Viljandi haiglas avati terviserada

21.02.2020

 
Fotol: Margit Maasing ja Siret Pitkart
 
 „Tere tulemast Viljandi haigla terviserajale!“ ütleb silt haigla fuajees, mis tähistab raja algust. Terviserada algab keksukastiga ja kulgeb läbi kõigi korruste, üheksandani välja. Igal korrusel on jalajäljed, mis juhatavad järgmise harjutuse juurde. 
 
„Taolised terviserajad on hästi populaarseks muutunud, neid on paljudes asutustes ja koolides. Terviseraja abil saame meiegi propageerida liikumist oma töötajate seas ning kõik kliendid ja patsiendid, saavad terviserada samuti kasutada,“ räägivad Viljandi haigla spordiklubi eestvedajad, radioloogiatehnikud Margit Maasing ja Siret Pitkart.
 
„Keksukast raja alguses on mõeldud nii väikestele kui suurtele. Kui näiteks lapsevanemad tulevad arsti juurde ja ema riietab parasjagu väiksemat last, siis suurem laps saab senikaua mängida,“ selgitab Siret. Raamatukogu vastas on täpsusviske ala, kus saab täpsust sihtida ohutute takjapallidega. 
 
Terviserada läheb läbi maja kuni 9. korruseni välja. Igal korrusel on jalajäljed, mis juhatavad järgmise harjutuse juurde. Iga korruse liftihallis on plakatid, mis tutvustavad erinevaid harjutusi eri lihasgruppidele. Harjutusi näitavad plakatitel ette haigla oma töötajad: juhid, arstid, radioloogiatehnkud ja füsioterapeut. „Meie töötajad tulid plakatitel poseerimisega väga hästi kaasa! Harjutused on mõeldud töötajatele, patsientidele ja klientidele, kes siia majja satuvad. Kõik soovijad võivad terviserada kasutada,“ ütleb Margit.
 
Kes kõiki korruseid ei jõua läbi käia, saab kirurgiakorrusel (7.k) teha läbi harjutused kõigile lihasgruppidele korraga. „Muidu on igal korrusel võimalik treenida erinevaid lihasgrupe: jalad, käed, õlad, kõht jne, aga kui on vähe aega ja teil on näiteks 5-minutiline paus, siis saab minna kirurgiakorrusele, kus dr Mati Kallas (piltidel) näitab harjutusi ette,“ ütleb Margit.
 
Spordiklubi ennustab terviserajale sama pikka iga kui haiglamajale. 
 
 
Eeskuju on nakkav: haiglajuhid Priit Tampere ja Mart Kull
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
 
 

Taastusravis on uus teenus - skolioosispetsiifiline füsioteraapia

20.02.2020

Alates selle aasta veebruarist on Viljandi haigla taastusravi osakonna füsioterapeut Nele Maling  litsenseeritud Schroth terapeut. Schroth-meetod on Saksamaal välja töötatud kolmedimensiooniline skolioosi ravimeetod, mille käigus korrigeeritakse lülisamba patoloogilist kõverust hingamistehnikate, kehaasendite ja spetsiaalsete harjutustega.

 
Mis on skolioos ja kellel seda esineb?
Skolioos on lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Skolioosikõveruste ulatust hinnatakse röntgenpildi alusel. Skolioosiks loetakse kõverust, mille nurk on suurem kui 100 Cobbi järgi. 
80-90% skolioosidest on idiopaatilist tüüpi ehk ei teata, millest skolioosi teke on tingitud. See võib tekkida igas vanuses ja mõlema soo esindajatel, kuid kõige sagedamini tekib skolioos 11 – 14- aastastel tüdrukutel.  Tavaliselt märkavad lapsevanemad, et lapsel on kas üks õlg või üks puus kõrgemal kui teine või keha hoiab rohkem ühele poole  viltu. Skolioosi varajane märkamine on lapseeas äärmiselt oluline, kuna siis on harjutustest rohkem abi.
 
Mis on  Schroth meetod?
Röntgenpildi ja kehahoiu alusel määrab Schroth terapeut skolioosi mustri ning valib sobivad harjutused. Schroth teraapias ongi kesksel kohal harjutused. Antud meetod on efektiivseim 10-300  skolioosikõveruste puhul. Eesmärk on kas peatada või vähendada kõveruste süvenemist, ennetada või ravida skolioosist tingitud valusündroome või hingamisega seotud kaebuseid. Järjepideva harjutamisega paraneb inimese kehahoid ja tasakaal. Mõõdukate ja raskemate skoliooside konservatiivses ravis kasutatakse ka korsettravi. Rasked skolioosid vajavad enamasti kirurgilist sekkumist.  
 
