koduhaigla  teenus on aktiivravi osutamine koduõe ja eriarsti poolt patsiendi kodus seisundite puhul, mis muidu vajaksid haiglaravi. Koduhaigla teenusele saab inimese suunata EMO arst, sise- või kirurgia eriarst, kui arstlik läbivaatus ja vajalikud uuringud on tehtud.

Koduhaigla patsientideks on krooniliste haiguste ägenemise (nt südamepuudulikkus, kopsuhaigused) või keskmise raskusega põletikega (nt uroinfektsioon, roospõletik) Viljandi linna ja lähiümbruse elanikud.

Koduõde käib patsiendi juures vajadusel iga päev ja talle on toeks eriarst, kes teda konsulteerib. „Palju on ravimite võtmise kontrolli, vereanalüüside võtmist, tilkinfusiooni teostamist, veenisiseste antibiootikumide manustamist,“ selgitas Kadri Oras.

Patsiendil on võimalus võtta ühendust eriarstiga telesilla vahendusel, mille rajab koduõde oma tahvelarvutiga läbi haigla loodud turvalise suhtlusplatvormi. „Tahvelarvutid on meile väga suureks abiks. Haigla arendusjuht Andres Anier on meile rajanud turvalise suhtlusplatvormi, milles patsientide terviseandmed on kaitstud,“ ütles Oras.

Oma lähedase terviseprobleemile Koduhaiglast abi saanud Priit Põiklik: „Selline terviklik abi haigla poolt oli meile ootamatu ja meeldiv üllatus. Viljandi haiglas võeti inimese tervis tervikuna ja põhjalikult ette. Me saime sealt reaalset abi. Initsiatiiv tuli haigla poolt.“

Teineteisest sõltumatult alustas Viljandi sõpruslinn Porvoo samal ajal sarnase projektiga, aga Soomes on see teenus patsiendile tasuline. Viljandis tasub selle eest osaliselt haigekassa koduõenduse ja eriarstiabi kaugvastuvõttude teenuse läbi. Kulud, mida haigekassa hetkel ei kata, tasub haigla esialgu omavahenditest.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Infektsoonivolinikud: üldpilt Viljandimaa hooldekodudes on üllatavalt hea

20.05.2020

Viljandi haigla hoolekandekeskusesse ja psühhiaatriakliinikusse pakkide toomise kord

18.05.2020

Alates tänasest, 18. maist tohib taas tuua pakke Jämejalal asuvasse hoolekandekeskuse ümarasse majja ja erihoolekande majja ning Viljandi haigla peahoone 8 B (ja ka 3B) korpuse hoolekandekeskuse elanikele. Pakke võetakse vastu tööpäeviti 11-14.00. Kuna kõigi pakkide sisu desinfitseeritakse, on soovitav erinevad asjad pakendada eraldi plastkarpidesse või kilesse. Vastu ei võeta asju, mida desinfitseerida ei saa (sh riideid). Pakkide üleandmine keskuse töötajale toimub Jämejalal  hoolekandekeskuse või erihoolekande maja uksel, järgides 2 + 2 reeglit. Haigla peahoones võtab pakid vastu infolauas olev töötaja, kes aitab paki teie lähedaseni toimetada.

Psühhiaatriakliinik võtab pakke vastu tööpäeviti 8-16.00. Paki peal peab kindlasti olema märgitud patsiendi nimi ja osakond.

Uue Viljandi haigla ja tervisekeskuse nimeks saab TERVIKUM

15.05.2020

TERVIKUM on Viljandi linna südames asuva SA Viljandi Haigla, perearstide ja sotsiaalvaldkonna tööd koondava olulise hoone nimi. Selles hoones töötavad perearstid, eriarstid ja sotsaaltöötajad ning asuvad mitmed tervise taastamiseks vajalikud ruumid. Hoone nimi on tuletatud sõnast tervis, seostub sõnaga kliinikum (kliinikute kogum) ja tervik. Sõna Tervikum on eestikeelne ja suupärane ning  annab hästi edasi seda, mis selles hoones toimub. Nii nagu inimene on tervik, peab ka tervise taastamisel lähtuma inimesest kui tervikust. Samas rõhutab nimi eelkõige tervist ja selle taastamist, mitte ei too esile haigust. Juba antiikfilosoof Aristoteles ütles, et tervik on midagi enamat kui osade summa.  Nii peab see olema ka Tervikumis, kus inimese tervise taastamine saab toimuma arstide ja inimeste, ravi ning ennetamise koostöös. Siis muutub ka tervena elatud elu pikemaks. Ikka mõistuse ja südamega!

