Viljandi haigla alustab esmaabikoolitustega eakatele

25.02.2020

Alates 26. veebruarist alustab Viljandi haigla kogukonnateenuste juht Triinu Rõigas Viljandimaa eri paigus toimuvat esmaabikoolituste sarja, mis mõeldud just eakatele.
 
„Oodatud on kõik, kes saavad ja tahavad tulla, vanuselisi piiranguid ei ole,“ ütles koolitaja Triinu Rõigas, kes on erialalt õde. Sel poolaastal on kavas viis koolitust erinevates Viljandimaa paikades: Abja-Paluojas, Mõisakülas, Uusnas, Olustveres, Viljandis ja Uue-Karistes. 
 
Initsiatiiv koolitusteks tuli Viljandi Pensionäride Liidult. „Käisime 1. oktoobril Eakate Päeva tähistamisel Viljandi linnastaadionil, kus rääkisime erinevatest abivahenditest ja turvalisusest liikluses. Seejärel pöördus pensionäride liidu juht Jaak Värnik minu poole palvega esmaabikoolituste korraldamiseks,“ räägib Rõigas koostöö algusest.
 
Kolmetunnine koolitus koosneb kahest osast – teooriast ja praktikast. Loengul räägitakse sellest, kuidas õnnetusest teada anda ja olukorda hinnata, õpetatakse üldlevinud haigusseisundite äratundmist ja esmaabi nende korral. Praktikas saab igaüks kätt proovida elustamisel ja sidumisel. 
 
„Käime koolitusel läbi ka koduõnnetused: kukkumised, põletused, lõike – ja torkehaavad,“ loetles Triinu Rõigas. „Räägime ka putukahammustustest, võõrkehadest erinevates kehapiirkondades (silm, kõrv, nina) - mida tähele panna ja kuidas ära hoida.“ 
 
Märtsis ja aprillis viib dr Katrin Kaarma eakatele läbi ka kolm depressioonikoolitust, mis toimuvad Uusnas, Abja-Paluojas ja Mõisakülas. 
 
Sügisperioodil lisandub veel viis koolitust: Karksi-Nuias, Kolga-Jaanis, Võhmas, Tänassilmas ja Mustlas.
 
Pildil: koolitaja Triinu Rõigas
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
 

Viljandi haiglas avati terviserada

21.02.2020

 
Fotol: Margit Maasing ja Siret Pitkart
 
 „Tere tulemast Viljandi haigla terviserajale!“ ütleb silt haigla fuajees, mis tähistab raja algust. Terviserada algab keksukastiga ja kulgeb läbi kõigi korruste, üheksandani välja. Igal korrusel on jalajäljed, mis juhatavad järgmise harjutuse juurde. 
 
„Taolised terviserajad on hästi populaarseks muutunud, neid on paljudes asutustes ja koolides. Terviseraja abil saame meiegi propageerida liikumist oma töötajate seas ning kõik kliendid ja patsiendid, saavad terviserada samuti kasutada,“ räägivad Viljandi haigla spordiklubi eestvedajad, radioloogiatehnikud Margit Maasing ja Siret Pitkart.
 
„Keksukast raja alguses on mõeldud nii väikestele kui suurtele. Kui näiteks lapsevanemad tulevad arsti juurde ja ema riietab parasjagu väiksemat last, siis suurem laps saab senikaua mängida,“ selgitab Siret. Raamatukogu vastas on täpsusviske ala, kus saab täpsust sihtida ohutute takjapallidega. 
 
Terviserada läheb läbi maja kuni 9. korruseni välja. Igal korrusel on jalajäljed, mis juhatavad järgmise harjutuse juurde. Iga korruse liftihallis on plakatid, mis tutvustavad erinevaid harjutusi eri lihasgruppidele. Harjutusi näitavad plakatitel ette haigla oma töötajad: juhid, arstid, radioloogiatehnkud ja füsioterapeut. „Meie töötajad tulid plakatitel poseerimisega väga hästi kaasa! Harjutused on mõeldud töötajatele, patsientidele ja klientidele, kes siia majja satuvad. Kõik soovijad võivad terviserada kasutada,“ ütleb Margit.
 
