Viljandi haiglas avati ämmaemanda iseseisva vastuvõtu tuba

01.06.2020

 
Lastekaitsepäeval, 1. juunil avas Viljandi haigla ämmaemanda iseseisva vastuvõtu toa. Lisaks igapäevasele ämmaemanda iseseisvale vastuvõtule hakkavad seal toimuma kord nädalas imetamisnõustamised, raseduskriisinõustamised ja gestatsioonidiabeedi-alased nõustamised. „Rasedate vastuvõtte teeme palju, tuba on töös. Lastekaitsepäev on ilus võimalus sellest laiemalt teada anda,“ ütles vanemämmaemand Esta Vahtra. „Imetamisnõustamisele saab pöörduda registratuuri kaudu ning ämmaemanda vastuvõtule võib suunata ka perearst. Imetamisnõustamisele võivad pöörduda ka need emad, kes soovivad rinnaga toitmise lõpetada“. Ämmaemandatel on Viljandi haiglas veel ka iseseisvad noortekabineti vastuvõtud kahel päeval nädalas, kuhu on nõustamisele oodatud kuni 27-aastased noored.
 
 
Ene Veiksaar
kommunikatsioonijuht
 
 

Erihoolekande majad ligi sajale patsiendile jõudsid Jämejalal sarikapeoni

29.05.2020

 
Traditsioonide kohaselt asetavad töömehed sarikatele pärja, tähistamaks ühe ehitusfaasi lõppu. Sarikapeo eesmärgiks on töömeestele tehtud töö eest tänu avaldada. Kui töömehed pakutavaga rahul on, lubatakse tellijal pärg maha võtta ja töö jätkub. Kui ei, siis tõmmatakse rahvatraditsioonide kohaselt katusele vanad püksid…
 
„Ma loodan, et tänu ja meelespidamise tõttu antakse meile luba see pärg traditsiooniliselt ka maha võtta ning koostöö kolmel ehitusobjektil lõpule viia. Nüüd on selle suve suuremad mürad möödas ning sügisel ootab ees esimese maja valmimine. Jämejala pargi arendus aga sellega veel ei lõpe, ettevalmistamisel on juba uued tegevused,“ ütles SA Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. 
 
SA Viljandi Haigla ehituse projektijuht Erki Maasing sai ehitajalt kingiks tähtpäevaks graveeritud sae ja võttis pärja maha. Kahel hoonel on katused valmis ja kolmandal käivad katusetööd. Tehakse fassaadi soojustust, krohvimist ning torutöid, käimas on siseviimistlus. Hoonete valmimise lõpptähtajaks on veebruar 2021. Hooned ehitab OÜ KRC Ehitus, projekteerimistööde ning ehitustööde perioodil teostab autorijärelevalvet AS Resand ja omanikujärelevalvet OÜ P.P. Ehitusjärelevalve.
 
„Psüühilise erivajadusega isikutele saame uutes hoonetes osutada erihoolekandeteenust neile sobivates perelaadsetes tingimustes,“ ütles hoolekandekeskuse juht Kaja Koger. „Tänu uute majade valmimisele paranevad oluliselt  nii erihooldekodu elanike elu- ja puhketingimused kui ka meie tegevusjuhendajate töötingimused“.
 
Uute peretüüpi kodude rajamist toetakse läbi kahe projekti, milleks on „Viljandi haigla erihoolekandetaristu reorganiseerimine“ ja „Kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade loomine“. Projekte rahastatakse  meetmest  2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. Rahastus saadakse 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 15% ulatuses riigieelarvelisest toetusest.
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 

Viljandi haigla käivitas Koduhaigla – haigla tuleb koju

21.05.2020

Koduõde Merit Tekko konsulteerimas eriarst dr Estri Kruusiga telesilla vahendusel.

Viljandi haigla tegi esimesena Eestis Koduhaigla pilootprojektiga algust 01. aprillil 2020. Eriolukord kiirendas pikalt planeeritud teenuse kasutuselevõttu. Nüüdseks on testperiood läbi ja Koduhaigla edukalt käivitunud.

Viljandi haigla juhatuse liikme dr Katrin Kaarma sõnul viidi Koduhaigla idee ellu sisuliselt kuue päevaga. „Pikalt mõttes olnud idee tekkis vajadusest ja näitas, kuidas probleemi korral ühe eesmärgi nimel end kokku võeti ning tegutsema asuti,“ kommenteeris dr Kartin Kaarma.