18. maist on Viljandi haiglas taas lubatud peresünnitused

15.05.2020

Alates esmaspäevast, 18. maist lubame isad/tugiisikud taas sünnituste juurde, kuid jäävad kehtima teatud nõuded. Tugiisikud peavad olema terved ja täitma tervisedeklaratsiooni. Palaviku ja muude haigustunnustega haiglasse ei pääse. Haiglas viibimise ajal kannab tugiisik maski ja viibib üksnes sünnitustoas naise juures. Pärast sünnitust läheb tugiisik koju ja külastamist ei toimu. Tugiisikud ei ole lubatud juhul, kui naine tuleb haiglasse ravile, sünnituse esilekutsumiseks või abordile. 

Haiglasse saab jälle pakke tuua

15.05.2020

Haiglasse on lubatud taas tuua pakke. Kindlasti peab olema pakile märgitud saaja nimi ja osakond. Pakke võetakse vastu tööpäeviti 8-16.00 peahoone fuajees asuvas kontrollpunktis.

Esmaspäevast, 18. maist võetakse pakke vastu ka hoolekandekeskuses ja psühhiaatriakliinikus. Kuna paki sisu läheb desinfitseerimisele, siis peavad esemed pakis olema soovitavalt eraldi plastkarpides. Riideid palutakse mitte saata! 

Viljandi haigla hakkas koolitama insuldikoordinaatoreid

14.05.2020

Korduma kippuvad küsimused (KKK):

13.05.2020

8. Kuhu ja mis kellaaegadel saan tuua laborianalüüse?

Analüüse saab tuua haigla peahoone fuajees asuvasse verevõtu- ja analüüside andmise kabinetti tööpäeviti 08.00 – 15.30.

Ilusat õdede päeva!

12.05.2020

Õed on need, kes päästavad elusid, õed on need, kes on patsientidele toeks, nõustavad, jagavad soovitusi - meie töö on väga oluline, patsiendid vajavad meid," ütles Viljandi haigla õendusjuht Signe Asi ja juhatas sisse meie üllatuskülalise Stefani! See päev on teile, kallid õed!

Videot näeb SIIT.

Kliinikute õendusjuhid viisid Stefani neile pühendatud laulu saatel osakondadesse haiglajuhtide tänusõnad ja suussulavad kringlid 🙂

NB! Muudatused EMOsse pöördumisel!

12.05.2020

Triaaž ei toimu enam konteinerhaiglas. EMO sissepääs on piiratud, uks on lukus. Erakorralist meditsiiniabi vajavad patsiendid peavad  helistama triaažiõele numbril 53070629, et saaks eelnevalt teostada pretriaaži, mille käigus otsustatakse, kuhu patsient suunatakse. EMOsse pääseb ka uksekella helistades, siis tuleb arvestada mõningase ooteajaga. Enne EMOsse sisenemist desinfitseeritakse käed, pannakse ette mask ja mõõdetakse kehatemperatuuri.

Konteinerhaiglas võetakse proove üksnes Covid kahtlusega inimestelt perearsti saatekirja alusel. Proovide andmisel on vajalik eelnev registreerimine telefoni teel numbril 5886 3313 (esmaspäevast reedeni 8-16.00). Plaanilised haiglaravile tulevad patsiendid sisenevad haiglasse EMO kaudu ainult nädalavahetusel, muul ajal peauksest, täidavad tervisedeklaratsiooni, loo vormistamise ja riietamisega tegeleb vastav töötaja. 

Ene Veiksaar
Viljandi haigla
kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla tänab oma koostööpartnereid

12.05.2020

Viljandi haigla tänab oma koostööpartnereid, kes eriolukorras meile oma abikäe ulatasid – Park hotell majutas meile üle Eesti appi tulnud arste-õdesid; Cleanmanagement OÜ viis meie juures läbi koolituse  haigla puhastusteenindajatele ja uuele puhastustiimile; Cramo andis meile tasuta piirdeaiad konteinerhaigla juurde; Tõnno Habicht – OÜ OVO tegi konteinerhaiglale tasuta kujunduse; PrintBest toetas patsiendi infovoldikute trükkimist; Nordmel OÜ tõi usinatele töömesilastele mett; Rein Kessler – Mulgi Ehitus OÜ kinkis haiglasse appi tulnud töötajale jalgratta, et ta saaks vajadusel igal ajal tööle sõita; Recrur andis meile tasuta kasutada värbamistarkvara ja CV keskuses olid eriolukorras töökuulutused tasuta. Paalalinna kool eesotsas direktor Avo Paloga aitas meil korraldada doonoripäevi oma koolis.Täname kõiki õdesid, praktikante ning eriti ambulatoorse taastusravi spetsialiste suure panuse eest kontrollpunkti töös, Thea Marranit ja psühholoogiateenistust toetuse, abivalmiduse ja infomaterjalide eest. Haigla spordiklubi tänud kuuluvad Ninza Jewelryle ja Geliantile. 

