TÄNA, 17. jaanuaril loeng "Diabeet ja selle tüsistused" Viljandi Linnaraamatukogus

17.01.2018

Raamatukogu terviseteemaliste loengute sarja "Läbi teadmiste tervise poole" loeng toimub täna, 17. jaanuaril kell 17.15-18.30. 

Loengu "Diabeet ja selle tüsistused" peab meditsiiniteaduste doktor Margus Annuk, kes on SA Viljandi Haigla juhatuse liige. 
 
Loeng on tasuta. 
Kõik huvilised on oodatud!

 

Perearst või EMO - abiks otsustamisel

15.01.2018

Paljud on seisnud valiku ees, kas minna perearsti juurde või otse erakorralise meditsiini osakonda ehk EMOsse. Arstid panid inimeste tarbeks kokku abivahendi, kust saab hüva nõu, milline tervisehäire on eluohtlik ja milline mitte.

Ida-Tallinna Keskhaigla Erakorralise Meditsiinikeskuse juhataja dr. Märt Põlluveer lisab nõuande neile, kes ka peale juhendiga tutvumist ikka veel kõhklevad: "Kui teil on ükskõik taksorahast, parkimistasust ja oma ajast, ja te ikka väga tahate tulla EMOsse, siis võib tulla. Kui te aga hakkate mõtlema, kas tulla äkki homme, ülehomme või veel hiljem, siis järelikult ei ole teie seisund veel nii hull ning tasuks minna perearsti juurde."

2016. aastal EMOsse pöördujatest vajas vaid 3% kohest arstiabi, seega ülejäänud 97% oleksid võinud rahulikult minna perearstile. Samuti leiti, et kõigist EMOsse pöördujatest oli tervisehäire tõsine 5 protsendil, st 2% neist 97-st, keda oleks saanud aidata perearst, oleksid pidanud perearsti juurde kiirustama.
Arstiabi vajaduse saab jagada kaheks:
5 protsendil juhtudest vajab inimene erakorralist arstiabi
tavaliselt, umbes 95% juhtudest, vajab inimese terviseprobleem küll arsti tähelepanu, aga sellega pole päeva pealt kiire.
Kui EMO arsti jaoks on iga patsient uus ning nende koostöö kestab 15-30 minutit, siis perearst teab patsiendi tervisest tavaliselt palju rohkem ja nende suhe on pikaajaline.
Tervise parandamine ja ravi on järjepidev protsess, mida keegi peab jälgima ning juhtima. Juhtida ei saa nii, et natuke juhib perearst, veidike EMO arst ja siis üks eriarst ja mõne aja pärast teine eriarst. Tulemus on inimese jaoks sama halb, kui püüda pimedas toas elevanti kirjeldada, teda vaid ühest kohast katsudes. Juht saab olla üks ja selleks sobib perearst kõige paremini.
EMO ootesaalis tuleb veeta keskmiselt 4 tundi, aga see võib ulatuda ka 8 tunnini. Perearsti või pereõe juurde saab visiidi mugavalt ette planeerida ja aega kulub kohapeal kordades vähem.
Kas perearst või EMO? Sõltuvalt terviseprobleemist aitab õiget valikut teha juhend, mis on kättesaadav SIIN. 

Eesti Patsientide Liit

Haigla meeskonda on oodatud hambaarst

08.01.2018

 
Vaata suuremalt siin.
 

Seksuaalkäitumise alane nõustamine

04.01.2018

Viljandi haigla psühhiaatriakliinik pakub seksuaalkäitumise alast nõustamist.

Oodatud on täiskasvanud, kes muretsevad oma seksuaalsete mõtete või käitumise pärast või kes on kaotanud kontrolli oma seksuaalkäitumise üle.

Pakume psühholoogilist ja psühhiatrilist abi nii nõustamise kui ravimravi vormis. Teenuse osutamise asukoht kokkuleppel.

Registreerimine N-R tel: 5343 1551 või e-maili teel: skan@vmh.ee

Ravikindlustuse olemasolul on ravi tasuta (esmane visiiditasu 5 eurot, ravimid vastavalt vajadusele), 
ravikindlustuse puudumisel tasu vastavalt Viljandi haigla hinnakirjale (SIIN).

