A-viirushepatiiti nakatunute arvu suurenemise tõttu juhime tähelepanu hügieenireeglite täitmisele!

08.09.2011

Viljandimaal viimasel ajal A-viirushepatiiti (nakkuslik kollatõbi) nakatunute arvu suurenemise tõttu palub SA Viljandi Haigla inimestel järgida senisest veelgi tähelepanelikumalt hügieeninõudeid.

Kuna A-viirushepatiit meenutab nakatumise viisilt soolenakkust, levides otse nakatunud inimeselt tervele või saastanud toidu ja vee kaudu, on väga oluline täita isiklikke ja üldisi hügieeninõudeid:
- Pärast tualetis käimist pesta kindlasti käsi vee ja seebiga.
- Käsi pesta ka kohe koju saabudes ning kindlasti enne toiduvalmistamist ja söömist.
- Hoolikalt tuleb jooksva vee all pesta kõik puu ja köögiviljad.
- Kuumutada toitu korralikult, eriti liha, mune ja mereande.
Kõige kindlam viis A-viirushepatiiti nakatumise vältimiseks on vaktsineerimine, millega tegelevad perearstid.

Mis on A-viirushepatiit?
A-viirushepatiit on maksapõletik, mida põhjustab nakatumine A-hepatiidi viirusega, mis paljuneb ja kahjustab maksakudet.

Kuidas A-hepatiidi viirus levib?
A-hepatiidi viirused levivad fekaal-oraalsel teel kas otse nakatunud inimeselt tervele
(mähkmealised lapsed lasteaedades, anaalseks) või saastanud toidu ja vee kaudu.
Vere kaudu nakatumist esineb harva.
HAV on püsiv viirus, mis säilib mitu päeva toiduainetes ja soolases vees.

Millised on A-viirushepatiidi haigusnähud?
A-viirushepatiidi oluliseks iseärasuseks on haiguse varjatud põdemine asümptomaatilises vormis. Täiskasvanutel tekivad haigusnähud sagedamini kui lastel. Reeglina ei põhjusta A-viirushepatiit kroonilist haiguse kulgu.
Tavaliselt kestab peiteaeg 28-30 päeva, mil ei esine haigel haigusnähte, kuigi organismis toimub aktiivne viiruse paljunemine. Periood on seda lühem, mida rohkem viirusi nakatumisel organismi sattus.

Kollatõve-eelne faas kestab keskmiselt 5-7 päeva ja lõpeb kollatõve tekkega. Haigel esineb palavik, isutus, lihasvalud, oksendamine jm haigusnähud.

Kollatõvest annab märku tume, kollakas-pruun uriin. Paari päeva pärast muutuvad haige nahk, limakestad ja silmavalged kollaseks. Selles faasis pöördub inimene tavaliselt arsti poole.

Haigusnähud tekivad 15 kuni 50 päeva pärast viirusega nakatumist. Haige inimene on nakkusohtlik 2–3 nädalat enne esimeste haigusnähtude teket ning haiguse esimesel ja teisel nädalal.
Õigeaegselt ravitud haige paraneb mõne kuuga ja ilma tüsistusteta.

A-hepatiidi nakatumise riskirühma kuuluvad:
- isikud, kes töötavad lastega (lasteaia- ja kooliõpetajad);
- isikud, kes reisivad maades, kus on suurem HAV-i levik;
- süstivad narkomaanid;
- meestega seksivad mehed;
- haige pereliikmed ja/või hooldajad;
- koe- ja elundisiirete retsipiendid;
- isikud, kes põevad kroonilisi maksahaigusi (krooniline hepatiit, tsirroos jm);
- heitvee rajatiste töötajad.

A-hepatiidi vastane vaktsineerimine:
A-hepatiidi vastase immuunsuse ehk mittevastuvõtlikkuse kindlustamiseks manustatakse vaktsiini kaks doosi 6-18-kuulise intervalliga. Immuunsus kujuneb ühe kuu jooksul 94-100% vaktsineeritutel pärast esimese annuse manustamist ja kõigil vaktsineeritutel pärast teise annuse manustamist. Immuunsuse kestvus pärast vaktsineerimist on vähemalt 20 aastat.

Allikas: Terviseameti kodulehekülg