Südame ja hingamisteede uuringud

ELEKTROKARDIOGRAAFIA (EKG ehk südamefilm)

Uuringumeetod
Elektrokardiogrammi e. “südamefilmiga” saab patsiendi kehale asetatud elektroodide abil registreerida südame töötamise käigus tekkivaid elektrilisi impulsse.

 

Uuringuga saab hinnata
Südame rütmi, südamelihase verevarustuse häireid (südamelihase isheemia), südamelihase infarkti (ägedat või läbipõetud), südamekambrite ja südamelihase ülekoormust ning suurenemist.

Uuringu teostamine
EKG- uuring teostatakse reeglina elava järjekorra alusel. EKG tegemisel lamab patsient selili. Elektroodid kinnitatakse kätele ja jalgadele ning 6 elektroodi rindkerele. Uuringu ajal ei tohi liigutada, rääkida ega köhida. Ägeda haiguse korral (püsiv valu rinnus, südamelihase infarkt) võivad EKG-s muutused toimuda suhteliselt kiiresti. Seetõttu võib osutuda vajalikuks korduv EKG registreerimine lühikeste ajavahemike järel.

Iga registreeritud EKG sisaldab väärtuslikku informatsiooni südame seisundi kohta. Seepärast tuleb varasemad EKG-d hoida alati alles ja võtta need iga kord kaasa arsti vastuvõtule või haiglasse tulles. Alati tuleks kodus käepärast hoida kõige viimast patsiendile tehtud EKG-d. See võib osutuda suureks abiks erakorralises situatsioonis (näiteks kiirabi vajamisel).

KOORMUSEGA-EKG EHK KOORMUSTEST

Uuringumeetod
Rahuolekus registreeritud EKG-s sageli südame verevarustuse või rütmihäired ei avaldu. Sellepärast kasutatakse südamelihase verevarustuse hindamisel koormustesti koos EKG salvestamisega. Kaks sagedamini kasutatavat meetodit on: füüsiline koormus jalgrattal vändates (veloergomeetria) või liikuval rajal kõndides (treadmill). Test on väga informatiivne, suhteliselt lihtne ja hästi talutav kõikidele, kes suudavad vähegi kõndida (pedaale sõtkuda).

Uuringuga saab hinnata
Kui suurt koormust patsient maksimaalselt talub ja mis on koormuse lõpetamise põhjuseks? Milline on pulsi ja vererõhuraktsioon koormusele? Kas südamelihas saab koormuse ajal piisavalt verd (hinnatakse südame isheemiatõve olemasolu ja raskusastet). Kas ja millised rütmihäireid koormuse ajal tekivad?

Kas patsiendi poolt kasutatavad südameravimid on piisavalt efektiivsed (ravimite kasutamise testi eel otsustab raviarst)?

Uuringuks ettevalmistus
Uuringuks on vajalik eelregistreerimine. Soovitav on kanda kerget sportlikku riietust ja mugavaid sportlikke jalanõusid, mitte kergelt jalasttulevaid susse. Testi eelselt võib süüa ja juua, kuid kohvi joomine pole soovitav.

NB! Südame-veresoonkonna ravimeid reeglina testi teostamise päeval (hommikul) ei võeta! Vererõhu alandajad, südame veresoonte laiendajad ja südamerütmi reguleerivad ravimid mõjutavad oluliselt testi tulemusi! Ravimite tarvitamisel võib patoloogia mitte avalduda. Kui raviarst, sõltuvalt patsiendi seisundist või haigusest või soovist hinnata ravimite toimet, peab vajalikuks testieelset või katkematut ravimite manustamist, siis tuleb seda teha ja tarvitatud ravimitest peab patsient teavitama uuringu teostajat.

Uuringu teostamine
Enne koormustesti alustamist kinnitatakse patsiendi rindkerele elektroodid sarnaselt EKG registreerimisega. Test Viljandi haiglas kujutab endast kõndimist koormusrajal (liikuval lindil), mille kestel hinnatakse patsiendi pulsisageduse, vererõhu ja EKG muutusi, samuti üldist enesetunnet ja koormustaluvust. Kasutatakse astmeliselt (iga 2-3 minuti järel) suurenevat koormust. Testi pikkus sõltub koormustaluvusest ja see võib kesta koos taastumisega 20 – 30 minutit. Vastuse saab 10 minuti jooksul.

HOLTER JA VERERÕHU 24-TUNNI MONITOORING

Uuringumeetod
Uuring seisneb patsiendi 24-tunni EKG ja/või pulsisageduse-vererõhu monitoorimises. Selleks kinnitatakse patsiendi külge vastavad salvestusseadmed (EKG elektroodid koos salvestajaga ja/või vererõhu mõõtmise seade). Mõõtmine toimub elektrooniliselt – EKG mõneminutiliste, vererõhk 30-60 minutiliste intervallidena kogu ööpäeva jooksul.

Uuringuga saab hinnata
Erinevaid salvestajaid kasutades on võimalik hinnata patsiendil ööpäevaringselt esinevaid pulsisageduse ja vererõhu muutusi, südame rütmihäireid ja analüüsida EKG-s avalduvaid südamelihase verervarustuse (isheemia) häireid.

Uuringu ettevalmistus ja teostamine
Uuringuks on vajalik eelregistreerimine. Uuring patsiendilt eelnevat ettevalmistust ei nõua. Ravimeid tarvitatakse uuringu eel ja ajal vastavalt raviarsti ettekirjutusele. Uuringu ajal on vajalik kanda varrukatega (varruka peale paigaldatakse vererõhu mõõtmise mansett) puuvillast T-särki. Patsiendi külge paigaldatakse EKG-d ja/või pulsisagedust-vererõhku salvestav seade. Uuring kestab 24 tundi ja sellele lisandub uuringuseadme pealepaneku, mahavõtmise ja vastuse vormistamise aeg. Patsient peab käima haigas kahel järjestikusel (seadme pealepanek ja mahavõtmine) päeval. Vastus saadetakse reeglina raviarstile.