 

Riik aitab rajada tervisekeskused ka seni katmata piirkondadesse

04.01.2018

Sotsiaalministeerium

Pressiteade
3. jaanuar 2018
 
 
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile tervisekeskuste investeeringutoetuse tingimuste eelnõu. Teises taotlusvoorus on kavas toetada tervisekeskuste rajamist seni katmata piirkondadesse ning maakondliku tervisekeskuse rajamist Viljandisse.
 
„Kogu Eesti kaetusega saab tegelikult rahul olla, sest algselt planeeritud 35 tervisekeskuse asemel on praeguseks rajamisel 55 kaasaegset tervisekeskust. Mõnes piirkonnas jäi keskuse rajamise projekt ka sündimata, kuna proovikiviks sai osaliste koostöövalmidus või oli nõuetele vastav taristu juba olemas,“ ütles terviseala asekantsler Maris Jesse. „Teise taotlusvooru plaanimegi avada seni veel katmata jäänud tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks. Lihtsustame ka taotluste esitamise ja menetlemise korda, et vähendada bürokraatiat taotlejate jaoks.“ 
 
Teine taotlusvoor avatakse tervisekeskuste rajamiseks seni veel katmata tõmbekeskustesse Võrus, Jõgeval ja Kärdlas, Harju maakonnas Lool, Keilas ja Maardus, Lääne-Viru maakonnas Kundas ja Vinnis, Pärnu maakonnas Vändras, Sindis või Paikusel ja Kilingi-Nõmmel ning Saare maakonnas Orissaares.
 
Uuendusena on kavas toetada ühe esmatasandi tervishoiuga võrgustunud üldhaigla ehk maakondliku tervisekeskuse ehitamist Viljandisse, kus sotsiaalministeerium ja riigile kuuluv Viljandi Haigla viivad läbi paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekti. 
 
„Maakondliku tervisekeskuse rajamisega soovime parandada koostööd erineva tasandi tervishoiutöötajate – perearstide, eriarstide ja haigla – ning sotsiaalhoolekande vahel. Oleme Viljandi haiglas astunud esimesed sammud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimiseks, et tagada inimestele järjepidev raviprotsess ning neid haigusega toimetulekul senisest paremini toetada,“ ütles Jesse. „Loodame, et Viljandi kogemus aitab meil tulevikus ka teistes Eesti piirkondades teenuseid paremini integreerida.“
 
Lisaks on eelnõus ette nähtud võimalus põhjendatud juhtudel suurendada esimeses taotlusvoorus määratud toetust. Põhjendatud juhuks loetakse nimistuga perearsti lisandumist investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskusesse, mis ei asu Tallinna piirkondlikus tõmbekeskuses.
 
Tervisekeskuste rajamise esimeses voorus oli meetme tegevuste eelarve ligi 85,1 miljonit eurot. Toetuse rahuldamise otsuse sai 55 projekti 43 piirkondlikust tõmbekeskusest üle Eest ning maksumusega 57,2 miljonit eurot. Teiseks taotlusvooruks on ette nähtud kokku 27,9 miljonit eurot. Taotlusvoor on kavas välja kuulutada 2018. veebruaris.
 
Uutes esmatasandi tervisekeskustes hakkavad perearsti ja -õe kõrval tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teisi spetsialiste.
 
Määruse „Tervisekeskuste kaasajastamine“ eelnõu EISis.
 
 
 
Karin Volmer
Kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium
Karin.volmer@sm.ee
+372 626 9102 / 5696 4876
www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/

Doonorid on oodatud

03.01.2018

2018. aastal ootab Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus doonoreid:

N 25. jaanuar

N 22. veebruar

K 28. märts   kell 9.35. - 12.45

N 26. aprill

N 31. mai

N 28. juuni

N 26. juuli

N 30. august

N 27. september

E 29. ktoober

N 29. november

N 27. detsember

 
Viljandi haigla peahoone C-korpuse III korruse saalis kell 9.45-13.00.

Kaasa võtta isikut tõendav pildiga dokument.

Lisainfo: http://www.kliinikum.ee/verekeskus

Alkoholitarvitamise häire kabineti tasuta loengud Viljandi haiglas kolmapäeviti kell 14.00

02.01.2018

Tasuta alkoholiteemalised loengud on mõeldud kõigile huvilistele ja toimuvad Viljandi haiglas kolmapäeviti kell 14.00.

