SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: füsioterapeut Uku Leht
01.12.2023
Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla füsioterapeut Uku Leht, kes on üle 25 aasta tegelenud muusikaga. Ta mängib mitut erinevat pilli ning loob ka enda laule. Samuti on ta olnud osa mitmest bändist.
Uku on lasteaiast saadik tegelenud laulmisega ning hiljem hakkas ta ka erinevaid pille mängima. „Nägin väiksena Miki Hiire multikast kolme nupuga pasunat ja siis ma teadsin, et tahan seda pilli mängima õppida. Trompet oli see instrument. Ma hakkasin seda õppima kooliga paralleelselt esimesse klassi astudes ja mängisin 12 aastat. Selle kõrvalt tekkis mul aga ka suur kirg trummide vastu. Ma sain kooli orkestri proovide lõpus alati natukene toksida ja see sobis mulle kohe. Mu käed ja jalad tegid hästi koostööd ja ma tundsin end trummide taga väga hästi. Siis kingiti mu vanemale vennale akustiline kitarr sünnipäevaks, ma võtsin selle endale ning hakkasin omal käel ka kitarri mängima. Siis aga hakkasid mu peas tekkima ideed oma lugudest ja kuna ma valdasin kõiki vajalikke instrumente, oli see vaja ainult lindile saada,“ kirjeldas Uku, kuidas ta on muusika tegemise juurde jõudnud.
Muusika on Uku jaoks hobi, mis on tekkinud tema enda tahtest ja soovist, kuid sellega tegelemine käib tema jaoks lainetena. „On hetki, kus ma ei võta nädalate viisi ühtegi pilli kätte ja siis tuleb järsku inspiratsioon, mis ajab mind kasvõi öösel üles ja siis ei saa enne rahu, kui lugu on valmis. Kui ma satun inspiratsiooni lainele, siis ma kaon sinna teadmata ajaks,“ rääkis ta.
Uku jaoks on muusikaga tegelmine miski, mis annab võimaluse end väljendada täpselt sellisena, nagu ta on. „Ennekõike teengi ma seda seetõttu, et see aitab mul unustada kõik muu ja annab võimaluse teha valmis midagi terviklikku, mille üle rõõmu tunda. Kuigi mu bänd on varasemalt ühe lühialbumi välja andnud, siis täna olen ma üksi nokitsev hobimuusik ja mu suurim unistus on hoida käes valmis albumit. Materjali on palju, aga teostuseni jõudmine on alati suurim väljakutse!“ selgitas ta.
Uku muusikat on võimalik kuulata mitmel erineval moel ja erinevate kollektiivide esituses.
Uku isiklik lehekülg, kus on kodukeldri lindistused ja tagasihoidlik väljavõte tema muusikast: https://soundcloud.com/leafthisplanet
Jetpack Stanley – Uku bänd, kus ta kirjutas muusika, mängis kitarri ja laulis. Selle bändiga tuuritati mööda Eestit ja käidi ka korduvalt piiritaga: https://www.youtube.com/@JetpackStanleyTV
Telly Addicts – bänd, kus Uku siiani trumme mängib: https://soundcloud.com/tellyaddicts
Uku jagas ka kodust kaasa saadud tõdesid, mida ta hoiab sügaval oma südames: „Pärast vihma läheb alati kuivale. Ei ole halba ilma heata ja head ilma halvata. Ole parim Sina ja maailm kohtleb sind vastavalt. Hoidke neid, kes on teie lähedal. Alati ole aus.“
1. detsembril saab Viljandi haiglas ka eelregistreerimata vaktsineerida!
01.12.2023
Võimalus vaktsineerida Covid-19 ja gripi vastu Viljandi haiglas (Pärna tee 3) täna, 1. detsembril kella 9-15!
Riskirühmadele on gripivaktsiin tasuta!
Üle 60-aastased inimesed, üld- ja erihoolekande asutuse teenusel olevad inimesed, kuni 7-aastased lapsed, lapseootel naised ning alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks.