Kui sageli on vaja füsioteraapias käia, et sellest oleks kasu?
Soovitatav on harjutada vähemalt 1-3 kuud. Suurem efektiivsus on enam kui 6 kuu pikkuse järjepideva harjutamise puhul. Patsiendid õpivad füsioterapeudi juhendamisel sooritama harjutusi, et treenida igapäevaselt lihaseid, mis lülisammast liigutavad ja toetavad. Kui teraapiat alustada näiteks 9-10-aastase lapsega, siis on vaja füsioterapeudiga treeninguteks sagedamini kokku saada. 16-17-aastane võib treenida rohkem kodus, kui ta on vajalikud harjutused selgeks saanud. Vanemate lastega saab harjutada, kuidas ta istub, seisab või kotti kannab. Need õpetused käivad Schroth teraapiaga kaasas.

Kas harjutuste tegemine nõuab erivahendeid?
Jah, selleks on vaja täiesti spetsiifilisi asju. Harjutuste valikul püüan arvestada, mida inimene saab endale koju osta ja kui palju on tal harjutuste tegemiseks ruumi. Kuid üldiselt lähtun ma koduste harjutuste puhul põhimõttest, et lihtsuses peitub jõud.
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
ene.veiksaar[at]vmh.ee
 
 

Viljandi haiglal on uus neuroloog dr Pille Murumaa

17.02.2020

Viljandi haigla sai endale uue neuroloogi – Elva lähedalt pärit dr Pille Murumaa alustas ambulatoorseid vastuvõtte haigla polikliinikus. Tema spekter on lai, kitsast neuroloogilist spetsialiseerumist ei ole ta veel valinud, vaid tegeleb erinevate neuroloogiliste probleemidega. Uue tohtri esimesed muljed: „Patsientuuri puudust ei ole. Õde Siiri Luts on mul väga tore ja asjalik“.  Praegu võtab ta vastu 2 päeva kuus. Kõige sagedasemad probleemid, millega neuroloogi poole pöördutakse, on peavalud ja seljahädad. „Viimased ei pruugi alati olla väga neuroloogilised - luude, liigeste, tugisüsteemide hädad. Aga ka seljavalude osas saame teha vajalikud uuringud, panna diagnoosi ning määrata sobiva ravi.  Kui on vajalik operatiivne ravi (neurokirurgiline lõikus), suuname patsiendi Tartusse. Väiksemaid närvilõikusi (nt. karpaalkanali operatsioon) saab teha ka siin, Viljandi haiglas“ ütles dr. Murumaa.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

Kommunikatsioonijuht

e-post ene.veiksaar[at]vmh.ee

 

 

Viljandi haigla sõlmis koostööleppe Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga

10.02.2020

10. veebruaril 2020 toimunud õppeaasta avaaktusel sõlmisid Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja SA Viljandi Haigla koostööleppe hooldustöötajate koolitamiseks.
 
Lepingu järgi koolitab kõrgkool 2022. aastani hooldustöötajaid Viljandi haigla juures, hetkel Viljandi maakonnas hooldustöötajatel õppimisvõimalused puuduvad. „Võimalus omandada tervishoiu valdkonna haridust õppija elu- ja töökoha läheduses on parim näide nii heast koostööst kõrgkooli ja haiglaga, kuid omab ka olulist regionaalset mõju piirkonna arengule,“ nentis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden.
 
SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere lisas, et haiglal on kõrgkooliga pikaajalised ja head koostöösidemed. „Püüame koolitamisele igati kaasa aidata — mitte ainult koolilt nõuda, vaid ka omalt poolt poolele teele vastu tulla. Haigla saab pakkuda koolile praktikabaasina nö linki tegeliku eluga,“ sõnas ta. Koolilt ootab haigla baasteadmisi ja pakub omalt poolt väljaõpet, andes kursustele lisaväärtust nende teenuste osas, mille poolest Viljandi haigla on Eestis unikaalne. „Väga oluliseks peame ka arendustegevust. Seoses kursuse- ja lõputöödega on võimalus ka haiglal õppurite kogemuse läbi õppida, valdkonda arendada ning üheskoos areneda.“
Hooldustöötaja kutseõppekaval alustab 20 õppijat. Tegemist on juba kolmanda sedalaadi ettevõtmisega - kaks gruppi on eelnevatel aastatel lõpetanud. 
 