SUUR-SUUR AITÄH TEILE!

Üleriigilises digiregistratuuris saab taas eriarstile visiidiaega broneerida

11.05.2020

Seoses eriolukorraga oli digiregistratuuris katkestatud aegade broneerimine eriarstide vastuvõtule. Broneerimisvõimalus taastati 4. mail. Inimesed saavad ise eriarstidele aegu broneerida digilugu.ee keskkonnas. Märtsis ja aprillis aegunud saatekirjade kasutamise aega pikendati ja neid on endiselt võimalik kasutada eriarstiaegade broneerimiseks.

Uue Viljandi haigla ja tervisekeskuse eelprojekt on valmis!

06.05.2020

Puugid karantiinis ei ole

30.04.2020

Virtuaalsed tugigrupid ja infoliin dementsusega inimestele ning nende lähedastele

29.04.2020

Eriarsti ambulatoorsete vastuvõttude järk-järguline taastamine SA Viljandi Haiglas

24.04.2020

Doonoripäev toimub 29. aprillil Paalalinna koolis

22.04.2020

Alustame plaaniliste ambulatoorsete vastuvõttude järkjärgulist avamist

20.04.2020

Taastusravikliinik annab teada!

16.04.2020

Viljandi haigla taastusravikliinik annab teada: praeguses olukorras osutame taastusraviteenuseid kaugkonsultatsioonidena. Samal ajal jätkub töö statsionaarides. Ka rehabilitatsiooniteenuseid osutame võimaluste piires, ikka kaugteenusena. Ükski kiirem taastusravialast sekkumist nõudev probleem ei tohiks jääda tähelepanuta! Informatsioon taastusravi klienditeenindusest telefoninumber on 4352136.

Ene Veiksaar

Viljandi haigla kommunikatsioonijuht

Bussiliinide muudatused seoses eriolukorraga!

13.04.2020

Seoses reisijate vähenemisega eriolukorra tõttu peatatakse ajutiselt
alates 13.aprillist 2020 järgmiste bussiliinide väljumised Haigla peatusest:

Konteinerhaiglas antakse proove ja sisenetakse EMOsse

02.04.2020

Viljandi haigla korraldas ümber erakorralise meditsiini töö ning osakonda sisenemise. Kõik erakorralise meditsiini osakonda tulijad on oodatud pöörduma kõigepealt EMO parklas asuvasse konteinerhaiglasse. Esmase  läbivaatuse EMOst väljaviimise põhjuseks on vajadus eristada võimalikud Covid-19 nakkusega patsiendid nakkusteta patsientidest. Viljandi haigla EMOs on nüüdsest eraldi nn must ja puhas tsoon ning esmase läbivaatuse eesmärk on juhatada inimene edasiseks käsitluseks õigele poolele.

Lisaks EMOsse pöördujatele teenindatakse konteinerhaiglas ka viirusnakkuse sümptomitega (nohu, köha, palavik jm) patsiente, kes on perearsti poolt saadetud vereanalüüsi tegema. Kõigi teiste patsientide vereanalüüside andmine toimub eriolukorras I korrusel senises plaaniliste patsientide vastuvõtu ruumis.

Ka viirusnakkuse sümptomitega röntgenuuringule pöördujate teekond on muutunud – nende pildid teostatakse samuti EMO pinnal. Nimetatud patsiendigruppidel on uuringutele pöördumiseks eelnevalt vajalik lisaks perearsti saatekirjale kokku leppida ka vastuvõtuaeg.

Konteinerhaigla toodi Viljandi haigla kasutusse Tallinnast.  2014. aastal valminud telemeditsiini konteiner "Edgewise" on loodud kasutamiseks juhul, kui mõnes piirkonnas on kiiresti vaja luua tingimused arstiabi andmiseks. Konteinerhaigla on 36 h autonoomselt toimiv, sel on oma vee- ja kanalisatsioonisüsteem, küte, ventilatsioon ja  elekter.

Telemeditsiini seadmetega varustatud konteinerhaigla on varasemalt olnud testkasutuses neli nädalat, toona võttis patsiente vastu pereõde, perearst konsulteeris üle telesilla.

Konteineri disaini tegi idufirma Edgewise, valmistas kontsern Maru. Viljandi haigla sümboolikaga disaini eest suur tänu Tõnno Habichtile.

 

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee

Vaimse tervise abi eriolukorras

26.03.2020

IASC psühhosotsiaalse sekkumise soovitused 2020

Vaimne tervis ja psühhosotsiaalne toimimine

Vanemluse toetamine (kodurahu nimel)

Sünnitama tugiisikuta!