Kes kõiki korruseid ei jõua läbi käia, saab kirurgiakorrusel (7.k) teha läbi harjutused kõigile lihasgruppidele korraga. „Muidu on igal korrusel võimalik treenida erinevaid lihasgrupe: jalad, käed, õlad, kõht jne, aga kui on vähe aega ja teil on näiteks 5-minutiline paus, siis saab minna kirurgiakorrusele, kus dr Mati Kallas (piltidel) näitab harjutusi ette,“ ütleb Margit.
 
Spordiklubi ennustab terviserajale sama pikka iga kui haiglamajale. 
 
 
Eeskuju on nakkav: haiglajuhid Priit Tampere ja Mart Kull
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
 
 

Taastusravis on uus teenus - skolioosispetsiifiline füsioteraapia

20.02.2020

Alates selle aasta veebruarist on Viljandi haigla taastusravi osakonna füsioterapeut Nele Maling  litsenseeritud Schroth terapeut. Schroth-meetod on Saksamaal välja töötatud kolmedimensiooniline skolioosi ravimeetod, mille käigus korrigeeritakse lülisamba patoloogilist kõverust hingamistehnikate, kehaasendite ja spetsiaalsete harjutustega.

 
Mis on skolioos ja kellel seda esineb?
Skolioos on lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Skolioosikõveruste ulatust hinnatakse röntgenpildi alusel. Skolioosiks loetakse kõverust, mille nurk on suurem kui 100 Cobbi järgi. 
80-90% skolioosidest on idiopaatilist tüüpi ehk ei teata, millest skolioosi teke on tingitud. See võib tekkida igas vanuses ja mõlema soo esindajatel, kuid kõige sagedamini tekib skolioos 11 – 14- aastastel tüdrukutel.  Tavaliselt märkavad lapsevanemad, et lapsel on kas üks õlg või üks puus kõrgemal kui teine või keha hoiab rohkem ühele poole  viltu. Skolioosi varajane märkamine on lapseeas äärmiselt oluline, kuna siis on harjutustest rohkem abi.
 
Mis on  Schroth meetod?
Röntgenpildi ja kehahoiu alusel määrab Schroth terapeut skolioosi mustri ning valib sobivad harjutused. Schroth teraapias ongi kesksel kohal harjutused. Antud meetod on efektiivseim 10-300  skolioosikõveruste puhul. Eesmärk on kas peatada või vähendada kõveruste süvenemist, ennetada või ravida skolioosist tingitud valusündroome või hingamisega seotud kaebuseid. Järjepideva harjutamisega paraneb inimese kehahoid ja tasakaal. Mõõdukate ja raskemate skoliooside konservatiivses ravis kasutatakse ka korsettravi. Rasked skolioosid vajavad enamasti kirurgilist sekkumist.  
 
Kui sageli on vaja füsioteraapias käia, et sellest oleks kasu?
Soovitatav on harjutada vähemalt 1-3 kuud. Suurem efektiivsus on enam kui 6 kuu pikkuse järjepideva harjutamise puhul. Patsiendid õpivad füsioterapeudi juhendamisel sooritama harjutusi, et treenida igapäevaselt lihaseid, mis lülisammast liigutavad ja toetavad. Kui teraapiat alustada näiteks 9-10-aastase lapsega, siis on vaja füsioterapeudiga treeninguteks sagedamini kokku saada. 16-17-aastane võib treenida rohkem kodus, kui ta on vajalikud harjutused selgeks saanud. Vanemate lastega saab harjutada, kuidas ta istub, seisab või kotti kannab. Need õpetused käivad Schroth teraapiaga kaasas.