Mitte riskirühma kuuluvatele inimestele on gripi vastu vaktsineerimine tasuline - 17 eurot.
Covid-19 vaktsiin on kõikidele tasuta!
Kui Sa soovid vaktsineerimiseks broneerida endale aja, palun helista registratuuri telefoni 434 3001.
Täna on võimalus tulla ka eelregistreerimata, öelge registratuuris, et soovite vaktsineerida!
Viiulimängija Katariina Kitse ning tšellisti Marcel Kitse kontserttuur "Kooskõla" Viljandi Jaani kirikus
30.11.2023
Pühapäeval, 3. detsembril algusega kell 17 toimub Viljandi Jaani kirikus "Klassikatähtedest“ armastatud kaksikute Katariina Maria ja Marcel Johannes Kitse kontsert "Kooskõla".
Korraldajad soovisid toetuspiletitega tänada suure panusega aga sageli vähe märgatud gruppe – õpetajaid, haiglatöötajaid ja hoolekandetöötajaid ning kinkisid ka Viljandi haigla meeskonnale piletid. Kontsertile on aga oodatud kõik soovijad. Pileti saab endale soetada Piletilevist.
Katariina Maria Kits ja Marcel Johannes Kits on ühed noorema põlvkonna säravamad instrumentalistid, kes pälvivad aina enam ka rahvusvahelist tähelepanu.
Õde-venda annavad koos erksa ning meelierutava kontserdi viiuli ja tšello duole loodud teostest. Kava põimib kokku graatsilise klassika, impressionismi hõrgu hoo, minimalismi elava ilu ning uuema muusika vürtsikad kõlad. Mitmekesise valiku sees on muusikat paljudest maadest, esindatud on ka Eesti helikunst.
Katariina Maria ja Marcel Johannes Kits võitsid televisiooni ja raadio vahendusel laiema muusikapubliku austuse, mis andis mõjuvat hoogu areneda eredalt omanäolisteks solistideks ning ühtlasi sisukateks kammermuusikuteks.
Perekool kutsub osalema
27.11.2023
Kutsume tulevasi emasid osalema sünnituseks ning beebi eest hoolitsemiseks ettevalmistavatel perekooli loengutel.
Loengutsükkel koosneb neljast loengust. Loengud toimuvad neljal korral kuus algusega kell 16. Üks loeng kestab orienteeruvalt 2 tundi.
- RASEDUSAEGNE ELUVIIS (5.12, koolitaja Tiia Helve)
Loeng räägib rasedusaegsetest muutustest naise kehas, rasedusaegsetest vaevustest ja nende leevendamisest, rasedusaegsetest kõrvalekalletest, rasedusaegsest toitumisest ja liikumisest ning vaimse tervise toetamisest.
Koolitaja Tiia Helve töötab Viljandi haiglas ämmaemandana alates 1996. aastast ning tegeleb igapäevaselt noortenõustamise, rasedate jälgimise ja gestatsioonidiabeediga rasedate nõustamisega ning teeb sünnitusjärgseid koduvisiite.
- ETTEVALMISTUS SÜNNITUSEKS JA SÜNNITUSVALU LEEVENDAMINE (12.12, koolitaja Marge Varik)
Loeng käsitleb teemasid nagu sünnituse algus (millal haiglasse minna ja mida kaasa võtta), sünnituse kulg, haigla protseduurid, sünnitusplaan. Toimetulek sünnitusvaluga, erinevad keha-ja sünnitusasendid, massaaž, füüsiline tugi ja tugiisiku roll sünnitusel. Koolitaja teeb ka osakonna tutvustuse ja koos läbitakse teekond sünnitajate sissepääsust sünnitustuppa.
Koolitaja Marge Varik töötab Viljandi haiglas alates 2003. aastast ämmaemandana. Ta tegeleb rasedate iseseisva vastuvõtuga nii haiglas kui ka esmatasandi tervisekeskuses, samuti teeb ambulatoorselt vastuvõtte koos naistearstiga. Osakonnas töötab ta nii sünnitajate, beebide kui ka günekoloogiliste patsientidega. Samuti osutab ta sünnitusjärgset koduvisiidi teenust.
