Reisides tasub hoida isikut tõendav dokument endaga kaasas

07.06.2023

Puhkuste ja reisimiste aeg on käes ning seetõttu tuletab Viljandi haigla meelde, et erakorralise meditsiinilise abi saamiseks tasub vaadata üle vajalike dokumentide olemasolu ning isikut tõendav dokument endaga kaasas hoida.

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakond paneb südamele hoida nii suvisel ajal reisides kui ka igapäevaselt vajalikud dokumendid korras ja endaga kaasas või vähemalt kohas, kus need on kiiresti leitavad, sest meditsiinilise abi saamine võib minna nendeta kalliks.

„Suvel juhtub tihti, et ollaks teises linnas, lapsed külas vanavanematel või sõpradel ning seal viibides ei pruugi alati isikut tõendavat dokumenti kaasa olla. See probleem on eriti sage just laste puhul, kuid õnnetused ei hüüa tulles. Seetõttu paneme südamele vajalike dokumentide olemasolu üle kontrollida ning isikut tõendav dokument endaga kaasas hoida,“ ütles Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarst dr Kristiina Mikk.

Erakorralisse meditsiini osakonda pöördumisel on vaja kindlasti ID kaarti või dokumenti, millel on olemas abi vajava inimese isikukood. Inimestel, kellel on Eesti isikukood, kuid kes elavad Euroopas, väljaspool Eestit, vajavad EMOsse pöördumisel ka Euroopa ravikindlustuskaarti. Soomes elavatel inimestel ei piisa ka ainult Kela kaardist ehk Soome riigi sisesest kindlustusest. Samuti peaksid kõik inimesed kontrollima, et neil on olemas Tervisekassa kindlustus. Kindlustuse puudumisel tuleb Eesti elanikel maksta erakorralise meditsiini osakonda pöördumisel visiiditasu kompleksteenusena arsti vastuvõtu puhul 80 eurot ja õe vastuvõtu puhul 30 eurot.

Viljandi haiglas käis külas terviseminister Riina Sikkut

06.06.2023

Eelmisel reedel, 2. juunil osales terviseminister Riina Sikkut Tervikumi nurgakivi asetamise sündmusel, pärast mida külastas ta ka Viljandi haiglat.

Külaskäigul arutati tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö ning neid valdkondi ühendavate teenuste üle. Selle raames tutvus terviseminister Viljandi haigla PAIK teenusega.

Samuti räägiti haigla liikumisest patsiendile lähemale ehk koduhaigla teenusest ja Viljandi haigla mobiilsetest teenustest.

Kohtumisel tutvustasid Viljandi haigla töötajad terviseministrile ka sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste arengut. 

Viljandi haigla kutsub patsiendipäeva raames haigla töötajaid ja patsiente rääkima sellest, mis on nende jaoks oluline

05.06.2023

Homme, 6. juunil tähistatakse rahvusvaheliselt patsiendipäeva, mille eesmärk on kutsuda üles nii patsiente kui haigla töötajaid rääkima teemal „Mis on Sinu jaoks oluline?“. Selle aastal osaleb esimest korda patsiendipäeva tähistamisel ka Viljandi haigla.

Patsiendipäev annab võimaluse nii haigla töötajatel kui ka patsientidel jagada terve käesoleva nädala jooksul enda mõtteid sellest, mis on neile tähtis.

„Otsustasime sel aastal ka ise patsiendipäeva tähistada ja seeläbi koguda meie oma töötajatelt ja patsientidelt väärtuslikku tagasisidet. See annab inimestele võimaluse öelda, mida nad tahaksid, et oleks teisiti ning meile võimaluse seeläbi pakutavate teenuste kvaliteeti parandada. Mõnikord läheb vaja vaid väikseid ja lihtsaid muudatusi, et inimesed end meie juures veelgi paremini tunneksid. Kutsun üles kõiki meie töötajaid, ka neid, kes patsientidega vähem kokku puutuvad, ja patsiente käesoleva nädala jooksul kaasa rääkima, et need murekohad üles leida. Kõigi tagasiside on meile väga oluline!“ ütles Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere.