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
ene.veiksaar[at]vmh.ee
 
 
 

 

Palume ravil viibivaid patsiente alates 1. veebruarist mitte külastada

31.01.2020

Viirusnakkuste leviku tõttu palub SA Viljandi Haigla ravil viibivaid patsiente alates 1. veebruarist 2020 mitte külastada. Piirang on vajalik kaitsmaks haiglas ravil viibivaid patsiente viirusnakkuste eest.

 
Informatsiooni patsiendi seisundi kohta on võimalik küsida raviarstilt, vanemõelt või üksuse juhilt. Vajadusel saab jätta paki (patsiendi ja osakonna nimega) peahoone infolauda või Jämejala korpuses osakonda.
 
Külastuse piiramise põhjuseks on viimasel ajal sagenenud seedetrakti viirusnakkuste ning gripi esinemine haiglasse vastuvõetud patsientidel. Rõhutame, et tegemist ei ole koroonaviiruse kahtlusega.
 
„Alates jaanuari lõpust on tõusnud hingamisteede viirusnakkuste esinemine, mistõttu on muude haiguste tõttu ravil viibivate patsientide kaitsmine eriti oluline," selgitas dr Ruth Männik. "Polikliinikus, diagnostika üksustes ja sööklas on seinahoidikutesse pandud käte töötlemiseks sobiv lahus, millega saate hävitada juhuslikult nahale sattunud mikroobid, sealhulgas ka gripiviirused. Soovitan inimestel, kellel tarvis ambulatoorsele vastuvõtule või uuringutele tulla, oma käsi töödelda nii haiglasse tulles kui ka lahkudes! Samuti panime välja kaitsemaskid, mida saavad kasutada nii kergelt tõbised teiste kaitseks kui ka terved inimesed, et hoiduda nakatumisest.." lisas ta.
 
Hingamisteede viirusinfektsioonid, sealhulgas gripp, levivad peamiselt kahel moel:
- õhus hõljuvate haige hingamisteedest pärit piiskade kaudu, mis satuvad teise inimese nina- ja suu limaskestadele või silma ning hakkavad seal ruttu paljunema,
 
- nakatumine saastunud pindade vahendusel, mida kätega puudutades ja hiljem oma nina või suud katsudes toimub haigustekitajate ülekanne.
 
Viirusnakkuste levimise perioodil nakatumisest hoidumiseks on soovitatav:
• vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi,
• pesta tihti käsi, sest nakatuda võib nii õhus levivate kui ka erinevatele pindadele (nt ukselingid, poeriiulid, arvutiklaviatuurid jne) langenud gripihaige hingamisteedest pärit piiskade kaudu.
 
Viirusnakkuste põdejatel:
• koju jääda ja ennast terveks ravida, kuna haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab organismi ning haigestunu võib teisi nakatada (umbes seitse päeva, laste puhul kauem);
• konsulteerida oma perearstiga,
• köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta,
• vältida silmade puudutamist,
• pesta tihti käsi.
 
 
Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
telefon 433 2322
e-post maike.tsetsin[at]vmh.ee
 
 

Viljandi haigla laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond saab Selveri toel mänguteraapia toa

28.01.2020

„Koos on kergem“ on üks vanemaid laste heaks suunatud heategevuskampaaniaid Eestis, mida Selver korraldab  juba 17 aastat. Annetusi koguti poolteist kuud. Viljandi haiglale andsid toetussumma üle Männimäe Selveri juhataja Kati Pell ja Centrumi Selveri juhataja Jana Napritson. „Soovime tänada kõiki oma kliente ja koostööpartnereid, ilma kelleta ei saaks me sellist toetussummat kokku,“ ütles Kati Pell.