25.03.2020

Seoses eriolukorraga koroonaviiruse pandeemilise leviku tõkestamiseks oleme paratamatult olukorras, kus peame peatama peresünnitused alates 26.03.2020.

SA Viljandi Haigla sünnitusosakonnas tugiisiku viibimine nii sünnituse juures kui  sünnitusjärgsel perioodil ei ole lubatud! See meede on vajalik nii patsientide kui personali kaitseks. Sünnitajale on toeks meie professionaalne meeskond, kes hetkeolukorras pöörab eraldi tähelepanu ka sellele, et sünnitajal puudub toetav kaaslane.

Jätkuvalt ei ole lubatud saata haiglasse, sh sünnitusosakonda, lilli ja pakke.

Head patsiendid, palume teilt kannatlikku meelt ja suurt mõistmist. Praegune olukord on uus ja ebameeldiv meie kõigi jaoks.

Psühhiaatriakliinik on avatud!

25.03.2020

Psühhiaatriakliinik on jätkuvalt inimeste jaoks (virtuaalselt) avatud ning plaanilise töö kõrval jätkub ka erakorralist tööd.

Jätkuvad vastuvõtud, nõustamised, psühhoteraapia. Töötavad arstid, õed, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, pereterapeudid. Sisuliselt on edasi lükatud vaid kliiniliste psühholoogide uuringud.

Täiskasvanud patsiendid: registreerimine ja info tel: 435 4248.

Lapsed-noored: registreerimine ja info tel: 435 2182.

Alkoholi tarvitamise häirete ravi kabinet: registreerumine ja info tel: 5866 5160 (vastuvõtukabinet asub ajutiselt peahoone A-korpuse II korrusel ambulatoorse ravi osakonnas).

Viljandi haiglas tehtud töökorralduse muudatused ja hetkeolukord

21.03.2020

Viljandi haigla on hetkel COVID-19 vaba haigla.

Erakorraline vastuvõtt nii peahoones asuvas EMO-s kui Jämejala pargis asuvas akuutpsühhiaatria osakonnas toimub tavapäraselt. EMO ja haigla labor ei teosta koroonaviiruse testimist. Mitte-erakorralist arstiabi vajavate patsientide teenindamine võib piirduda õe nõustamisega.

Koroonakahtluse korral helistada perearstile või häirekeskusesse 112, koroonateste elanikkonnale Viljandi haigla ei tee. COVID19 kahtlusega patsiente teenindab kiirabi ja vajadusel hospitaliseerib Tartu Ülikooli Kliinikum. Turuplatsil on avatud ninaneeluproovideks ajutine testimispunkt, kuhu pääseb perearsti saatekirjaga.

Selleks, et vähendada riski haiguse levikuks haigla territooriumile, on Viljandi haigla peahoone fuajees patsientide ja koostööparterite kontrollpunkt kell 7.30-16.00, kus hinnatakse sisenejate tervislikku seisundit ja täidetakse tervisedeklaratsioon.

Kõigis haiglahoonetes (peahoone ja Jämejala hooned) kehtib külastuskeeld, viirusnakkuste leviku vältimiseks pakke vastu ei võeta.

Labori verevõturuum töötab senises haigla plaaniliste patsientide vastuvõturuumis 1.korrusel. 

Radioloogiaüksus töötab, edasilükkamatuid röntgenuuringuid saab teha ka viiruskahtlusega patsientidele.

Psühhiaatriakliiniku plaaniline töö toimub kaugvastuvõttudena, kohapeal võetakse eelneval kokkuleppel vastu viirustunnusteta patsiente. Lastepsühhiaatria ambulatoorne töö on viidud üle kaugteenusele. Kõik vajalikud protseduurid teostatakse.

Ambulatoorne ravi: osutame arstiabi ja teeme uuringud, et meie patsientide tervis ei halveneks. Õed ja registratuur võtavad patsientidega ühendust ning lepivad kokku kaugvastuvõtte. Esialgu teevad arstid-õed telefonikonsultatsioone, samas oleme juba alustanud ka täiesti uue teenuse - telenõustamisega. Eriolukorra esimesel nädalal alustasime kaugvastuvõtte järgmistel erialadel: reumatoloogia, dermatoveneroloogia, endokrinoloogia, psühhiaatria, kirurgia, günekoloogia, lastepsühhiaatria, pulmonoloogia, kardioloogia, oftalmoloogia, pediaatria, neuroloogia, LOR.

Ambulatoorses taastusravis tehakse telefonikonsultatsioone.