Oma mõtted saab kirja panna kas veebimärkmikusse või paberile. Veebimärkmik oma vastuste edastamiseks asub siin: https://redcap.link/patsiendipaev_23. Paberil saab oma mõtteid jagada Viljandi haigla suure maja 1. korruse fuajees, 2. korrusel ambulatoorse kliiniku ooteruumis ning psühhiaatriakliiniku ambulatoorse vastuvõtu ooteruumis.

Patsiendipäev või What Matters To You on rahvusvaheline liikumine, mille eesmärgiks on muuta tervishoiuteenuse keskpunktiks inimkesksus. Üheks meetodiks julgustab liikumine patsiente ja tervishoiutöötajaid üksteiselt küsima: "Mis on Sinu jaoks oluline?". Patsiendipäeva tähistamine 6. juunil sai alguse 2014. aastal Norras. Nüüdseks on sellest kujunenud ülemaailmne tervishoiuasutuste liikumine

Sellel aastal toimub üritus AS Ida-Tallinna Keskhaigla eestvedamisel.

Viljandimaa tervisesüsteemi tulevik sai nurgakivi

02.06.2023

Täna, 2. juunil sai nurgakivi SA Viljandi Haigla rajatav Tervikumi hoone. Kaasaegne haigla ja tervisekeskus toob ühte hoonesse kokku ravi- ja sotsiaalteenuste kõik lülid. Tervikum valmib 2025. aasta suve hakul.

„Tervikum näitab suunda kogu Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile. Kogemusest, kus kaks valdkonda – tervishoid ja sotsiaalsüsteem – saavad ühe katuse alla kokku ja tihedamalt koostööle, on edaspidi loodetavasti palju õppida ka teistes Eesti piirkondades,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Oluline märksõna on inimkesksus: inimese teekond tema vajadustele vastava abini saab siin olema senisest märksa sujuvam.“

SA Viljandi Haigla juhatuse esimehe Priit Tampere sõnul väärib Viljandi kogukond kaasaegset, heade tingimustega haiglat. „Kvaliteetsete tervishoiuteenuste pakkumisel mängib kindlasti rolli ka keskkond, kus teenuseid pakkuda. Uus hoone võimaldab ja toetab senisest enam olemasolevate ja uute teenuste arendamist ning paremaks muutmist,“ ütles Tampere. „Ühine maja meie heade partnerite perearstidega, võimendab kindlasti ka meie haigla üht põhimõtet – siduda patsiendi jaoks kokku erinevaid perearstide ja sotsiaaltöötajatega seotud teenuseid ning ma usun, et uus hoone toetab ka üldiselt paremat koostööd, nii haigla siseselt kui ka väljaspool Viljandi haiglat,“ lisas ta.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on Tervikum ainulaadne mitte ainult Viljandimaa, vaid ka Riigi Kinnisvara jaoks. “Olgu see nurgakivi, mille täna hoonele asetame, märgiks pühendumisest ja tulevikust, kus patsiendid saavad parimat võimalikku ravi ja hooldust. Tervikumist saab terviklik ja keskkonnasõbralik lahendus, mis ilmestab Viljandi linnapilti moodsa arhitektuuriga. Samuti pakub uus hoone tervishoiutöötajatele tänapäevase töökeskkonna ja võimaldab veelgi paremini tegeleda oma põhitööga – inimeste abistamise ja elude päästmisega. Meil on au olla selles projektis Viljandi haigla partner,” ütles Kusmin.

Tervikum kerkib Viljandi kesklinna 2025. aasta juuniks. 23 000 m² suuruses hoones saavad uued töötingimused Viljandi linna perearstid ja -õed ning haigla töötajad, suurusjärgus ca 500 inimest. Tervikumis saavad olema nii perearstid, erinevate uuringute võimalused, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi – kõik vajalik Viljandi maakonna inimesele mugavalt ühe katuse all, kus eri valdkondade spetsialistide omavaheline suhtlus oluliselt paraneb.