- SÜNNITUSJÄRGNE PERIOOD JA VASTSÜNDINU HOOLDUS (14.12, koolitaja Marge Varik)
Loeng annab ülevaate, millised on muutused naise kehas pärast sünnitust, kuidas rasedusest hoiduda ning sellest, kuidas imikut hooldada.
- IMETAMINE (19.12, koolitaja Kadi Mitt)
Koolitaja Kadi Mitt räägib loengus imetamise ja rinnapiimaga toitmise teemadel. Loeng annab esmased teadmised ja oskused ka probleemide lahendamiseks, mis imetamisega seoses võivad esile kerkida.
Kadi Mitt on Viljandi haigla ämmaemand, keda võib kohata nii statsionaarses osakonnas valveämmaemandana kui ka ambulatoorseid vastuvõtte tegemas. Iseseisvalt pakub ta nii raseduse jälgimise teenust kui ka imetamisnõustamist. Lisaks on ta üks ämmaemandatest, kes viib läbi koduvisiite. Kadi jagab ka tagasisidet, mida üks loengus osaleja talle pärast loengu lõpp ütles ning mis võtab hästi kokku, miks on oluline ka imetamise teemalisse perekooli tulla: "Ma arvasin, et see imetamine on kogu raseduse ja sünnituse juures kõige kergem, aga nüüd ma tean, et siin võib peituda selline teadus.."
Registreerimine loengutele ja tasumine toimub Viljandi haigla registratuuris telefonil 434 3001 ja e-posti aadressil registratuur[at]vmh.ee
Perekooli loengud toimuvad Viljandi haiglas (Pärna tee 3) naistenõuandla saalis B-korpuse II korrusel kabinetis B223. Perekooli ühe loengu tasu on ühele inimesele 7.50 eurot, neli loengut on kokku 25 eurot inimene.
SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: infotöötaja Monika Murumets
24.11.2023
Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla infotöötaja Monika Murumets, kes tegeleb seltskonnatantsuga.
Huvi muusika ja tantsu vastu on Monikal olnud lapsest saati. „Lasteaias ja hiljem koolis pandi mind laulma ja tantsima. Käisin ka muusikakoolis, kus õppisin klaverimängu ja akordionit. Tõsisem huvi seltskonnatantsu vastu tekkis mul aga kolmekümnendates eluaastates. Käisime mehega väga palju tantsupidudel ja nägime, kui hästi mõned paarid tantsivad. Nii otsustasimegi asja tõsisemalt ette võtta ja minna tantsukursusele,“ kirjeldas Monika, kuidas ta selle hobini jõudis.
Seltskonnatantsu tantsimist alustas ta Viljandis, trennid olid kaks korda nädalas ning tantsutunde andis sel ajal Helle Paldra. „Peale pooleaastast algkursuse lõpetamist võeti meid tantsuklubi Promenaad liikmeks ja saadeti juba võistlustele. Nii minu tantsuteekond hakkaski, nädalas kaks korda trennis ja nädalavahetustel pidudel,“ rääkis Monika.
Monika on proovinud aga ka teisi tantsustiile. „Mehega koos saime seltskonnatantsuga tegeleda 25 aastat, siis viis kuri haigus ta siit ilmast ära. Kuna mul ei olnud kohe uut tantsupartnerit, siis hakkasin tegelema hoopis laintantsuga. Sellega tegelesin umbes 10 aastat aga samal ajal leidsin endale ka uue tantsupartneri ja sain ka seltskonnatantsuga edasi tegeleda. Käisin paralleelselt kahes erinevas tantsutrennis. Proovisin tegelikult ka flamenkotantsu, kuid aega ei jagunud kõige jaoks, pidin valiku tegema ja kõige hingelähedasem oli ikkagi seltskonnatants,“ kirjeldas ta.
