Tervisekassa ja Viljandi haigla koostöö tõi olulise silmakirurgia teenuse inimestele lähemale

14.11.2023

Viljandi haigla pakub alates käesolevast aastast silmakirurgia teenust, sealhulgas katarakti ehk hallkae eemaldamise lõikust. Haigla küsis operatsioonil käinud patsientidelt teenusega rahulolu ja soovitusindeksit ning selgus, et võimalusega kodulähedaselt nimetatud teenust saada ollakse äärmiselt rahul.

Hallkae eemaldamise lõikust teeb Viljandi haiglas pikaaegse kogemusega silmakirurg dr Aleks Kree, kelle sõnul on Viljandi haiglas olemas kõik vajalik, sealhulgas ka kaasaegne aparatuur tänapäevaste silmalõikuste tegemiseks.

Kolleegi, silmaarsti dr Anne-Liis Matsoni sõnul saadetakse patsient hallkae operatsioonile üldiselt siis, kui prillid enam oluliselt nägemist ei paranda. „Selle põhjuseks on tuhmunud silmalääts ehk hallkae, mis ei lase inimesel enam näha sama teravalt kui enne. Kui silma implanteeritakse tuhmunud silmaläätse asemele selge kunstlääts, siis läheb nägemine teravamaks ja selgemaks ning patsient näeb taas hästi,“ selgitas ta.

Selle uue ja olulise teenuse juurutamise osaks oli ka teenuse kogemuse ja patsientide rahulolu hindamine, et teenuse kvaliteeti saaks vajadusel parendada. Teenusega rahulolu küsis Viljandi haigla ajavahemikul 6. aprillist kuni 5. septembrini katarakti lõikusel käinud patsientidelt. Patsiente käis teenusel sel perioodil 79 ning telefoniküsitlusele vastas neist 52.

Üldist rahulolu teenusele pidasid küsitlusele vastajad väga heaks. Nimelt vastas 81% küsitletud patsientidest, et on teenusega väga rahul ehk andsid 11 punktilisel skaalal teenusele hindeks 9 ja 10 palli. Vaid 2 vastajat andis teenusega rahulolule vähem kui 6 punkti ehk hindasid teenust alla keskmise. Mõlemal patsiendil oli probleem tagasipöördumise aja broneerimisega, sest nagu ka mujal Eestis on Viljandi haiglas silmaarsti vastuvõtule saamise järjekorrad pikad.

100% küsitletust olid rahul personali suhtumisega lõikuse ajal ja suunistega, mis anti edaspidise toimimise ja koduse ravi osas. „Tänan südamest personali, nad kõik on imelised! Sain ka väga head juhised, kuidas toimida pärast operatsiooni, kõik seletati mulle kohapeal ära ja räägiti läbi ning anti kaasa ka paberid, kus kogu info kirjas oli,“ kirjeldas üks küsitlusele vastaja. Teine küsitletu lisas: „Tahan eriti tänada õdesid, kes arsti juures toimetasid ja lahkelt selgitusi jagasid.“

Keskmiselt tuli Viljandi haiglas oodata operatsiooni aega 3 nädalat. Vastajad väljendasid heameelt selle üle, et võimalus operatsiooni tegemiseks on nüüd Viljandis kohapeal. Samuti toodi välja, et võimalus operatsioonil käia muutis nende elukvaliteeti paremaks. „Silmaarst soovitas mul minna hallkae operatsioonile, eriti vasaku silmaga. Ma ise ei saanud arugi, et operatsiooni vajaksin. Kui vasaku silmaga operatsioon ära tehti ja nägema hakkasin, siis sain alles aru, kui suur vahe on ühe ja teise silmaga nägemisel ja värvidel,“ kirjeldas olukorda üks vastajatest. „Silmanägemine oli mul enne lõikust ühel silmal 5%, peale lõikust paranes silmanägemine 85%, elukvaliteet on hoopis teine,“ lisas teine küsitletu.

Leiti üles aga ka murekohti – ühena tõid patsiendid välja selle, et pärast operatsiooni on raske saada aega silmaarstile järelkontrolliks. „Patsiendi operatsioonijärgse kontrolli aeg võiks olla ligi 2 nädala jooksul peale operatsiooni. Samas, oluline on ka see, mida patsient ise operatsioonijärgselt tunnetab ja sageli ei juhtugi midagi, kui ka operatsioonijärgse kontrolli aeg jääb kaugemale kui kaks nädalat. Juhul, kui silm ei ole punane, ei valuta, ei karda valgust ja nägemine ei ole operatsioonijärgselt halvenenud, siis võib järelkontroll toimuda ka hiljem kui kaks nädalat,“ rääkis dr Matson.

Sellele murekohale on meeskond leidnud lahenduse. Nimelt antakse patsiendile juba operatsiooni toimumise järgselt järelkontrolli aeg. Lisaks sellele helistab silmaõde operatsioonijärgse päeva õhtul patsientidele, et uurida nende seisundi kohta ning nõustada kohe pärast operatsiooni tekkinud kaebuste osas. Sellise lahendusega on senise kogemuse põhjal patsiendid väga rahul.

Samuti mainisid mõnel juhul patsiendid, et prillidest nad siiski vabaks ei saanud, seega olid nende ootused lõikusele suuremad. „Kae operatsiooni eesmärk ei ole inimest teha prillivabaks. Üldiselt see Tervisekassa poolt kompenseeritava kae operatsiooni puhul, kus silma implanteeritakse tuhmunud silmaläätse eemaldamise järgselt ühevaateline kunstlääts, võimalik ei olegi. Suurema prillivabaduse saavutamiseks on võimalik patsiendil valida tasuline operatsioon, mille korral kirurg implanteerib silma hallkae eemaldamise järgselt mitmevaatelise kunstläätse. See operatsioon aga ei sobi kõigile, sest operatsiooni eelduseks on kaasuvate haigusteta silm,“ selgitas dr Matson lisades, et oluline on senisest veelgi täpsemini selgitada patsiendile, et kae operatsioon, mille eest maksab Tervisekassa prillideks vabaks ei tee.

„Täname kõiki patsiente, kes tagasisidet teenuse osas jagasid ning haiglat endale teenust osutama usaldasid. Kuigi katarakti ravi viiakse läbi lisaks suurematele riigihaiglatele ka mitmetes väiksemates erakliinikutes üle Eesti, siis Viljandis pole aastaid seda teenust osutatud. Pean tänama haigla meeskonna poolt ka kõiki partnereid üle Eesti, kelle nõu ja jõu toel Viljandi inimestele teenus jälle kodulähedaselt kättesaadav on. Teenuse kodulähedane osutamine viljandlastele ei oleks saanud võimalikuks Tervisekassa usalduse ja toetuseta. Täname!“ ütles Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull.

Tänaseks on Viljandi haigla teinud nägemist parandava operatsiooni kokku 249-le inimesele.