„Viljandi haigla koduteenuste osakonna koduõed ja eriarst tulid eriolukorras appi patsientidele, keda viirusteperioodil ei saa hoida piisavalt kaua haiglas,“ ütles Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras ja lisas, et tänu innovaatilisele ja toetavale juhatusele saavad üldse sellised asjad sündida“.

Koduhaigla  teenus on aktiivravi osutamine koduõe ja eriarsti poolt patsiendi kodus seisundite puhul, mis muidu vajaksid haiglaravi. Koduhaigla teenusele saab inimese suunata EMO arst, sise- või kirurgia eriarst, kui arstlik läbivaatus ja vajalikud uuringud on tehtud.

Koduhaigla patsientideks on krooniliste haiguste ägenemise (nt südamepuudulikkus, kopsuhaigused) või keskmise raskusega põletikega (nt uroinfektsioon, roospõletik) Viljandi linna ja lähiümbruse elanikud.

Koduõde käib patsiendi juures vajadusel iga päev ja talle on toeks eriarst, kes teda konsulteerib. „Palju on ravimite võtmise kontrolli, vereanalüüside võtmist, tilkinfusiooni teostamist, veenisiseste antibiootikumide manustamist,“ selgitas Kadri Oras.

Patsiendil on võimalus võtta ühendust eriarstiga telesilla vahendusel, mille rajab koduõde oma tahvelarvutiga läbi haigla loodud turvalise suhtlusplatvormi. „Tahvelarvutid on meile väga suureks abiks. Haigla arendusjuht Andres Anier on meile rajanud turvalise suhtlusplatvormi, milles patsientide terviseandmed on kaitstud,“ ütles Oras.

Oma lähedase terviseprobleemile Koduhaiglast abi saanud Priit Põiklik: „Selline terviklik abi haigla poolt oli meile ootamatu ja meeldiv üllatus. Viljandi haiglas võeti inimese tervis tervikuna ja põhjalikult ette. Me saime sealt reaalset abi. Initsiatiiv tuli haigla poolt.“

Teineteisest sõltumatult alustas Viljandi sõpruslinn Porvoo samal ajal sarnase projektiga, aga Soomes on see teenus patsiendile tasuline. Viljandis tasub selle eest osaliselt haigekassa koduõenduse ja eriarstiabi kaugvastuvõttude teenuse läbi. Kulud, mida haigekassa hetkel ei kata, tasub haigla esialgu omavahenditest.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Infektsoonivolinikud: üldpilt Viljandimaa hooldekodudes on üllatavalt hea

20.05.2020

Anu Välis, Eneli Tulp ja Eve Pärnaku
 
Aprilli lõpul alustasid üle Eesti tööd infektsioonivolinikud kelle ülesandeks oli pakkuda teadmisi ja oskusi hooldekodude töötajatele, et ennetada Covid-19 puhangut eakatel klientidel. Viljandi haigla koduteenuste osakonna koduõed Eve Pärnaku ja Eneli Tulp ning sotsiaaltöötaja Anu Välis käisid kahe nädala jooksul läbi 10 Viljandi maakonna hoolekandeasutust. Nad kaardistasid ja testisid hooldekodude töötajate isikukaitsevahendite olemasolu ja nende kasutamisoskust. 
 
Anu Välis: „Üldpilt oli üllatavalt hea. Kogu aeg on räägitud, et hooldekodud on hirmsad kohad, kus elamine on alla igasugust arvestust, aga tegelikult oli väga palju kohti, mille kohta võib ainult kiidusõnu öelda, nagu koju läheks“. Volinike sõnul on väikesed hooldekodud südamelähedasemad ja soojemad kui steriilsed suured majad, mis euroremonditud ja klantsitud. „Ja kui ilusad on seal aiad! Kärstna, Polli, Pariisi – kõik olid nii koostööaltid“.
 
Viljandimaa 17-st hoolekandeasutusest enamik kuulub valdadele, kaks on erakätes. Sotsiaalkindlustusamet saatis infektsioonivolinikele nimekirja, kust olid välja jäetud need asutused, mis on seotud haiglaga või need, kus elab alla 20 inimese. Osad ei soovinud neid vastu võtta, leidsid, et neil on kõik niigi korras. „Küll ma püüdsin veenda, et me ei tule kontrollima, vaid vaatame koos, kuidas teil parem oleks. Aga telefonist kaugemale ei jõudnud,“ ütleb Eve Pärnaku ja lisab, et need asutused, kes volinikud nö tuppa lasksid ja koostööd olid nõus tegema, jäid kõik väga rahule ja andsid väga positiivset tagasisidet. Pilistvere hooldekodu juhataja ütles kenasti: ma nii ootasin teid ja tean nüüd, millest teised ilma jäid. „Palju sõltub töötajate suhtumine juhatajast,“ nendib Eve Pärnaku.
 