Tänaseks päevaks on Monika selle hobiga tegelenud üle kolmekümne aasta. „Tantsin seni, kuni tervis lubab. Käin kord nädalas trennis ja peaaegu igal nädalavahetusel peol, kus aga midagi korraldatakse,“ ütles ta ning lisas, et kui tantsupisik juba kord küljes on, siis sellest enam lahti ei saa.
„Kui rääkida sellest, mida see mulle annab, siis esiteks, see on väga hea füüsiline trenn, teiseks, see on suur positiivne emotsionaalne energialaeng. Hea muusika ja selle saatel liikumine, samas ka kaasa laulmine, mis saab veel rohkem energiat anda? Tänu sellele hobile olen ma üle saanud paljudest elus ette tulevatest raskustest,“ lausus Monika ning ta soovitas ka kõigil teistel, kellel on muusikalist kuulmist ja tahe muusika saatel liikuda, minna tantsima.
Lisaks tantsimisele meeldib Monikale aga veel ka õmmelda ja endale ise riideid disainid. Samuti meeldivad talle väga lilled ja üldse aiandus.
Monika jagas ka soovitust: „Kallid inimesed, olge positiivsed ja teineteise suhtes mõistvad, armastage oma lähedasi ja kuulake neid, võtke pere ja tuttavate jaoks aega! Ma näen oma töö juures väga palju negatiivseid ja kurje inimesi, andke neile nende kurjus andeks ja olge ise rõõmsameelsed edasi!“
Gümnasistide maalinäitus peahoone 2. korrusel A-korpuses
24.11.2023
Ambulatoorse ravi osakonna koridori seinu kaunistab alates sellest nädalast Viljandi Gümnaasiumi kunstisuunaga õpilaste näitus.
Tööd valmisid suvise maalilaagri raames.
Näitus on üleval detsembri lõpuni.
Terviseportaal vahetab välja senise patsiendiportaali
24.11.2023
PRESSITEADE
Tervisekassa
Järgmisel nädalal suletakse senine patsiendiportaal www.digilugu.ee, mille asendab täiesti uus terviseportaal veebiaadressil www.terviseportaal.ee.
Digilugu suletakse paralleelselt terviseportaali käivitamisega. Kui inimene läheb vanast harjumusest aadressile www.digilugu.ee, suunatakse teda automaatselt terviseportaali lehele. Siinkohal kutsume üles ka kõiki tervishoiutöötajad olema inimestele abiks ning teavitama oma patsiente uue terviseportaali olemasolust ja kasutama patsiendiportaali või digiloo asemel terviseportaali nimetust.
Kuna patsiendiportaal on tänaseks üle 15 aasta vana ning tekkinud on mõningane tehnoloogiline võlg, on uue portaali loomine vajalik, sest ligipääs terviseandmetele peab käima ajaga kaasas. Esialgu on muudetud portaali disaini, parandatud kasutusmugavust ja uuendatud tehnilist platvormi, mis on eelduseks tulevikus lisanduvate uute teenuste jaoks.
Esimeses etapis pakutakse Tervisekassa ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) koostöös valminud terviseportaali kaudu inimestele tervishoiuga seotud teenuseid, mis olid saadaval ka vanas patsiendiportaalis. Tänu uuele portaalile paraneb kasutajamugavus ehk inimene pääseb terviseinfole ligi mugavamal viisil ning erinevad teemad on kategoriseeritud loogilisemalt.
Enne terviseportaali sisselogimist on inimestele kuvatud tervisedendusliku sisuga esileht, mis hakkab sisaldama erinevat tõenduspõhist tervisealast teavet. Samuti võimaldab portaal täiendada lisaks tervisedeklaratsioonile ning tahteavaldustele enda ja lähedaste terviseandmeid ning täita vastuvõtule eelnevaid seisundihindamise küsimustikke.