Koduõendus on valmis teenindama ka selliseid patsiente, keda tavaolukorras ravitaks haiglas, kes vajavad igapäevaselt õe jälgimist ja arstlikku konsultatsiooni, mida koduõde aitab läbi viia. Vajadusel saab õde patsiendi kodust rajada telesilla arstiga.

Neljapäeval toimus esimest korda Viljandi haigla sundravi osakonnas kohtumenetlus telesilla vahendusel. Uusarendused tehnilise lahenduste võimekuse parandamiseks võetakse kasutusele nüüd kiirendatud korras.

Viljandi haigla on loonud võimekuse teostada EMO-eelkontrolli väljaspool haiglat asuvas mobiilses konteinerhaiglas.

Haiglas on ette valmistamisel ruumid COVID-19 nakatunute vastuvõtuks.

Nii patsientidele kui personalile pakuvad hingehoidu haigla kaplan Hedi Vilumaa ja kaplan Monika Lige. Haigla töötajatele pakub tuge psühholoogiateenistus.

Avatud on telefoni infoliin 4332322 (08.-16.00), infomail: infoliin[at]vmh.ee, haigla FB online vestlus – vastatakse esimesel võimalusel.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

komunikatsioonijuht

ene.veiksaar[at]vmh.ee

Doonoripäev 26. märtsil Paalalinna koolis

18.03.2020

26. märtsil 2020 toimub doonoripäev haigla asemel Paalalinna koolis (Paala tee 46).

Doonorite vastuvõtt toimub kell 9:45-13:00.

Häirekeskuse infoliin nüüd avatud! - 1247

16.03.2020

Tänasest teenindab Häirekeskus lühinumbril 1247 inimesi, kes soovivad saada infot, kas eriolukorra või koroonaviiruse kohta.

Infoliin - 433 2322

16.03.2020

Avasime infotelefoni 433 2322, millel E-R 8-16 vastatakse Viljandi haigla eriolukorra aegset töökorraldust puudutavatele küsimustele. Maili teel saab küsimustele vastuseid aadressil: infoliin[at]vmh.ee. Kirjutada võib ka siia FB sõnumitesse. Viivituse korral palume mõistvat suhtumist, vastame esimesel võimalusel.

Viljandi haigla töökorraldusest eriolukorras

15.03.2020

SA Viljandi Haigla kriisikomisjon otsustas täna, 15. märtsil, et  arvestades koroonaviiruse laialdasemat siseriiklikku levikut, rakendame Viljandi haiglas täiendavaid meetmeid, et kaitsta oma patsiente ja töötajaid. Praeguses olukorras on oluline säilitada Viljandi haigla erakorralise arstiabi osutamise võimekus ning olla vajadusel valmis vältimatu abi osutamise mahtu oluliselt kasvatama.  

Külastamine on keelatud

13.03.2020

Palume koroonaviiruse kahtlusega mitte pöörduda erakorralise meditsiini osakonda

12.03.2020

NIMEKONKURSS: Uus Viljandi haigla- ja tervisekeskus otsib nime!

09.03.2020

2023. aasta augustis avab Viljandi kesklinnas uksed moodne haigla- ja tervisekeskus. Täna algava nimekonkursiga otsitakse kõigi kaasabil hoonele nime, mis on suupärane ja kergesti meeldejääv. 

 „Viljandi haigla- ja tervisekeskuse uus hoone ei ole kaugeltki lihtsalt üks järjekordne uus haigla. See on midagi märksa enamat. See on Eestis ja kogu Balti regioonis esmakordne ning ainulaadne projekt, mille eesmärk on tuua ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid, pannes nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana tööle inimeste tervise heaks,“ ütles SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere. „Oleme koos perearstidega tegemas Eesti tervishoiu ajalugu ja teil kõigil on hea võimalus selles kaasa lüüa!“.

Uue hoone projekteerimine on täies hoos. Arhitektuurikonkursi võitis aasta tagasi võistlustöö Elu, mille teostasid arhitektuuribüroo DAGOpen Eestist ja kaks Hispaania bürood. „Võidutöö nimi on Elu, oleks tore, kui see oleks osa nimest. Üksinda see „elu“ ei tööta - läheme elusse, läheme ellu – ei kõla hästi,“ ütles Tampere. „Aga ometi me toome elu kesklinna tagasi. Sellest hoonest saab arvestatav tuiksoon, kuhu peaaegu igaühel on asja. Plaanide kohaselt on see maja oluline osa linnaruumist, mitte ainult raviasutus, vaid ka näiteks kohtumispaik, kohvik, näitusepaik“. 