Mänguteraapia on üks teraapia liikidest, mis on mõeldud lastele ja noorukitele, kes on kogenud pereprobleeme, suhteprobleeme, väärkohtlemist, hülgamist või kellel esineb arenguhäireid. Mänguteraapia ruumis on tavaliselt näiteks liivakast, savi meisterdamiseks, erinevad kujukesed, muusika, lauamängud jm. „Eesmärk on paremini aru saada vaimse tervise probleemiga lapse või nooruki muredest. Mäng on neutraalne pind, kus laps saab ennast avada ja võti, kuidas temani jõuda,“ ütles laste- ja noorukitepsühhiaatria osakonna juhataja dr Marja-Liisa Samoldin. Teisisõnu aitab terapeut läbi tegevuse ja turvatunde pakkumise väljendada lapsel oma mõtteid, soove, tundeid ning vajadusi. „Selline teraapiavorm on kasutatav ka autismi spektri häiretega patsientide puhul, kelle eneseväljendusoskus on  piiratud. Samuti annab mänguteraapia ruumis läbiviidav teraapiaseanss võimaluse ka lastevanematel jälgida, kuidas lapsega tegeletakse ja sellest õppida“.


Lastepsühhiaater dr Liisa Leppiku sõnul on sarnane teraapiatuba Tallinna Lastehaiglas. Viljandisse plaanitaval ruumil on tegelikult ühendatud kaks funktsiooni – lisaks mänguteraapiale saab seal läbi viia ka tunnetusteraapiat. Kompimiseks eri tekstuuriga pinnad, kuulamiseks helisüsteemid, valguslahendused aitavad last erinevate meelte kaudu arendada. Dr Leppik: „Mängu- ja tunnetusteraapiat saab teha igas vanuses lastele ja noortele. Intensiivse teraapia korral on juba paari nädalaga võimalik märgata positiivseid muutusi. Vanemaid teraapiasse kaastes saab samas olulist infot vanema ja lapse suhte kohta."

Teraapiatuba on Viljandi haigla Jämejala korpuses on kavas avada augustikuuks.


Jana Napritson, Kati Pell ja dr Marja-Liisa Samoldin.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht 

ene.veiksaar[at]vmh.ee

Erihoolekande majad ligi sajale patsiendile saavad Jämejalal nurgakivi

17.01.2020

23. jaanuaril kell 14.00 pannakse nurgakivi Viljandi haigla erihoolekande kolmele majale, millest igaüks mahutab kolmkümmend elanikku. Majad kerkivad Jämejala kultuurimaja kõrvale ja hoolekandekeskuse ringmaja taha vanade laohoonete asemele.  
 
Hoonete valmimise tähtajaks on veebruar 2021. Hooned ehitab OÜ KRC Ehitus, projekteerimistööde ning ehitustööde perioodil teostab autorijärelevalvet AS Resand ja omanikujärelevalvet OÜ P.P. Ehitusjärelevalve. 
 
„Erihoolekande teenus vajab kaasajastamiseks hubast keskkonda. Ehitustööd toovad aga nii meie patsientidele, klientidele, haigla töötajatele kui ka kohalikele elanikele kaasa mõningaid ebamugavusi – suuri veokeid, mullatöid ja ehitusmüra tavapäraselt vaiksesse pargikeskkonda. Palume selle pärast juba ette vabandust ning loodame mõistvale suhtumisele, sest eesmärk on patsientide heaolu,“ ütles SA Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. 
 
„Psüühilise erivajadusega isikutele saame uutes hoonetes osutada erihoolekandeteenust neile sobivates perelaadsetes tingimustes,“ ütles hoolekandekeskuse juht Kaja Koger. „Tänu uute majade valmimisele paranevad oluliselt  nii erihooldekodu elanike elu- ja puhketingimused kui ka meie tegevusjuhendajate töötingimused“.
 
Uute peretüüpi kodude rajamist toetakse läbi kahe projekti, milleks on  „Viljandi haigla erihoolekandetaristu reorganiseerimine“ ja „Kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade loomine“. Projekte rahastatakse  meetmest  2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. Rahastus saadakse 85% ulatuse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 15% ulatuses riigieelarvelisest toetusest. 
 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht

ene.veiksaar[at]vmh.ee

5301 6518

 

NB! Patsientide külastamine haigla peahoones

17.01.2020

Seoses viiruste hooajaga tuletab Viljandi haigla meelde, et patsientide külastamine toimub soovitavalt tööpäevadel kell 16.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kell 10.00-19.00.

Külastajatel palume üleriided jätta I korruse riidehoidu ja kasutada osakondadesse sisenemisel ühekordseid jalanõude kaitsed (kilesusse), mille saab soetada haiglainfost-riidehoiust. Intensiivravipalatisse palume lilli mitte tuua!
 