  1. 03.01.18 Peresüsteem kui alkoholismi mõjutaja 3. korrus
  2. 10.01.18 Alkoholism kui haigus         3. korrus
  3. 17.01.18 Alkoholi ringkäik meie kehas         9. korrus
  4. 24.01.18 Alkohol ja emotsioonid         3. korrus
  5. 31.01.18 Kaassõltuvuse tunnused ja roll sõltuvuses 3. korrus
  6. 07.02.18 Kaassõltuvuse tunnused ja roll sõltuvuses 2. 3. korrus
  7. 14.02.18 Sõltuvuse mudel         3. korrus
  8. 21.02.18 Tagasilangus         3. korrus

Täpsema info saali leidmiseks saate haigla riietehoiust.
 
Rohkem infot alkoholitarvitamise häire kabineti kohta: http://vmh.ee/alkoholitarvitamise-haire-kabinet/

 

Viljandimaal piloteeritakse inimesekeskseid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid

02.01.2018

Reedel, 29. detsembril külastasid Viljandi haiglat Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ja Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe.

Külastuse käigus arutati käsil oleva paikkondliku tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumise pilootprojekti edasiste plaanide ja rahastamise teemadel.

Rain Laane sõnul on väga oluline, et tervishoiu- ja sotsiaalteenused oleksid omavahel rohkem seotud. “Juba 2015. aastal läbi viidud Maailmapanga uuring tõi välja, et Eesti tervishoiu- ja sotsiaalteenused pole omavahel piisavalt seotud ning tervishoiuteenust osutatakse sageli valel tasandil. See tähendab, et näiteks muresid, millega saaks aidata perearst, lahendab tihtipeale hoopis eriarst. Praeguse rahastamise põhimõtted on erinevate teenusepakkujate - haiglad, perearstid, sotsiaaltöötajad - puhul erinevad ja see ei võimalda inimesekeskset lähenemist ja teenusepakkujate koostööd. Need on Viljandi pilootprojekti ellukutsumise põhjuseid ning projektiga edasi liikumine on Haigekassa jaoks väga oluline,” selgitas Laane.

Sotsiaalkindlustusameti juhi Egon Veermäe hinnangul on tänasel päeval teenuseosutajate koostöö osaline ja erinevate osapoolte infovahetus ei toimu süsteemselt. “Täna arutasimegi just seda, kuidas viia tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd uute teenuste väljatöötamisel selgemalt ühtsetele alustele. Viljandi haiglal on head praktilised kogemused uute teenuste väljatöötamisel nagu näiteks sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenuse loomine ning ka pilootprojekti raames välja töötatud mudel väärib kindlasti praktikas testimist,” lisas Egon Veermäe.

Detsembris jõudis lõpule Sotsiaalministeeriumi algatatud projekt "Paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüs ja kavandamine (PAIK)", mille edukus tulenes Viljandi tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajate koostööst. PAIK-projekti kaasati Viljandi maakonna inimestele tervise- ja sotsiaalteenuste pakkujaid, sealhulgas eriarstiabi, perearstiabi, kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused, koduõendus, kiirabi, apteegid ja vabakonna esindajad.

Pilootprojekti käigus analüüsiti hetkeolukorda ja inimeste vajadusi Viljandimaal ning osapoolte koostöös töötati välja inimese vajadusest lähtuva integreeritud teenuste loomise mudel."PAIK-projekti eesmärk oli töötada Viljandi maakonna näitel välja uus paikkondliku tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise koosloome mudel," selgitas Viljandi juhatuse esimees Priit Tampere pilootprojekti vajalikkust. "Piltlikult öeldes oli eesmärk luua õng, või täpsemalt võrk, mitte panna lauale kala. See tähendab, et mitte teha ühekordselt valmis integreerituid teenused, vaid disainida protsess, mille abil luua uusi ja ajakohastada olemasolevaid koostööteenuseid, sest teenusvajadus muutub ajas pidevalt."

Osapooled leppisid kokku mitmetes põhimõtetes, millest lähtuvalt teenuseid disainida, nagu lihtne ja arusaadav teenusevalik ja teenuste kättesaadavuse parandamine. Samuti tehti ettepanekuid, kuidas läbi finantseerimise neid põhimõtteid toetada. PAIK-projekti raames on välja töötatud integreeritud teenuste loomise mudel, valminud on projekti tegevuskava ning käivad arutelud projekti elluviimise rahastuse üle. Priit Tampere hinnangul tuleb teenuste kujundamise puhul eelkõige silmas pidada inimese vaadet: "Mis oleks, kui erinevad teenusepakkujad toimiksid samas infoväljas, nii et näiteks Viljandi haiglast koju saabuv üksi elav eakas Marta leiaks eest koduhooldaja köetud toad ning täidetud külmkapi, hoolimata sellest, et osapooled – haigla ja sotsiaalteenuse pakkuja – on rahastatud ja juhitud eri allikatest," visualiseeris haigla juht soovitud olukorda.