Kas harjutuste tegemine nõuab erivahendeid?
Jah, selleks on vaja täiesti spetsiifilisi asju. Harjutuste valikul püüan arvestada, mida inimene saab endale koju osta ja kui palju on tal harjutuste tegemiseks ruumi. Kuid üldiselt lähtun ma koduste harjutuste puhul põhimõttest, et lihtsuses peitub jõud.
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
ene.veiksaar@vmh.ee
 
 

Viljandi haiglal on uus neuroloog dr Pille Murumaa

17.02.2020

Viljandi haigla sai endale uue neuroloogi – Elva lähedalt pärit dr Pille Murumaa alustas ambulatoorseid vastuvõtte haigla polikliinikus. Tema spekter on lai, kitsast neuroloogilist spetsialiseerumist ei ole ta veel valinud, vaid tegeleb erinevate neuroloogiliste probleemidega. Uue tohtri esimesed muljed: „Patsientuuri puudust ei ole. Õde Siiri Luts on mul väga tore ja asjalik“.  Praegu võtab ta vastu 2 päeva kuus. Kõige sagedasemad probleemid, millega neuroloogi poole pöördutakse, on peavalud ja seljahädad. „Viimased ei pruugi alati olla väga neuroloogilised - luude, liigeste, tugisüsteemide hädad. Aga ka seljavalude osas saame teha vajalikud uuringud, panna diagnoosi ning määrata sobiva ravi.  Kui on vajalik operatiivne ravi (neurokirurgiline lõikus), suuname patsiendi Tartusse. Väiksemaid närvilõikusi (nt. karpaalkanali operatsioon) saab teha ka siin, Viljandi haiglas“ ütles dr. Murumaa.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

Kommunikatsioonijuht

e-post ene.veiksaar@vmh.ee

 

 

Viljandi haigla sõlmis koostööleppe Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga

10.02.2020

10. veebruaril 2020 toimunud õppeaasta avaaktusel sõlmisid Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja SA Viljandi Haigla koostööleppe hooldustöötajate koolitamiseks.
 
Lepingu järgi koolitab kõrgkool 2022. aastani hooldustöötajaid Viljandi haigla juures, hetkel Viljandi maakonnas hooldustöötajatel õppimisvõimalused puuduvad. „Võimalus omandada tervishoiu valdkonna haridust õppija elu- ja töökoha läheduses on parim näide nii heast koostööst kõrgkooli ja haiglaga, kuid omab ka olulist regionaalset mõju piirkonna arengule,“ nentis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden.
 
SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere lisas, et haiglal on kõrgkooliga pikaajalised ja head koostöösidemed. „Püüame koolitamisele igati kaasa aidata — mitte ainult koolilt nõuda, vaid ka omalt poolt poolele teele vastu tulla. Haigla saab pakkuda koolile praktikabaasina nö linki tegeliku eluga,“ sõnas ta. Koolilt ootab haigla baasteadmisi ja pakub omalt poolt väljaõpet, andes kursustele lisaväärtust nende teenuste osas, mille poolest Viljandi haigla on Eestis unikaalne. „Väga oluliseks peame ka arendustegevust. Seoses kursuse- ja lõputöödega on võimalus ka haiglal õppurite kogemuse läbi õppida, valdkonda arendada ning üheskoos areneda.“
Hooldustöötaja kutseõppekaval alustab 20 õppijat. Tegemist on juba kolmanda sedalaadi ettevõtmisega - kaks gruppi on eelnevatel aastatel lõpetanud. 
 
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
ene.veiksaar@vmh.ee
 
 
 

 

Palume ravil viibivaid patsiente alates 1. veebruarist mitte külastada

31.01.2020

Viirusnakkuste leviku tõttu palub SA Viljandi Haigla ravil viibivaid patsiente alates 1. veebruarist 2020 mitte külastada. Piirang on vajalik kaitsmaks haiglas ravil viibivaid patsiente viirusnakkuste eest.

