Sünnitõendi väljastamine kodusünnituse korral

Eestis reguleerib meditsiinilise sünnitõendi väljastamise ja isikukoodide moodustamise põhimõtteid siseministri määrus nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ §5.
Reeglina saab tervishoiuteenuse osutaja väljastada Eestis sündinud lapsele meditsiinilise sünnitõendi juhul, kui ta on andnud emale sünnitusabi. Sünnitõend väljastatakse isikut tõendava dokumendi alusel.



Kui naine otsustab kodus sünnitada, tuleb lähtuda juhendist „Planeeritud kodusünnitusabi Eestis“. Juhendist tulenevalt võib kodusünnitusabi osutada ainult Terviseameti tegevusloaga ämmaemand, kes väljastab lapsele sünnitõendi (ilma isikukoodita).
Ämmaemanda sünnitõendi alusel väljastab isikukoodi perekonnaseisuamet või kohalik omavalitsus lapsele nime panemisel (sünni registreerimisel).

Kui on tegemist assisteerimata kodusünnitusega, kuhu naine ei soovi tegevusloaga tervishoiutöötajat ega ka enda ja lapse hilisemat haiglas läbivaatamist, peab naine emadust ja lapse põlvnemist tõestama kohtus. Sellisel juhul ei saa haigla meditsiinilist sünnitõendit väljastada ja kinnitada toimingut, millega nad ei ole olnud seotud.

Kui naise sünnitegevus on nii kiire, et ta ei jõua haiglasse ja laps sünnib kodus/autos, tuleb pöörduda võimalikult kiiresti* lähimasse haiglasse või kutsuda kiirabi, kes naise ja lapse haiglasse toimetab. Sellisel juhul on tervishoiuasutusel võimalik nii naine kui laps üle vaadata**, teha vajalikud protseduurid ning seejärel ka lapsele isikukood anda.

„Kuna kodusünnitusega kaasnevad kõrgemad riskid, sealhulgas tõstab kodusünnitus oluliselt nii ema kui ka vastsündinu sünnitusjärgse suremuse riski, siis soovitab Viljandi haigla sünnitada haiglas,“ ütles lastearst dr Gerli Mirka. „Varasemalt diagnoosimata ohtlikud terviserikked, nagu näiteks südamehaigused, ainevahetushäired aga ka hingamispuudulikkus avalduvad vastsündinul esimese 24h jooksul. Seetõttu on oluline, et nii vastsündinu kui ka ema oleksid spetsialistide vaateväljas juhuks kui neile on vaja osutada kiirelt vajalikku arstiabi“.
 

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

* Kui naine sünnitab kodus, kuid ta on rasedusega olnud Viljandi haiglas jälgimisel, tema raseduse kulg on günekoloogile/ämmaemandale täpselt teada, siis saab Viljandi haigla väljastada sünnitõendi, kui naine koos vastsündinu ja platsentaga pöördub pärast sünnitust esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24h jooksul, haiglasse, et arst saaks tuvastada põlvnemise ning nii ema kui lapse üle vaadata ja vajalikud protseduurid teha.  Sellisel juhul tuleb arvestada, et haiglas tuleb viibida minimaalselt 6 tundi, kuid vajadusel ka kauem.

** Lapse põlvnemise tuvastamise periood on pärast sünnitust suhteliselt lühike - võimalik vaid koheselt sünnituse järgselt, kui on võimalik ema ja last omavahel füüsiliselt seostada, see tähendab sünd on kas äsja toimunud, laps veel nabaväädi kaudu emaga ja veel sündimata platsentaga seotud või on nabaväät läbi lõigatud, platsenta sündinud ja olemas ning on tuvastatav nabaväädi lõige.