Volinikud ajasid hirmu peale 
 
Olukorra kaardistamiseks täitsid volinikud mahuka kontrollmaterjali. Nende sõnul oli paljudel hooldekodudel algselt hirm. Suhtlemisega läks see üle ja nii mõneski kohas lõppes külaskäik ühise supisöömisega või kohvilauas. „Hirm oli kõigil, sest kardeti, et me tuleme lihtsalt kontrollima. Eks sotsiaalkindlustusamet oli näinud ka ette, et me natukene kontrollime, pidime täitma ankeedid. Aga me suhtlesime nendega kui kolleegid, mitte kontrollid,“ selgitas Pärnaku.
 
Kõige suurem vajadus oli hooldekodudes töötajate praktilisest õppest, kuidas isikukaitsevahendeid selga panna ja kuidas ära võtta. „Õppematerjali oli neile saadetud palju, aga läbi harjutatud polnud kusagil. Me õpetasime neid isikukaitsevahendeid kasutama, tegime kõik otsast lõpuni läbi. Varustust oli piisavalt, puudust ei tundnud keegi, ütles Eve Pärnaku. Anu Välis leiab, et hooldekodude töötajad on tegelikult väga tublid ja enamasti teavad, kuidas kriisiolukorras käituda, läbi oli mõeldud seegi, kuidas viirustunnustega klienti teistest isoleerida. Mulgi häärber Hallistes isoleeris koroonaviirusesse nakatunud patsiendi, käitudes parimal võimalikul moel, mida nad selles olukorras ja olemasoleva tööjõuga teha said. Hooldekodude personal oli reeglina hästi soe ja sõbralik, kinnitavad infektsioonivolinikud. „See kindlasti rahustas nad maha, et me andsime ka häid nippe. Näiteks soovitasime isikukaitsevahendite kasti ja esmaabikomplekti valmis panna, juhuks, kui peaks mistahes nakkusoht puhkema. Kastis on ka flaierid meeldetuletusega, kuidas kaitsevahendeid kasutada, et mitte ennast kahjustada ja mitte üle mõtlemisega hulluks minna, pigem mõjusime rahustavalt,“ rääkisid naised. 
 
Üks, mida kõik kolm volinikku hoolekandekeskuste kohta soovivad omastele öelda: minge ja vaadake, kuidas teie memmed elavad! Ärge looge endale eelarvamust. „Tegelikult on hooldekodude seis Viljandi maakonnas ikka päris hea. Omaksed ei peaks mõtlema, et hooldekodus olek on inimesele nagu karistus,“ võttis Eve Pärnaku hoolekandeasutustes nähtu kokku ja Eneli Tulp meenutas Polli hooldekodus nähtud teraapiakassi, kes on kui pereliige, keda kõik saavad täpselt nii palju kaisutada ja paitada, kui tahavad.
 
 
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 
 

Viljandi haigla hoolekandekeskusesse ja psühhiaatriakliinikusse pakkide toomise kord

18.05.2020

Alates tänasest, 18. maist tohib taas tuua pakke Jämejalal asuvasse hoolekandekeskuse ümarasse majja ja erihoolekande majja ning Viljandi haigla peahoone 8 B (ja ka 3B) korpuse hoolekandekeskuse elanikele. Pakke võetakse vastu tööpäeviti 11-14.00. Kuna kõigi pakkide sisu desinfitseeritakse, on soovitav erinevad asjad pakendada eraldi plastkarpidesse või kilesse. Vastu ei võeta asju, mida desinfitseerida ei saa (sh riideid). Pakkide üleandmine keskuse töötajale toimub Jämejalal  hoolekandekeskuse või erihoolekande maja uksel, järgides 2 + 2 reeglit. Haigla peahoones võtab pakid vastu infolauas olev töötaja, kes aitab paki teie lähedaseni toimetada.

Psühhiaatriakliinik võtab pakke vastu tööpäeviti 8-16.00. Paki peal peab kindlasti olema märgitud patsiendi nimi ja osakond.