 
Informatsiooni patsiendi seisundi kohta on võimalik küsida raviarstilt, vanemõelt või üksuse juhilt. Vajadusel saab jätta paki (patsiendi ja osakonna nimega) peahoone infolauda või Jämejala korpuses osakonda.
 
Külastuse piiramise põhjuseks on viimasel ajal sagenenud seedetrakti viirusnakkuste ning gripi esinemine haiglasse vastuvõetud patsientidel. Rõhutame, et tegemist ei ole koroonaviiruse kahtlusega.
 
„Alates jaanuari lõpust on tõusnud hingamisteede viirusnakkuste esinemine, mistõttu on muude haiguste tõttu ravil viibivate patsientide kaitsmine eriti oluline," selgitas dr Ruth Männik. "Polikliinikus, diagnostika üksustes ja sööklas on seinahoidikutesse pandud käte töötlemiseks sobiv lahus, millega saate hävitada juhuslikult nahale sattunud mikroobid, sealhulgas ka gripiviirused. Soovitan inimestel, kellel tarvis ambulatoorsele vastuvõtule või uuringutele tulla, oma käsi töödelda nii haiglasse tulles kui ka lahkudes! Samuti panime välja kaitsemaskid, mida saavad kasutada nii kergelt tõbised teiste kaitseks kui ka terved inimesed, et hoiduda nakatumisest.." lisas ta.
 
Hingamisteede viirusinfektsioonid, sealhulgas gripp, levivad peamiselt kahel moel:
- õhus hõljuvate haige hingamisteedest pärit piiskade kaudu, mis satuvad teise inimese nina- ja suu limaskestadele või silma ning hakkavad seal ruttu paljunema,
 
- nakatumine saastunud pindade vahendusel, mida kätega puudutades ja hiljem oma nina või suud katsudes toimub haigustekitajate ülekanne.
 
Viirusnakkuste levimise perioodil nakatumisest hoidumiseks on soovitatav:
• vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi,
• pesta tihti käsi, sest nakatuda võib nii õhus levivate kui ka erinevatele pindadele (nt ukselingid, poeriiulid, arvutiklaviatuurid jne) langenud gripihaige hingamisteedest pärit piiskade kaudu.
 
Viirusnakkuste põdejatel:
• koju jääda ja ennast terveks ravida, kuna haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab organismi ning haigestunu võib teisi nakatada (umbes seitse päeva, laste puhul kauem);
• konsulteerida oma perearstiga,
• köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta,
• vältida silmade puudutamist,
• pesta tihti käsi.
 
 
Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
telefon 433 2322
e-post maike.tsetsin@vmh.ee
 
 

Viljandi haigla laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond saab Selveri toel mänguteraapia toa

28.01.2020

„Koos on kergem“ on üks vanemaid laste heaks suunatud heategevuskampaaniaid Eestis, mida Selver korraldab  juba 17 aastat. Annetusi koguti poolteist kuud. Viljandi haiglale andsid toetussumma üle Männimäe Selveri juhataja Kati Pell ja Centrumi Selveri juhataja Jana Napritson. „Soovime tänada kõiki oma kliente ja koostööpartnereid, ilma kelleta ei saaks me sellist toetussummat kokku,“ ütles Kati Pell.