Projekti kogumaksumus on umbes 104 miljonit eurot koos käibemaksuga. Hoone on projekteerinud Hoco OÜ, arhitektid DAGOpen OÜ, PLANHO consultores S.L.P, BAKPAK Architects S.L.P, sisearhitekt Pink OÜ ja ehitavad Rand ja Tuulberg AS ja Ehitustrust AS. Omanikujärelevalvet teostab inseneribüroo Telora OÜ.

Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sotsiaalministeeriumi poolt läbi Tervisekeskuste kaasajastamise meetme ja riigieelarvelistest vahenditest. Euroopa Komisjon kiitis 12. mail 2023 heaks ettepaneku toetada Viljandi Tervikumi rajamist taaste- ja vastupidavusrahastust summas 72 miljonit eurot, EL Nõukogu rakendusotsust on oodata juuni keskel. 

Allikas: Riigi Kinnisvara, fotod: Hendrik Osula

Perearstid ja -õed tutvusid Viljandi haigla taastusravikliinikuga

01.06.2023

 Eile, 31. mail olid Viljandi haiglas külas maakonna perearstid- ja õed, et tutvuda taastusravikliiniku võimalustega.

„Meil on igapäevaselt tihe koostöö perearstide ja pereõdedega ning oli suur rõõm neile Viljandi Haigla taastusravikliiniku erinevaid võimalusi tutvustada. Oleme viimase aasta jooksul loonud uusi võimalusi ja teenuseid ning nende arengute tutvustamine maakonna perearstidele ja -õdedele on väga vajalik, et  inimesed samuti need võimalused üles leiaksid,“ ütles taastusravikliiniku juht (kt) Erli Lond.

Viljandi haigla taastusravikliinik pakub väga mitmekülgseid taastusravi teenuseid. „Meil on tugev statsionaarse taastusravi osa, suure teenuste valikuga ambulatoorne taastusravi, koduste taastusraviteenuste võimalus ja rehabilitatsiooni osa. Panustame palju patsiendi raviteekondadesse, et nende ravi protsess oleks sujuv ja terviklik. Samuti on meie tehniline park jõudsalt kasvanud ja uuenenud. See võimaldab meil pakkuda rohkem nii aktiivravi võimalusi kui ka toetavaid raviprotseduure,“ selgitas Lond.

Kohtumisel tutvustati perearstidele ja -õdedele lisaks taastusravikliiniku tegemistele ka Viljandi haigla iseseisva statsionaarse õendusabi võimalusi ning koduteenuste osakonna uusi teenuseid - koduhaigla ja koduhospiits. Samuti arutati kokkusaamisel ühiseid murekohti ning leiti võimalusi nende lahendamiseks.

Ettekande Viljandi haigla taastusravikliiniku võimalustest tegi taastusravikliiniku juht (kt) Erli Lond, koduteenuseid tutvustasid õed-teenusekoordinaatorid Liia Võsu ja Eneli Tulp ning seejärel tehti ringkäik ambulatoorse ja statsionaarse taastusravi ruumides.

Viljandi haiglas alustab praktikat rekordarv praktikante

29.05.2023

Täna, 29. mail alustab Viljandi haiglas oma praktikat korraga 15 praktikanti õe ja ämmaemanduse õppekavalt.

Viljandi Haigla õendusjuhi Saima Hinno sõnul alustavad Viljandi haiglas erinevate kursuste üliõpilased, kes ootavad põnevusega oma teoreetiliste teadmiste ja kõrgkooli simulatsioonikeskuses omandatud oskuste rakendamist haigla töökeskkonnas. Ta lisas, et praktikantide hulgas on neid, kes on praktikal Viljandi haiglas esimest korda ja ka neid, kes on siin sooritanud mõne oma varasematest praktikatest.