 

Uue Viljandi haigla ja tervisekeskuse nimeks saab TERVIKUM

15.05.2020

TERVIKUM on Viljandi linna südames asuva SA Viljandi Haigla, perearstide ja sotsiaalvaldkonna tööd koondava olulise hoone nimi. Selles hoones töötavad perearstid, eriarstid ja sotsaaltöötajad ning asuvad mitmed tervise taastamiseks vajalikud ruumid. Hoone nimi on tuletatud sõnast tervis, seostub sõnaga kliinikum (kliinikute kogum) ja tervik. Sõna Tervikum on eestikeelne ja suupärane ning  annab hästi edasi seda, mis selles hoones toimub. Nii nagu inimene on tervik, peab ka tervise taastamisel lähtuma inimesest kui tervikust. Samas rõhutab nimi eelkõige tervist ja selle taastamist, mitte ei too esile haigust. Juba antiikfilosoof Aristoteles ütles, et tervik on midagi enamat kui osade summa.  Nii peab see olema ka Tervikumis, kus inimese tervise taastamine saab toimuma arstide ja inimeste, ravi ning ennetamise koostöös. Siis muutub ka tervena elatud elu pikemaks. Ikka mõistuse ja südamega!

 
Zürii tegutses koosseisus: haiglajuht Priit Tampere (esimees), perearstide esindaja dr Helve Kansi, linnapea Madis Timpson, Sakala peatoimetaja Hans Väre, uue hoone arhitekt Jaan Kuusemets, kogukonna esindaja Heiki Raudla ja gümnasistide esindaja Robin Koovit. Nimevarianti Tervikum koos põhjendusega pakkus Hanno Matto. Võitja saab auhinnaks tema vajadusest lähtuva tervise- ja heaolupaketi Viljandi haigla taastusravikliinikus. Konkursile pakuti 130 nime, kõigi osalejate vahel loositakse välja ka kolm eriauhinda.
 
 
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
Tel. 4352 025
Mobiil 5301 6518
 

18. maist on Viljandi haiglas taas lubatud peresünnitused

15.05.2020

Alates esmaspäevast, 18. maist lubame isad/tugiisikud taas sünnituste juurde, kuid jäävad kehtima teatud nõuded. Tugiisikud peavad olema terved ja täitma tervisedeklaratsiooni. Palaviku ja muude haigustunnustega haiglasse ei pääse. Haiglas viibimise ajal kannab tugiisik maski ja viibib üksnes sünnitustoas naise juures. Pärast sünnitust läheb tugiisik koju ja külastamist ei toimu. Tugiisikud ei ole lubatud juhul, kui naine tuleb haiglasse ravile, sünnituse esilekutsumiseks või abordile. 

 

Haiglasse saab jälle pakke tuua

15.05.2020

Haiglasse on lubatud taas tuua pakke. Kindlasti peab olema pakile märgitud saaja nimi ja osakond. Pakke võetakse vastu tööpäeviti 8-16.00 peahoone fuajees asuvas kontrollpunktis.

Esmaspäevast, 18. maist võetakse pakke vastu ka hoolekandekeskuses ja psühhiaatriakliinikus. Kuna paki sisu läheb desinfitseerimisele, siis peavad esemed pakis olema soovitavalt eraldi plastkarpides. Riideid palutakse mitte saata! 

 

 

Viljandi haigla hakkas koolitama insuldikoordinaatoreid

14.05.2020

Viljandi haigla koolituskeskus alustas esmakordselt suuremahulist koolitust, mis suunatud väljapoole oma haiglat. „Erakordne on ka see, et koolitus toimub e-õppena, mida me ei ole kunagi varem teinud,“ ütles Viljandi haigla koolituskeskuse juht Signe Susi.
 
„Kuna Tartu Ülikooli kliinikum hakkas tegelema insuldiprojektiga, siis pakkusime neile oma abi koordinaatorite koolitamiseks, sest meil on tänu PAIK pilootprojektile olemas integreeritud teenuste osutamise kogemus ning tööl tervisejuhid, kelle üheks ülesandeks on ka koordinatsioon,“ ütles Viljandi haigla õendusjuht Signe Asi ja lisas, et koordinaatorid peavad suutma ühendada kõik osapooled - patsiendi, tema lähedased, haigla, esmatasandi ja sotsiaalabi.
 
Koolituse tellis Tartu Ülikooli kliinikum ja peamised koolitajad on Viljandi haigla oma töötajad: Signe Asi, Kairi Nool, Kadri Oras ja Kristina Mätlik, lisaks Viljandi sotsiaalameti juhataja Liivia Kask ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist Sirje Sammul ja kliiniliste uuringute keskuse juhataja Katrin Kaarna.
 