Lähitulevikus luuakse terviseportaali järjest uusi infotehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad suurendada inimese enda osalust ja vastutust tervisega seotud otsuste tegemisel. Üheks kasutajate poolt kõige enam soovitud võimaluseks on teavituste saamine näiteks retseptide, vaktsineerimiste ja arstivisiitide kohta. Teenus lisatakse terviseportaali 2024. aasta jooksul ning seejärel saavad inimesed teavitusi tellida SMS-i või e-posti kaudu.
Lisaks eeltoodule saab alates uuest aastast terviseportaali osaks ka digiregistratuur, mis pole enam tulevikus eraldi keskkond. Tänu sellele muutub broneeringute tegemine või vastuvõtuaegade muutmine ja tühistamine patsiendile lihtsamaks.
EST: Terviseportaal https://www.terviseportaal.ee/
ENG: Health Portal https://www.terviseportaal.ee/en/
RUS: Портал здоровья https://www.terviseportaal.ee/ru/
SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: koolitusjuht Signe Susi
17.11.2023
Täna räägib meile oma põnevast hobist koolitusjuht Signe Susi. Signe tegeleb käsitööga, peamiselt heegeldamise ja tikkimisega.
Käsitööst sai ta hobi umbes 20 aastat tagasi. „Huvi tekkis mul koos väikeste lastega, sest huvitaval kombel õnnestus mul Tartu 7. Keskkooli muusikaklass läbida ilma, et oleks kordagi midagi kudunud või õmmelnud,“ rääkis Signe, „Käsitööga tegelemine hakkas lastele mütside, sokkide ja kampsunite tegemisega, nagu ikka. Internet oli toona juba leiutatud ja infot oli küllaga ka raamatutes. Aga 2006. aastal kuulutas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö liit välja rahvusliku mänguasja aasta ja nii sattusin traditsioonilise käsitöö juurde. Huvi süvendas veel liitumine TÜ Viljandi kultuuriakadeemia toonase rahvusliku käsitöö osakonnaga projekti- ja täienduskoolituse spetsialistina ja edasine on juba ajalugu.“
Signe tegeleb käsitööga vastavalt võimalustele ja impulsile. „Nii nagu ma ei suuda vahel paeluvat raamatut käest panna, on ka heegeldamist või tikkimist raske kõrvale panna, sest nii tahaks näha, mis lõpuks välja tuleb. Aastatega tuleb teatavat sorti vilumus ja tegemistesse teatud kulgemine, aga aja peale tähtajaks millegi tegemine on see, mida ma parema meelega väldiksin,“ ütles ta.
„Enda tutvustamiseks ütlen alati, et mina väikseid asju teha ei oska, kui, siis väga mikroskoopilisi, enamasti on aga minu käsitöö suur,“ kirjeldas Signe lisades, et ilmselt on tema kõige tuntumad tööd erksavärvilised heegeldatud tekid, mida ta on teinud nii beebisuuruses kui ka mõõtudes 2,5×2,5m. „2021. aastal sain valmis ka heegeldatud jõulukuuse, mis on samuti üle 2 meetri kõrge ja mille valgustus muudab juba advendi ajal pühadeloojaks. Selline hea kuusk – ei aja okkaid ja tuledega saab igal aastal talle uue iseloomu anda. Puhas taaskasutus,“ rääkis ta.