Mänguteraapia on üks teraapia liikidest, mis on mõeldud lastele ja noorukitele, kes on kogenud pereprobleeme, suhteprobleeme, väärkohtlemist, hülgamist või kellel esineb arenguhäireid. Mänguteraapia ruumis on tavaliselt näiteks liivakast, savi meisterdamiseks, erinevad kujukesed, muusika, lauamängud jm. „Eesmärk on paremini aru saada vaimse tervise probleemiga lapse või nooruki muredest. Mäng on neutraalne pind, kus laps saab ennast avada ja võti, kuidas temani jõuda,“ ütles laste- ja noorukitepsühhiaatria osakonna juhataja dr Marja-Liisa Samoldin. Teisisõnu aitab terapeut läbi tegevuse ja turvatunde pakkumise väljendada lapsel oma mõtteid, soove, tundeid ning vajadusi. „Selline teraapiavorm on kasutatav ka autismi spektri häiretega patsientide puhul, kelle eneseväljendusoskus on  piiratud. Samuti annab mänguteraapia ruumis läbiviidav teraapiaseanss võimaluse ka lastevanematel jälgida, kuidas lapsega tegeletakse ja sellest õppida“.


Lastepsühhiaater dr Liisa Leppiku sõnul on sarnane teraapiatuba Tallinna Lastehaiglas. Viljandisse plaanitaval ruumil on tegelikult ühendatud kaks funktsiooni – lisaks mänguteraapiale saab seal läbi viia ka tunnetusteraapiat. Kompimiseks eri tekstuuriga pinnad, kuulamiseks helisüsteemid, valguslahendused aitavad last erinevate meelte kaudu arendada. Dr Leppik: „Mängu- ja tunnetusteraapiat saab teha igas vanuses lastele ja noortele. Intensiivse teraapia korral on juba paari nädalaga võimalik märgata positiivseid muutusi. Vanemaid teraapiasse kaastes saab samas olulist infot vanema ja lapse suhte kohta."

Teraapiatuba on Viljandi haigla Jämejala korpuses on kavas avada augustikuuks.


Jana Napritson, Kati Pell ja dr Marja-Liisa Samoldin.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht 

ene.veiksaar@vmh.ee

Erihoolekande majad ligi sajale patsiendile saavad Jämejalal nurgakivi

17.01.2020

23. jaanuaril kell 14.00 pannakse nurgakivi Viljandi haigla erihoolekande kolmele majale, millest igaüks mahutab kolmkümmend elanikku. Majad kerkivad Jämejala kultuurimaja kõrvale ja hoolekandekeskuse ringmaja taha vanade laohoonete asemele.  
 
Hoonete valmimise tähtajaks on veebruar 2021. Hooned ehitab OÜ KRC Ehitus, projekteerimistööde ning ehitustööde perioodil teostab autorijärelevalvet AS Resand ja omanikujärelevalvet OÜ P.P. Ehitusjärelevalve. 
 
„Erihoolekande teenus vajab kaasajastamiseks hubast keskkonda. Ehitustööd toovad aga nii meie patsientidele, klientidele, haigla töötajatele kui ka kohalikele elanikele kaasa mõningaid ebamugavusi – suuri veokeid, mullatöid ja ehitusmüra tavapäraselt vaiksesse pargikeskkonda. Palume selle pärast juba ette vabandust ning loodame mõistvale suhtumisele, sest eesmärk on patsientide heaolu,“ ütles SA Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. 
 
„Psüühilise erivajadusega isikutele saame uutes hoonetes osutada erihoolekandeteenust neile sobivates perelaadsetes tingimustes,“ ütles hoolekandekeskuse juht Kaja Koger. „Tänu uute majade valmimisele paranevad oluliselt  nii erihooldekodu elanike elu- ja puhketingimused kui ka meie tegevusjuhendajate töötingimused“.
 
Uute peretüüpi kodude rajamist toetakse läbi kahe projekti, milleks on  „Viljandi haigla erihoolekandetaristu reorganiseerimine“ ja „Kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade loomine“. Projekte rahastatakse  meetmest  2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. Rahastus saadakse 85% ulatuse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 15% ulatuses riigieelarvelisest toetusest. 
 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht

ene.veiksaar@vmh.ee

5301 6518

 

NB! Patsientide külastamine haigla peahoones

17.01.2020

Seoses viiruste hooajaga tuletab Viljandi haigla meelde, et patsientide külastamine toimub soovitavalt tööpäevadel kell 16.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kell 10.00-19.00.