Nimekonkursi tingimused:

-Hoone tulevane nimi on eelkõige kaubamärk, mis peab andma tugeva märgilise aluse loodava tervishoiutempli identiteedile. Sellega seoses otsime ühist nimetajat sama katuse all olevale haiglale ja perearstikeskusele. Lähtuma peaks sellest, et uues majas on lisaks arstiabile ka taastusravi, ennetustegevus ja terviseedendus. 

-Oluline on suupärasus! Uue maja nimi peab olema kergesti meeldejääv ja üheselt mõistetav, võimaldama rahvalikku ja suupärast kasutamist.

-Nimi peab sobima haigla logoga, milleks on viiest südamest koosnev lilleõis. Tahame, et viis punast südant tuksuks uues hoones edasi.

-Lisage omalt poolt pakutud nimele kindlasti põhjendus või lugu!

Välistavad tingimused: ei sobi ühishoone kontseptsiooniga, nimes on esindatud ainult haigla või üksnes perearstid; ei sobi haigla visuaalse identiteediga; puudub põhjendus; on juba kasutusel.

Konkursil osalemiseks tuleb saata pakutud nimi koos oma nime ja telefoniga e-posti aadressile nimekonkurss[at]vmh.ee või saata kiri Viljandi haigla aadressile Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond 71024 märgusõnaga „Nimekonkurss“. Konkurss kestab 23. märtsini.

Kõik pakutud nimevariandid kaalub läbi auväärne žürii eesotsas haiglajuht Priit Tamperega. Sobivaimat nime aitavad valida: linnapea Madis Timpson, Sakala peatoimetaja Hans Väre, hoone arhitekt Jaan Kuusemets, perearstide esindaja dr Helve Kansi, kogukonna esindaja Heiki Raudla, gümnansistide esindaja Robin Koovit. 

Auhinnaks paneb haigla võitjale välja tema vajadusest lähtuva tervise- ja heaolupaketi taastusravikliinikus. Kui selgub, et võidunime on pakkunud mitu inimest, siis selgub peaauhinna saaja loosi teel. Kõigi konkursil osalejate vahel loositakse välja kolm eriauhinda.

Vaata ka uue maja VIDEOT. 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht

ene.veiksaar[at]vmh.ee

InterRAI eesmärk on näha inimest tervikuna

04.03.2020

Belgias, Leuveni ülikoolis toimus 3.-5. veebruarini InterRAI 2. ülemaailmne konverents. Sellest võttis osa 340 osalejat 30 riigist, teiste hulgas ka Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras ja õendusabi osakonna juhataja Relika Kobin.

InterRAI on hindamise süsteem, mida saavad kasutada erinevad spetsialistid, kes hindavad patsiendi tervislikku seisukorda ning teevad otsuse, millist abi patsient vajab. Eesmärk on näha inimest tervikuna. Hindamisinstrumet võimaldab saada usaldusväärset statistilist teavet.

InterRAI põhikodu asub USA-s. Selle suuremad kasutajad on Canada  USA, Uus-Meremaa, Euroopas Prantsusmaa, Belgia  ja Soome, kus on see süsteem kasutusel juba üle 20 aasta.

Mida InterRAI annab? See on suureks abiks teenuste ja personali planeerimisel, tervishoiuasutuste võrdlemisel ning näitab ära tervishoiuteenuse vajaduse kiiruse.

Patsiendikesksus – see ongi InterRAI

InterRAI võimaldab kokku hoida aega ja võidab usalduse patsiendi silmis, kes ei pea oma lugu erinevatele spetsialistidele mitu korda rääkima. Takistustena toodi välja, et sageli ei taheta lahti lasta vanast ja harjumuspärasest. Kasutajad (õed, arstid, sotsiaaltöötajad) peavad selles nägema kasu oma töös, seeläbi tõuseb patsientide heaolu ja paraneb õdede suhtumine. Rakendamine on tihti vaevaline, sest nõuab selgitamist, veenmist, suhtlemist kõigi osapooltega. Takistajaks on ka hirm, et nüüd peab patsiente liiga pikalt hindama. Aga see pole nii – aja kokkuhoid tuleb sellest, et iga järgnev osapool, kes patsiendiga tegeleb, saab baasina kasutada juba kokku kogutud materjale ja patsient pääseb oma loo järjekordsest esitamisest.

Eestis on InterRAIga tegeletud aastast 2002, koduõed kasutavad ühe hindamisinstrumenti lihtsustatud varianti patsiendi seisundi koduseks hindamiseks, Viljandis näiteks integreeritud tervishoiuteenuse PAIK süsteemis. Eesti InterRAI esindaja on praegu Kai Saks. Meie inimestel oli võimalus muuhulgas tutvuda ka InterRAI eri maade IT-platvormidega. Eestise pidi see hindamisinstrument sisse ostetama juba 15 aastat tagasi, kuid seni on see jäänud raha taha pidama. Seetõttu tehakse meil hindamisi senini paberkandjal.