“Meil on siiras rõõm, et nii mitmed Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilased on valinud oma praktikabaasiks just Viljandi Haigla,” ütles Hinno, “Heameel on tõdeda, et esimese õppeaasta teoreetiline õpe on läbitud ja praktikale tulevad juba ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Viljandi õpperühma 1. kursuse üliõpilased. Tunnustus haiglale on aga ka välispraktikantide saabumine ja Viljandi haigla kui praktikakeskkonna väärtustamine.”

Õendusjuhi sõnul on haiglapoolsed juhendajad kõik asjatundjad omas valdkonnas ja oskuslikud praktikajuhendajad. “Praktikajuhendamise protsessis on kesksel kohal koostöö, praktika eesmärgid, praktikandi oskused, varasem kogemus ja areng praktika jookul. Koostöövalmidust ootavad praktikandid ka patsientidelt,” selgitas ta, “Soovime kõigile praktikantidele põnevat praktikat ja julgust küsida, juhendavatele kolleegidele jaksu ning rõõmu oma teadmisi ja oskusi jagada!”

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava üliõpilastest alustavad Viljandi haiglas kolm psühhiaatrilise õendusabi praktikat, kolm intensiivõenduse praktikat, üks haige lapse õendusabi praktikat ning kuus eaka hoolduse õppepraktikat. Üks praktikant õpib Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ka ämmaemanduse õppekaval ning asub Viljandi haiglas tegema terve naine õppepraktikat. Üks praktikant saabub Helsinki Metropolia ametikõrgkoolist õe õppekavalt ning teeb Viljandi haiglas kirurgilise haige õendusabi praktikat.

Viljandi Haigla arendab välja kogukonnapõhist mobiilset vaimse tervise teenust

26.05.2023

 PRESSITEADE

Sotsiaalministeerium

Täna, 26. mail toimub Viljandis seminar, mille teemaks on mobiilse vaimse tervise teenuse väljaarendamine. SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakond piloteerib kogukonnapõhise mobiilse vaimse tervise teenust, mis arendatakse koostööl Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnaga JA Implemental projekti raames.

Märtsi lõpus avati Jämejala pargis uus Viljandi haigla mobiilse kabineti, mille eesmärk on osutada vaimse tervise teenust patsientidele, kes on suunatud ambulatoorsele sundravi teenusele.
Siin toimuvad ravimeeskonna vastuvõtud multidistsiplinaarse meeskonna poolt, kuhu kuuluvad psühhiaater, psühholoog, sotsiaaltöötaja ning vajadusel kaasatakse teisi spetsialiste. Mobiilses kabinetis toimub patsiendi nõustamine, viiakse läbi uuringuid, sarnaselt tavapärasele ambulatoorsele tööle, kuid patsiendi kodukohale lähemal.

„Kuna Viljandi haigla pakub Eestis ainsana kohtumääruse alusel ravile suunatud patsientidele nii statsionaarset kui ambulatoorset psühhiaatrilise sundravi teenust, elavad meie patsiendid üle kogu riigi,“ tutvustas mobiilse teenuse vajadust Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm. „Selleks, et tagada kroonilise vaimse tervise probleemiga inimese ravi ja rehabilitatsiooni järjepidevust, on oluline, et  ravimeeskond liigub patsiendi kodukohale lähemale,“ lisas ta. Osakonna juhataja sõnul peitub ambulatoorse teenuse olulisus sundravialuse ravi järgimise ja igapäevaelu toimetuleku hindamises. Lisaks on olulisel kohal piirkondliku tugivõrgustiku kaasamine ja koostöö edendamine patsiendi vajaduste kaardistamiseks ja tugisüsteemide tagamiseks.

„JA ehk Joint Action ImpleMENTAL on Euroopa Komisjoni algatus parimate tavade rakendamiseks vaimse tervise valdkonnas. Projekt keskendub kogukondlike teenuste võrgustike loomisele, et parandada juurdepääsu ja ravi kvaliteeti, austades inimeste vajadusi ja õigusi ning pakkudes toetust kodukohale lähemal. Igal kogukonna liikmel on õigustatud ootus kvaliteetsetele terviseteenustele ja mobiilne vaimse tervise teenus on üheks võimaluseks, kuidas seda tagada,“ ütles sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna projektijuht dr Zrinka Laido.