Külastajatel palume üleriided jätta I korruse riidehoidu ja kasutada osakondadesse sisenemisel ühekordseid jalanõude kaitsed (kilesusse), mille saab soetada haiglainfost-riidehoiust. Intensiivravipalatisse palume lilli mitte tuua!
 
Eriti tundlikud on vastsündinud ja seetõttu paneb lastearst Gerli Mirka külastajatele südamele, et järgitaks hea tava reegleid: „Hommikupoolikud, kui haiglas on kõige kiirem ja töömahukam aeg, ei ole õige hetk haiglas viibivate lähedaste külastamiseks. Üleriided jäetakse igas kodus välisukse lähedusse, nii võiks see hügieeni mõttes toimuda ka haiglaruumides“.
 
Info ja riidehoid on avatud 7.00-19.00. Informatsiooni saab telefonil 435 2008.

Hoiame patsiente ja nende abistajaid!
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
ene.veiksaar@vmh.ee
5301 6518
 
 

Viljandi Gümnaasium koostöös Viljandi haiglaga alustab pilootkursusega „Aken tervishoidu“

16.01.2020

Täna, 16. jaanuaril alustab Viljandi Gümnaasium koostöös Viljandi haiglaga esmakordselt pilootkursusega „Aken tervishoidu“. Tegemist on valikainega, mis annab gümnasistidele võimaluse end tervishoiuteemadega kurssi viia ning saada praktilisi nõuandeid igapäevaeluks.

Tervishoiuteemaline kursus kasvas välja üksikutest loengutest gümnaasiumi ja haigla seitse aastat kestnud koostöös. Selle eesmärgiks on äratada ja arendada õpilastes huvi tervishoiu vastu. Kavas on 12 pooleteisetunnist ainetundi, mille viivad läbi Viljandi haigla erinevate valdkondade spetsialistid. Lisaks tervishoiusüsteemis orienteerumisele saavad õpilased teadmisi ja praktilisi näpunäiteid eneseabist, pereplaneerimisest, terviseedendusest, vaimse tervise teemadest, vananemisest ning elu lõpust. Kursus lõpeb kohvik-kohtumisega haiglas, kus noori võõrustavad erialaspetsialistid.
 
SA Viljandi Haigla kogukonnateenuste juht Triinu Rõigas: „Me tahame kasvatada terviseteadlikke inimesi ja muuta arvamust, et haigla on ainult haigetele. Haigla on oma kogukonna tervise kants, kus tegeletakse lisaks ravile ka ennetamise, nõustamise ja terviseedendusega“.
 
Haigla tutvustab gümnasistidele ka tervishoiuasutuse igapäevatööd, millega muidu kokku ei puututa. Kursusel osaleb 21 gümnasisti kõigilt õppesuundadelt. Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin: „Meil on alati olnud meditsiinihuvilisi õpilasi ning see kursus on nende jaoks sissejuhatus valdkonda. Kuna tervise osas on meil palju enda teha, siis soovime, et meie noored oleks ette valmistatud iseseisvaks eluks läbi kogu elukaare. See on ääretult tore, et haigla sellega kaasa tuleb.“ 
 
„Aken meditsiini“ alustab 16. jaanuaril kell 15.10 Viljandi Gümnaasiumis, ruumis H109. Esimese loenguga juhatab valikaine sisse SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere, kes räägib õpilastele tervishoiukorraldusest ning koostööteenuste juht Krista Valdvee tutvustab tervishoiualase info eripära – millised on meditsiini ja meedia suhted, kuidas leida enda kohta käivat terviseinfot, kuidas toimivad digikanalid ning milleks on vajalik tervisealane kirjaoskus.
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
Tel 4352 025
Mobiil 5301 6518
e-post ene.veiksaar@vmh.ee



Vanemad uudised