EHHOKARDIOGRAAFIA EHK SÜDAME ULTRAHELIUURING (vt. lisaks ultraheliuuring)

Uuringumeetod
Ehhokardiograafia abil saadakse ultraheli abil kujutis südame ehitusest ning töötamisest. Selleks kasutatakse spetsiaalset andurit, mis kiirgab ultraheli ning samal ajal registreerib südame osadelt tagasipeegelduvaid ultrahelilaineid. Piltlikult öeldes saab ultraheli abil “südant oma silmaga vaadata”.

Uuringuga saab hinnata
Südamekambrite mõõtmeid ja ehitust ning võimalikke haiguslikke muutusi, südamelihase töövõimet, südameklappide ehitust ning liikumist, südames esinevate verevoolude suunda ja kiirust ning südamepauna seisundit.

Uuringuks ettevalmistus
Uuringuks on vajalik saatekiri ja eelregistreerimine. Uuring patsiendilt erilist ettevalmistust ei nõua. Ravimeid tuleb kasutada tavapärases korras.

NB! Uuringule tulles tuleb kindlasti kaasa võtta varasem EKG (südamefilm)!

Uuringu teostamine
Ehhokardiograafilise uuringu ajal peab patsient lamama lahtiriietatud ülakehaga vasakul küljel. Uuring kestab umbes 30-40 minutit, see on valutu ning ohutu. Ehhokardiograafiat võib teostada korduvalt, et hinnata haiguslike muutuste kulgu. Ehhokardiograafiat ja teisi teostatud uuringuid hinnatakse kompleksselt ja nende tulemusi kommenteerib patsiendile tema raviarst.

SPIROGRAAFIA (SPG) JA BRONHODILATAATORTEST (BDT)

Uuringumeetod
Spirograafia (SPG) abil hinnatakse kopsu mahtu ning hingamisteede läbitavust forsseeritud hingamisel. Tegemist on esmase ja peamise kopsufunktsiooni uuringuga selliste levinud haiguste, nagu astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) diagnoosimisel ja ravi jälgimisel.

Vastunäidustused
Vastunäidustused SPG-ks puuduvad. Arvestama peab seda, et uuringu tulemus sõltub oluliselt uuritava koostöövõimest ja pingutusest. Diagnostilise väärtusega tulemust ei ole võimalik saada kehva üldseisundiga patsientidel, tugeva köhaärrituse korral ning haigetel, kellel sügav hingamine põhjustab valu.

Uuringuks ettevalmistus
Uuringuks on vajalik eelregistreerimine. NB! Testi eelne hingamist mõjutavate ravimite (lühitoimelised bronhilõõgastid 6 tundi enne uuringut; pikatoimelised bronhilõõgastid 12 tundi enne uuringut) tarvitamine pole lubatud, kui see ei ole eluliselt (näiteks bronhiaalastmahoog) vajalik! Ravimi tarvitamisest tuleb alati eelnevalt informeerida uuringuõde. Testi eelselt ei tohi suitsetada vähemalt 6 tunni jooksul!

Uuringu teostamine
Testi ajal patsient hingab õe korraldusi järgides läbi spirograafitoru.

Uuringu käigus mõõdetakse maksimaalse sügavuse ja kiirusega sisse- ja väljahingamist. Selline hingamine nõuab aktiivset patsiendi poolset osavõttu uuringust. Patsiendi nina suletakse näpitsatega, palutakse võtta tal hingamiseks huulik suhu ja lastakse tal harjutada suletud ninaga läbi suu ja huuliku hingamist. Selle juures tuleb olla tähelepanelik, et huuled oleksid ümber huuliku korralikult suletud nii, et kogu hingamine käiks ainult läbi huuliku. Algul palutakse patsiendil hingata mõned korrad tavaliselt, ilma pingutuseta. Siis annab õde korralduse sügavalt ilma kiirustamata maksimaalse sügavusega sisse hingata. Kui kopsud on maksimaalselt õhku täis, tuleb jõuliselt, maksimaalse kiirusega täiesti lõpuni välja hingata (minim. 6 sekundit). Oluline on väljahingamise järsk algus. Sellist hingamist korratakse seni, kuni saadakse vähemalt kaks kuni kolm sarnast tulemust.Arvuliste näitajate hindamiseks võrreldakse neid antud isikule vastavate normväärtustega.

Bronhilõõgasti- ehk bronhodilataatortest

Kui esialgne SPG viitab hingamisteede obstruktsioonile (ahenemisele), hinnatakse bronhodilataatortesti (BDT) abil obstruktsiooni spastilist komponenti. BDT puhul manustatakse testi teises osas patsiendile sissehingamise teel bronhe laiendavat ravimit (näiteks Salbutamooli) ja 15 minuti möödudes teostatakse teistkordne SPG.

Võimalikud tüsistused ja ohud
SPG eeldab pingutust, mis võib uuringu käigus valmistada kerget ebameeldivustunnet. Bronhodilataatortestiks kasutatav bronhilõõgasti võib põhjustada värina tunnet, mis kiiresti möödub. Mingeid erilisi ohte uuring endas ei kätke.

Uuringu tulemuste selgumine
Uuring kestab kokku kuni 30 minutit. Patsient saab reeglina uuringu järgselt 10 minuti jooksul vastuse (spirogrammi) või saadetakse see raviarstile.