Viljandi haigla missioon on pakkuda patsiendile tervishoiuga seotud terviklahendusi ja kindlustunnet ning InterRAI tööriistade kasutuselevõtt toetaks seda igati. InterRAI IT-lahenduse kasutuselevõtt vajab aga poliitilist otsust.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht

ene.veiksaar[at]vmh.ee

Väliseksperdid testisid Viljandi haiglas maakonna tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integratsiooni küpsust

04.03.2020

Möödunud nädalal külastas Viljandi haiglat rahvusvaheliste ekspertide grupp, kelle ülesandeks oli testida Viljandi maakonna valmisolekut pakkuda tervishoiuteenuseid integreeritult sotsiaalsüsteemiga. Kuna Viljandi maakonnas tegutseb edukalt pilootprojekt PAIK, siis on meie maakond üheks indekspiirkonnaks, mille järgi hinnatakse kogu Eesti seisundit integreeritud tervishoiuteenuse osutamisel.

Sotsiaalministeeriumi esindajad ja rahvusvahelise integreeritud tervishoiu assotsatsiooni (IFIC) eksperdid tulid Viljandisse oma „tööriistakastiga“ SCIROCCO, mis on olemuselt enesehindamise töörist. Läbi diskussioonide erinevate osapooltega (perearstid, KOV, teenusepakkujad, haigla, eriarstid) kaardistati, kuidas igaüks teenuse toimimist oma vaatenurgast näeb ja kus tuleks tulevikus veel sekkuda, et mudel võimalikult hästi toimivana tööle panna. Sarnast hindamist on tänaseks tehtud 72 riigis, Eestis nüüd esimest korda.

„Meil on väga hea meel Viljandi haiglas nii kõrge tasemega delegatsiooni võõrustada,“ ütles Viljandi haigla somaatilise ravi juht Mart Kull. „IFIC väliseksperdid testivad meie maakonna tervishoiuteenuse osutamise ja integratsiooni küpsust kuue pallisel skaalal kokku kaheteistkümnes erinevas domeenis. Kõik töötoas osalenud andsid arutelu käigus oma hinnangu igale domeenile. Kus tekkisid „käärid“ teenuseosutajate hinnagute osas, juhtisid eksperdid diskussiooni kuni jõuti konsensusele. Viljandi haigla on ainult üks 30-st tervishoiuteenuse osutajast maakonnas. Süsteemi vaadatakse aga kui tervikut, mille moodustavad ka teised tervishoiuteenuse osutajad ja ka kohalikud omavalitsused. Hinnati üldist võimekust ja ambitsioone integreeritud teenuse osutamiseks“.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Gerli Aavik-Märtmaa sõnul on Viljandi integreeritud tervishoiuteenuse mudel PAIK erakordne. „Viljandi on üks väga hea näide, kuidas ühes paikkonnas see mudel toimida võiks, et koostööd teevad nii tervishoiuasutused, perearstid kui KOV-i sotsiaalhoolekandetöötajad,“ ütles Aavik-Märtmaa ja lisas, et kindlasti on võimalusi seda ka teistmoodi teha - juhtroll võib haigla asemel olla ka näiteks perearstidel või kohalikul omavalitsusel. „Mis iganes see paikkondlik valik on, sellele pakuks ministeerium omalt poolt tuge. Aga ma arvan, et Viljandi on väga tubli ja kindlasti üheks suureks eeskujuks. Teisi koordinatsioonimudeleid on mujal ka, aga nii süsteemselt ja pikaajaliselt keegi teine seda veel teinud ei ole. Viljandis on haigla väga selgelt võtnud endale juhtrolli ja siin on olemas inimesed, kes seda projekti edukalt veavad. Neid praktilisi lahendusi, mis on PAIK-projektist tulnud, saab kasutada ka mujal“.

Arutelude käigus selgusid erinevad kitsaskohad, kus oleks vaja abi või tuge riigilt, ning kust tulevad ette barjäärid, kust kogukond üksi enam edasi minna ei saa. „Kindlasti andmekaitsepiirangud on üks koht, kus on tajutavad õigusruumi piirangud ja kui õigusruum piirab, siis tuleb õigusruumi muuta. IT- lahenduste olemasolu on teine valukoht, aga seda Viljandi haigla ka arendab kogu Eesti jaoks. On mitmeid väljakutseid, aga kõik on ületatavad,“ kinnitas ministeeriumi esindaja. „PAIK pilootprojekt kestab veel selle aasta lõpuni. Jätkamise vajaduses ei kahtle keegi, pigem on küsimus selles, kuidas tagada jätkusuutlik rahastusmudel. Sellist riiki, kellel integreeritud tervishoiuteenuste mudel päris lõpuni valmis ehitatud on, veel polegi, kõik on selle poole alles teel. Viljandi selles valdkonnas igatahes häbisse ei jää ja seda ka rahvusvahelises võrdluses,“ ütles Gerli Aavik-Märtmaa.