Lisaks heegeldamisele on Signe ka hoolega tikkinud. Kõige eksootilisem tehnika on kuldtikand, mida ta on jõudumööda käinud meistrite juures õppimas, näiteks Jeruusalemma Issanda Taevaminemise kloostris Õlimäel, Riias ja Tallinnas. „Tegemist on eksklusiivse ja küllalt hinnalise tikandiga, mille vilumus tekib aastatega iga päev tikkides, kui silmanägemine kannatab. Seetõttu ma ennast eriliseks oskajaks ei pea, liiga vähe on aega olnud tikkida,“ kirjeldas ta. „Korra aastas võtan mõne töö ette ja tikin kullaga.“
Signele meeldib aga ka Eesti traditsiooniline tikand nii Muhu tikandi kui arhailisema mulgi tikandina. „Muhu moodi tikin peamiselt tekkidel-patjadel siis kui tuju ja tahtmine tuleb. Arhailist mulgi tikandit aga harjutan juba kolmandat aastat Viljandimaa rahvarõivakoolis, kus valmib kõige vanemat tüüpi Paistu kihelkonna abielunaise rahvarõivakomplekt, umbes-täpselt 18. sajandist,“ sõnas ta ning lisas, et viimane on talle õpetanud ka palju uusi oskusi: „Kõige rohkem on vist meeldinud kangakudumine ja pilutamine. Aga neid teadmisi ja oskusi, mis ühel talunaisel olema pidi oma rõivakomplekti valmistamise juures, oli rohkemgi kui kümmekond – alates vöökudumisest kuni pitside niplamiseni. Neid oskusi ja Eesti Rahva Muuseumi kogusid ei väsi ma imetlemast.“
Oma tikkimisoskusi on Signe saanud näidata ka presidendile vabariigi aastapäeva vastuvõtuks Mulgi rahvarõivate loomisel.
Põhjus, miks Signe just käsitööga tegeleb on rõõm loomisest ja mõtlemisest. „Käsitööd tehes mõtlen hoopis teistmoodi kui igapäevatööd tehes ja see aitab aktiivselt puhata. Omaette mõnus on muigutamine ehk plaanimine mida ja kuidas järgmisena teha.“
„Viimastel aastatel olen olnud lisaks esemete valmistamisele ka #parandusentusiast. Seda selleks, et lisaks prügisorteerimisele veel midagi enda ümber muuta. Minu jaoks on oluline vähem tarbida ja juba olemasolevate esemete-rõivaste lõpuni kasutamine. Nii sellepärast, et säilitada nostalgilist väärtust – vanaema kootud sokid on minuga ka siis kui vanaema enam ei ole, aga sokid ei peaks lihtsalt kapis seisma vaid ikka minuga kaasas käima – kui ka lihtsalt oskamise pärast,“ rääkis Signe. Sel aastal vedas ta sõpradega ka Viljandi parandusfestivalil Sokatoni – suurt sokkide ühisparandamist. „See sai ootamatult suure meedia tähelepanu, kohal olid nii vilunud sokiparandajaid kui ka noored, kes õppisid sokki parandama ja said käe valgeks,“ kirjeldas ta sellesügisest kogemust.
Parim soovitus, mis Signele antud on, on „Tark ei torma.“ „See ei lähe küll üldse kokku viimasel ajal levinud angloameerikaliku eesmärgikultuse ja agiilse toimetamisega, aga ma tõesti arvan, et enne tuleb mõelda ja kaaluda, kui minema hakkad ja teekonda tuleb nautida. Minu Muhu tikandi õpetaja Anu Kabur ütles kunagi minu toimetamist jälgides, et Susi teeb käsitööd nii nagu aega polekski. Mul on üks Kihnu nukk, mis ootab juba 15 aastat lõpuni tegemist,“ selgitas ta.
Foto: Kris Süld
Foto: Sandra Urvak
Foto: Sandra Urvak
Foto: Sandra Urvak
Foto: Sandra Urvak
Mäluhaiguste varajasel avastamisel on oluline roll kaasteelistel
15.11.2023
5. detsembril toimub Sakala keskuses konverents „Kaasteelised mäluteekonnal“, mis käsitleb mäluhaiguste märkamist, meditsiinilise abi võimalusi ja tutvustab, mis teenused on olemas mäluhaigustega patsientide ja nende lähedaste toetamiseks Viljandimaal.
Konverentsi eesmärk on suurendada teadlikkust mäluhaigustest, et osata neid paremini ära tunda ja aidata sel teekonnal õiges suunas edasi liikuda.
Foto (Maarja Evert/Viljandi haigla): Mälukliiniku juht Eleri Luhamets.