Milline on mobiilsete meeskondade olulisus ja roll, millist väärtust nad loovad kogukonnale ja kuidas arendada koostööd kogukonna ja tugivõrgustikega, arutatakse täna JA ImpleMENTAL projekti raames korraldataval koolitusel. Üritusel osalevad SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku mobiilse multidistsiplinaarse meeskonna liikmed, sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna ning teiste partnerite esindajad. Lektoriteks on Barbara D'Avanzo (Laboratory of Quality Assessment of Geriatric Therapies and Services, Itaalia), Angelo Barbato (Laboratory of Epidemiology and Social Psychiatry, Itaalia) ja Hanne Clausen (University of Lørenskog, Norra). Koolituselt saadud teadmiste põhjal hakatakse välja töötama mudelit kogukonnapõhise mobiilse psühhiaatrilise teenuse osutamiseks krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientidele. See teenus saab olema esimene omataoline Eestis, kuid hetkel puudub sellele rahastusmudel. Projekti tulemusi jagatakse 2024. aasta lõpuks, kui kõik plaanitud tegevused on edukalt lõpule viidud.

Taustainfo

Viljandi haigla on suurim üldhaigla Eestis ning 1000 töötajaga maakonna suurim tööandja. Haiglas osutatakse nii ambulatoorseid kui ka statsionaarseid tervishoiuteenuseid kirurgia, sisehaiguste, sünnitusabi ja günekoloogia, psühhiaatria ning taastusravi valdkonnas. Mitmekülgsete uuringute teostamist võimaldab diagnostikakliinik. Samuti osutatakse ööpäevaringselt erakorralist meditsiiniabi ja  psühhiaatrilist abi.

Kogukonnapõhise mobiilse vaimse tervise kabineti teenuse olulisus peitub patsiendi ravi ja rehabilitatsiooni järjepidevuse tagamises, mille käigus hinnatakse ja toetatakse patsiendi ravijärgimust ning toimetulekut. Teenuse kaudu soovitakse ennetada korduvaid hospitaliseerimisi ja riskikäitumise esinemist. Mobiilse tervishoiuteenuse kabineti valmimist toetati projektist “Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hinda mise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine”, mida rahastavad Norra toetuste 2014-2021 programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, sotsiaalministeerium ja SA Viljandi Haigla.

Projekt JA ImpleMENTAL on Euroopa Komisjoni algatus parimate tavade rakendamiseks vaimse tervise valdkonnas. Projekti raames keskendutakse vaimse tervise valdkonna reformile, sealhulgas innovatiivsete teenuste väljatöötamisele ja rakendamisele. Projekti eesmärk on parandada vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti kogu Euroopa Liidus.

Lisainfo:

Aneth Tuurmaa

SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik

Ravi toetavate teenuste juht

Projektijuht

Tel +372 5565 4642

aneth dot tuurmaa at vmh dot ee

Viljandi Haigla töötajad vaatlesid kriisiõppust

25.05.2023

Eelmisel laupäeval, 20. mail osalesid Viljandi haigla kolleegid vaatlejana Ida-Viru Keskhaiglas toimunud suurõppusel TERVEX 2023. 

Suurõppuse eesmärk oli läbi mängida situatsioon, kui haiglasse saabub korraga palju erakorralisi patsiente.

Viljandi Haigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarsti dr Kristiina Mikk ütles, et see oli suurepärane kogemus kogu haiglale masskannatanute käsitlemisest ja koostööst erinevate üksuste vahel. “Mul oli hea võimalus olla oma kolleegi dr Markko Jalase kõrval, kes on Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarst ja saada kokkuvõtvat informatsiooni kogu protsessist. Vaatlejana mõtlesin paralleele tõmmates Viljandi haigla peale, et kuidas meie hakkama saaksime,” selgitas ta.  