Seda kinnitas ka IFIC esindaja Leo Lewis, kes kiitis PAIK-projekti edusamme ja pidas praegu riikide võrdluses kõige kaugemale jõudnuks Hispaanias asuvat Katalooniat. „Nad on valmis saamas integreeritud infosüsteemi, kus tervishoiu ja sotsiaalhoolekande andmed on leitavad ühest kohast ning toimib palju integreeritud teenuseid sellega seoses. Kataloonia on selles osas Euroopas juhtival positsioonil, aga nad on tegelenud integratsiooniga juba üle 20 aasta. See on muljetavaldav!“

Rahvusvahelise integreeritud tervishoiu assotsatsiooni (IFIC) eksperdina tõi Lewis Viljandi puhul välja kaks tema jaoks olulist aspekti. „Esimene – see, et te kaasate väliseksperte oma teenuse arendusse on juba väga positiivne, sest te saate vajalikke teadmisi selle kohta, mis mujal hästi töötab. Teiseks ma näen siin tohutut entusiasmi muuta asju paremaks. Kindlasti läheb iga uue asjaga alustades ka midagi valesti, aga need vead aitavad areneda. Lõppkokkuvõttes tähendab see seda, et teetegi asju paremini,“ julgustas ekspert. Ainsaks tõrvatilgaks meepotis võib pidada tänast teenuste rahastamise mudelit ning teenuseosutamine võiks Eestis olla patsiendikesksem. „Inimene peaks oma tervisega seotud otsuse saama teha ise, mitte et keegi ütleb talle, et pead tegema just nii või teisiti. Nii teenuse osutamine kui tervishoiu rahastuspõhimõtted peavad teenima iga inimese isiklikke huve ja tema tervist, mitte vastupidi“.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Hiagla kommunikatsioonijuht

ene.veiksaar[at]vmh.ee

Viljandi haigla alustab esmaabikoolitustega eakatele

25.02.2020

Viljandi haiglas avati terviserada

21.02.2020

 

 

Taastusravis on uus teenus - skolioosispetsiifiline füsioteraapia

20.02.2020

Alates selle aasta veebruarist on Viljandi haigla taastusravi osakonna füsioterapeut Nele Maling  litsenseeritud Schroth terapeut. Schroth-meetod on Saksamaal välja töötatud kolmedimensiooniline skolioosi ravimeetod, mille käigus korrigeeritakse lülisamba patoloogilist kõverust hingamistehnikate, kehaasendite ja spetsiaalsete harjutustega.

Viljandi haiglal on uus neuroloog dr Pille Murumaa

17.02.2020

Viljandi haigla sai endale uue neuroloogi – Elva lähedalt pärit dr Pille Murumaa alustas ambulatoorseid vastuvõtte haigla polikliinikus. Tema spekter on lai, kitsast neuroloogilist spetsialiseerumist ei ole ta veel valinud, vaid tegeleb erinevate neuroloogiliste probleemidega. Uue tohtri esimesed muljed: „Patsientuuri puudust ei ole. Õde Siiri Luts on mul väga tore ja asjalik“.  Praegu võtab ta vastu 2 päeva kuus. Kõige sagedasemad probleemid, millega neuroloogi poole pöördutakse, on peavalud ja seljahädad. „Viimased ei pruugi alati olla väga neuroloogilised - luude, liigeste, tugisüsteemide hädad. Aga ka seljavalude osas saame teha vajalikud uuringud, panna diagnoosi ning määrata sobiva ravi.  Kui on vajalik operatiivne ravi (neurokirurgiline lõikus), suuname patsiendi Tartusse. Väiksemaid närvilõikusi (nt. karpaalkanali operatsioon) saab teha ka siin, Viljandi haiglas“ ütles dr. Murumaa.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

Kommunikatsioonijuht

e-post ene.veiksaar[at]vmh.ee

Viljandi haigla sõlmis koostööleppe Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga

10.02.2020

 

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

ene.veiksaar[at]vmh.ee

 

Palume ravil viibivaid patsiente alates 1. veebruarist mitte külastada

31.01.2020

Viirusnakkuste leviku tõttu palub SA Viljandi Haigla ravil viibivaid patsiente alates 1. veebruarist 2020 mitte külastada. Piirang on vajalik kaitsmaks haiglas ravil viibivaid patsiente viirusnakkuste eest.