Viljandi haigla mälukliiniku juhi ja konverentsi korraldaja Eleri Luhametsa sõnul on mäluhaiguste varajane märkamine väga oluline ning seetõttu on tähtis, et inimesed oskaksid sümptomeid ära tunda. „Alzheimeri tõbe, mis on kõige sagedasem mäluhaigus, ei ole küll seniste meditsiiniteadmiste järgi võimalik tervistavalt ravida, kuid haiguse varases staadiumis on võimalik selle süvenemist erinevate sekkumistega aeglustada. See on oluline selleks, et toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja suurema abi vajadust edasi lükata,“ selgitas ta. “Mäluhaigused kuuluvad 10 sagedasema haiguse hulka eakatel ja nende haigete hulk on kiires kasvutrendis. Seega puutub enamus meist varem või hiljem kas tööalaselt või eraelus kokku inimestega, kellel esineb mõni mäluhaigus.”
Luhametsa sõnul on mäluhaiguste märkamisel võtmeroll just lähedastel, aga ka erinevate ametkondade töötajatel. „Mäluhaiguse üks tunnus on madal haigusteadlikkus. See tähendab, et mäluhaige ise ei pruugi oma sümptomitest aru saada. Lähedased aga märkavad tihti, et inimene ei tule mäluhäirete tõttu oma igapäevaelu korraldamise ja probleemide lahendamisega enam hästi toime. Mõnikord võib aga mäluhaigus esmaselt avalduda probleemidena autojuhtimisel, koduse tuleõnnetuse või äraeksimisega, mille puhul esimene märkaja võib olla hoopis politseinik või päästetöötaja,” selgitas Luhamets.
„Tihtipeale arvatakse, et mälu halvenemine on normaalne vananemise tunnus, kuid tegelikult see nii ei ole. Haiguslikuks ei peeta seda, kui inimene mõnikord kaotab midagi, kuid suudab selle taas üles leida. Samuti seda, kui mõnikord ei tule vestluses mõni sõna meelde. Kui aga asjade kaotamine on pidev ja tavalise vestluse pidamine muutub keeruliseks, siis võib tegu olla haigusliku muutusega,“ kirjeldas Luhamets, “Tüüpiliselt ei suudeta meenutada hiljutisi sündmusi ja tekivad raskused uue info omandamisel, kaasneda võivad meeleoluhäired ja teinekord lähedane lihtsalt ütleb, et ta ei ole enam see, kes ta oli varem.” Kui esinevad sellised sümptomid, tuleb mälukliinku juhi sõnul pöörduda perearstile.
„Perearst saab välistada muud, ka tagasipööratavad mäluhäire põhjused. Kui uuringute käigus jääb kahtlus ajas süvenevale mäluhaigusele, siis saab ta suunata patsiendi eriarsti vastuvõtule. Viljandi haiglas on olemas mälukliinik, kuhu pöördumiseks saab perearst teha e-konsultatsiooni Viljandi haigla sisearst-geriaatrile või neuroloogile. Meie mälukliinik tegelebki mäluhaigele meditsiinilise abi andmisega, lisaks nõustame patsiendi lähedasi, et nad oskaksid oma pereliikme haigusega paremini toime tulla. Vajadusel aitame suunata patsiente ja tema lähedasi toetavatele teenustele, tehes koostööd kohalike omavalitsuste ja Dementsuse Kompetentsikeskusega,“ sõnas Luhamets.
Teadlikkuse tõstmiseks tuleb konverentsil juttu mäluteekonnast ning inimestest ja asutustest, kes selle teekonna juurde kuuluvad. Viljandi haigla mälukliiniku sisearst-geriaater ja neuroloog räägivad mäluhaiguste esinemisest nii vanemas kui ka nooremas eas ja juttu tuleb erinevatest sekkumisvõimalustest. Paneeldiskussioonides arutatakse sõidukijuhtimise ja mäluhaiguste problemaatikat ning seda, kuidas toetada mäluhaigusega inimese lähedasi, et teha õigel ajal õiged valikud nii patsiendi enda kui ka pere toimetulekut arvestades.
Konverents on tasuta. Rohkem infot ja registreerimisvormi leiab: https://vmh.ee/konverents
Vanemad uudised