Dr Mikk lisas, et õppuse käigus tulid välja ka mõned kitsaskohad, mille peale peaks ka Viljandi haigla rohkem mõtlema. “Väga oluline on info liikumine, töökorras sidevahendid, arvutipark, turvakaamerad, turvameeskond, kriisiplaan ja selle läbi harjutamine ning muidugi inimesed, kes seda rasket tööd teevad,” rääkis ta.

Selle aasta TERVEXi raames oli Ida-Viru Keskhaiglal võimalus testida oma tegevusplaani kriisiolukorras, toimetulekut masskannatanutega ja koostöö tõhusust Kaitseväe, kiirabide ja haigla kolleegidega asutusesiseselt. Haiglale tehti ettepanek osaleda sellisel suuremahulisel õppusel umbes 3 kuud varem. Ida-Viru Keskhaigla võttis ettepaneku vastu, sest varem pole nii suuremahulist koolitust korraldatud. Ettevalmistusperiood ei olnud väga pikk, kuid andis võimaluse vaadata üle oma isikkoosseis ja aparatuur ning alternatiivsed vahendid. 

Õppepäeva vältel toimus Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda reaalselt abi saamiseks pöörduvate patsientide vastuvõtt välihaigla telgis, mis asus haigla ees parklas.

Õppuse korraldus toimus koostöös Kaitseväe ja kiirabiga.

Viljandi haiglast osalesid õppusel vaatlejatena erakorralise meditsiini osakonna vanemarst dr Kristiina Mikk, somaatilise ravi kliinikute õendusjuht Helina Randma, statsionaarse ravi osakonna õendusjuht Janne Klusova, erakorralise meditsiini osakonna vastutav õde Talvi Maasepp ja õendusjuht Saima Hinno.

Täna külastas Viljandi haiglat Valgamaa Kutseõppekeskuse Jõhvi õppegrupp

19.05.2023

Täna oli Viljandi haiglas õppereisil Valgamaa Kutseõppekeskuse Jõhvi õppegrupp, kuhu kuuluvad õppurid omandavad sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti kutset, olles sealjuures spetsialiseerunud tegevusjuhendaja erialale.

Õppegrupp külastas Viljandi haigla sundravi osakonda, erihoolduse C-maja ning sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskust. Samuti osalesid külalised psühholoog Margus Veemi töötoas, mis keskendus seksuaalsusele ja seksuaalkäitumisele.

Õppureid saatnud õpetaja Monika Horni sõnul oli päev Viljandi haiglas väga põnev ja informatiivne ning aeg siin möödus väga kiiresti. 

Viiratsi lasteaia lapsed tutvusid eile Viljandi haigla radioloogia osakonnaga

19.05.2023

Eile, 18. mai õhtul käisid Viiratsi lasteaia Rõõmupallide rühma 3-4aastased lapsed ja nende vanemad Viljandi haigla radioloogia osakonnaga tutvumas.

Viljandi haigla ultrahelispetsialist Mariliis Känd ütles, et koos vaadati uuringukabinette ja räägiti, kuidas uuringuid ja röntgenpilte tehakse. „Külaskäigu eesmärk oli näidata lastele pimedaid ja veidi hirmsaid ruume ning aparaate, et nad oleksid vajadusel teadlikud sellest, et röntgeni ja ultraheliuuringud on tegelikult valutud ja kiired,“ rääkis Känd, „Lastele pakkus osakonna külastus igatahes suurt põnevust ja elevust.“

Ultrahelispetsialisti sõnul võiks laps olla plaanilisele uuringule tulles puhanud ja söönud (va kõhukoopa ultraheli) ning uuringule võib kaasa võib võtta ka lapse lemmikmänguasja. „Laps peab uuringute ajal püsima paigal ning tegema koostööd radioloogiatehnikute ja arstidega. Siinkohal on oluline osa ka lapsevanemate rahulikkusel ja ettevalmistusel,“ selgitas ta.