„Me räägime neile inimkesksusest, elustiilialastest nõustamisoskustest, kroonilistest haigustest, mis insuldiga võivad kaasneda, sotsiaalabi ja kogukonna toetusvõimalustest. Samuti selgitame, kuidas üks koordinaator peaks patsiendi tugivõrgustiku tööd organiseerima ja kõige lõpuks tutvustame ka oma PAIK projekti raames arendatud Teleskoobi IT- platvormi," selgitas Signe Asi.
 
Telesillas on 22 väga erineva taustaga inimest – sotsiaaltöötajad, õed, füsioterapeudid ja PAIK projekti tervisejuhid. Viimane koolitus on planeeritud 19. juunile. Insuldikoordinaatorid hakkavad tööle Elva, Jõgeva, Põlva, Viljandi ja Lõuna-Eesti haiglas ning Tartu Ülikooli kliinikumis.
 
 
 
Signe Asi koolitamas
 
 
Ene Veiksaar
Viljandi haigla
kommunikatsioonijuht
 

Korduma kippuvad küsimused (KKK):

13.05.2020

 1. Kas ambulatoorne vastuvõtt/plaaniline operatsioon/plaaniline uuring toimuvad?
Kui te olete meie teenusele registreerunud, siis võetakse teiega vähemalt kaks tööpäeva enne planeeritud aega ühendust telefoni teel ja antakse teada, kas vastuvõtt toimub või kuidas edaspidine ravisuhe jätkub. Vastuvõttudele saab registreeruda läbi digiregistratuuri või helistades haigla üldregistratuuri numbril 434 3001 (E-R 08.00 – 16.00). Psühhiaatriakliiniku ambulatoorse vastuvõtu registratuuri number on 4354 248.
 
2. Kas saab anda vereproovi, teha röntgenit?
Saab. 
Kui viirusinfektsiooni nähud puuduvad, siis toimub vereproovi andmine 1.korrusel ja röntgen tavapäraselt radioloogia osakonnas 4. korrusel. Kõik hoonesse sisenejad täidavad tervisedeklaratsiooni ja läbivad esmase triaaži.
Viirusinfektsiooni nähtude korral on vajalik eelregistreerimine telefonil 5886 3313 (E-R 08.00 – 16.00). Antakse juhtnöörid edsiseks käitumiseks.
 
3. Kuidas saan kontakti oma erialaarstiga või registreeruda eriarsti vastuvõtule?
Võtke ühendust üldregistratuuri numbril 434 3001. Vastuvõtule saate ennast registreerida ka läbi digiregistratuuri: digilugu.ee
 
4. Kas isa/tugiisik saab viibida lapse sünni juures?

Alates esmaspäevast, 18. maist lubame isad/tugiisikud taas sünnituste juurde, kuid jäävad kehtima teatud nõuded. Tugiisikud peavad olema terved ja täitma tervisedeklaratsiooni. Palaviku ja muude haigustunnustega haiglasse ei pääse. Haiglas viibimise ajal kannab tugiisik maski ja viibib üksnes sünnitustoas naise juures. Pärast sünnitust läheb tugiisik koju ja külastamist ei toimu. Tugiisikud ei ole lubatud juhul, kui naine tuleb haiglasse ravile, sünnituse esilekutsumiseks või abordile.  

5. Kas lastepsühhiaatri vastuvõtt toimub?
Lastepsühhiaatri ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad nii kontaktvastuvõttudena kui jätkuvad ka kaugvastuvõtud.
 
6. Kuidas pääseb EMO-sse?
EMO-sse pöördudes tuleb läbida soovituslikult telefoni teel eeltriaaž – selleks palume saabudes helistada triaaziõele telefonil 5307 0629 või helistada uksekella ja oodata, kuni teile vastu tullakse.

7. Kas haiglasse pakke saab saata?
Pakke tuua tööpäevadel 08.00 – 16.00. Palume kindlasti pakile märkida saaja nimi ja osakond.

8. Kuhu ja mis kellaaegadel saan tuua laborianalüüse?
Analüüse saab tuua haigla kontrollpunkti (1.korruse fuajees) tööpäeviti 08.00 – 15.30.
 
9. Kust saan siseneda taastusravi protseduurile/teenusele?
Ambulatoorse taastusravi sissepääs asub haigla Paalalinna-poolses küljes (viidad suunavad). Võimalik on siseneda ka haigla peauksest.
 
10. Kui olen kokku puutunud Covid-19 viiruskandjaga?
Palun ära tule haiglasse, vaid võta ühendust oma perearstiga.
 
 

Vanemad uudised