PAIK-projekt ei piirdunud ainult koosloome meetodi väljatöötamisega, vaid seda ka rakendati uudsete lahenduste loomisel. Disainibüroo Velvet juhtimisel panid Viljandimaa tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkujate esindajad kokku uudsed teenused erinevatele sihtrühmadele ning kavandasid nende efektiivseks osutamiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused. Kavandatu etapiviisiline elluviimine algab uuel aastal.

"Projekti juhina on Viljandi haigla siiralt tänulik kõikidele projekti tegevustes osalejatele. Loodame, et koosloome käigus tekkinud sidemetest on igapäevatöös juba positiivset mõju tunda olnud. Näiteks meie haigla arstide hinnangul on koostöö perearstidega saavutanud täiesti uue taseme. Seega on Viljandimaa inimesed PAIK-projektist juba võitnud," ütles Priit Tampere lõpetuseks.
 

Taustainfo:

Maailmapanga poolt 2015 avaldatud uuringu "Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis" tähelepanekute põhjal kutsuti ellu kaks pilootprojekti, mis aitavad integreerida tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimeste vajadustest lähtuvalt. Üks neist on PAIK-projekt.  
 
Teine, Haigekassa, Maailmapanga ja perearstide koostöös läbiviidud "Riskipõhine ravijuhtimine esmatasandil" pilootprojekt on tänaseks lõppenud.  Edukaks osutunud projektile, milles osales ka üks Viljandi perearstidest, planeeritakse laiemat rakendamist.  
 
Mõlemad projektid on olulisel kohal tuleviku tervisekeskuste sisustamisel tervishoiu- ja sotsiaalteenustega.
 
Krista Valdvee 
koostööteenuste juht 
SA Viljandi Haigla 
Tel 435 2025, 5349 5332 
krista dot valdvee at vmh dot ee 
www.vmh.ee

Muudatused visiiditasudes 1. jaanuarist 2018

01.01.2018

 1. jaanuarist 2018 toimuvad Viljandi haigla eriarstide ambulatoorse vastuvõtu ja erakorralise meditsiini osakonna visiiditasudes mõningad muudatused:

- eriarsti esmase visiidi ning erakorralise meditsiini osakonna visiiditasu ühtlustatakse 5 eurole;
- soodustatud gruppidele, kellelt visiiditasu ei võeta, lisanduvad puudega lapsed (kuni 18. eluaastani (kaasa arvatud), puuet tõendava dokumendi alusel).
Samuti ei võeta 1. jaanuarist visiiditasu lastepsühhiaatri vastuvõtule tulles.
 
Kehtima jäävad kõik senised soodustused, st visiiditasu ei võeta:
 
- alla 3-aastastelt (kaasa arvatud) lastelt; 
- rasedatelt;
- korduvvastuvõtul, st sama ravijuhu piirides teist korda visiiditasu ei võeta (krooniliste haigete puhul võetakse visiiditasu kord kolme kuu jooksul);
- Viljandi haigla teise eriala arsti suunamiskirjaga patsientidelt;
- teise raviasutuse sama eriala arsti suunamiskirjaga patsientidelt sama ravijuhu piires;
- kui vältimatu ambulatoorse eriarstiabi osutamisele järgneb vahetult statsionaarne ravi;   
- ühiskonnale ohtlike nakkushaiguste korral (aktiivse tuberkuloosi põdejatelt, nende kontaktsetelt ning tuberkuloosi otseselt kontrollitavat ravi saavatelt patsientidelt);
- vältimatu psühhiaatrilise ravi korral;
- tasuliste tervishoiuteenuste osutamisel, mille puhul visiiditasu on arvestatud visiidi hinna sisse (nt mootorsõidukijuhi tervisetõend, relvaloa väljastamine jt tasulise hinnakirja teenused).
 
 
 
Krista Valdvee 
kommunikatsioonijuht 
SA Viljandi Haigla 
Tel 435 2025, 5349 5332 
krista dot valdvee at vmh dot ee 
www.vmh.ee

Haigla meeskonda on oodatud personaliteenistuse arendusspetsialist

19.12.2017

 

Vaata suuremalt siin.


Vanemad uudised