Eriti tundlikud on vastsündinud ja seetõttu paneb lastearst Gerli Mirka külastajatele südamele, et järgitaks hea tava reegleid: „Hommikupoolikud, kui haiglas on kõige kiirem ja töömahukam aeg, ei ole õige hetk haiglas viibivate lähedaste külastamiseks. Üleriided jäetakse igas kodus välisukse lähedusse, nii võiks see hügieeni mõttes toimuda ka haiglaruumides“.
 
Info ja riidehoid on avatud 7.00-19.00. Informatsiooni saab telefonil 435 2008.

Hoiame patsiente ja nende abistajaid!
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
ene.veiksaar[at]vmh.ee
5301 6518
 
 

Viljandi Gümnaasium koostöös Viljandi haiglaga alustab pilootkursusega „Aken tervishoidu“

16.01.2020

Täna, 16. jaanuaril alustab Viljandi Gümnaasium koostöös Viljandi haiglaga esmakordselt pilootkursusega „Aken tervishoidu“. Tegemist on valikainega, mis annab gümnasistidele võimaluse end tervishoiuteemadega kurssi viia ning saada praktilisi nõuandeid igapäevaeluks.

Tervishoiuteemaline kursus kasvas välja üksikutest loengutest gümnaasiumi ja haigla seitse aastat kestnud koostöös. Selle eesmärgiks on äratada ja arendada õpilastes huvi tervishoiu vastu. Kavas on 12 pooleteisetunnist ainetundi, mille viivad läbi Viljandi haigla erinevate valdkondade spetsialistid. Lisaks tervishoiusüsteemis orienteerumisele saavad õpilased teadmisi ja praktilisi näpunäiteid eneseabist, pereplaneerimisest, terviseedendusest, vaimse tervise teemadest, vananemisest ning elu lõpust. Kursus lõpeb kohvik-kohtumisega haiglas, kus noori võõrustavad erialaspetsialistid.
 
SA Viljandi Haigla kogukonnateenuste juht Triinu Rõigas: „Me tahame kasvatada terviseteadlikke inimesi ja muuta arvamust, et haigla on ainult haigetele. Haigla on oma kogukonna tervise kants, kus tegeletakse lisaks ravile ka ennetamise, nõustamise ja terviseedendusega“.
 
Haigla tutvustab gümnasistidele ka tervishoiuasutuse igapäevatööd, millega muidu kokku ei puututa. Kursusel osaleb 21 gümnasisti kõigilt õppesuundadelt. Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin: „Meil on alati olnud meditsiinihuvilisi õpilasi ning see kursus on nende jaoks sissejuhatus valdkonda. Kuna tervise osas on meil palju enda teha, siis soovime, et meie noored oleks ette valmistatud iseseisvaks eluks läbi kogu elukaare. See on ääretult tore, et haigla sellega kaasa tuleb.“ 
 
„Aken meditsiini“ alustab 16. jaanuaril kell 15.10 Viljandi Gümnaasiumis, ruumis H109. Esimese loenguga juhatab valikaine sisse SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere, kes räägib õpilastele tervishoiukorraldusest ning koostööteenuste juht Krista Valdvee tutvustab tervishoiualase info eripära – millised on meditsiini ja meedia suhted, kuidas leida enda kohta käivat terviseinfot, kuidas toimivad digikanalid ning milleks on vajalik tervisealane kirjaoskus.
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
Tel 4352 025
Mobiil 5301 6518
e-post ene.veiksaar[at]vmh.ee


Viljandi haigla alustas uneraviõe vastuvõttudega

13.01.2020

Viljandi haigla alustas uneraviõe vastuvõttudega

Uneraviõe vastuvõtule on oodatud patsiendid, kellel on häiritud ööuni, esineb päevane väsimus, uneaegsed hingamishäired (norskamine, uneaegsed hingamisseisakud), unetus või liigunisus.

„Uneprobleem on Eestis küllaltki tõsine, patsiente pöördub päris palju ja neid kohti, kuhu pöörduda, on mitmeid,“ ütleb Tartust pärit uneraviõde Ketlin Veeväli, kes võtab Viljandis vastu esialgu kord nädalas. „Nõudlus on palju suurem kui me tegelikult suudame seal ära teha. Näiteks Tartus on meil uneraviõe vastuvõtule järjekord kolm kuud. Erameditsiini vastuvõtud võivad aga jääda paljudele kättesaamatuks“.

Unetuid on palju ja uneaegse hingamishäirega patsiente on samuti üsna palju. Ka liigunisuse häireid esineb rohkesti. Uneraviõde aitab kindlaks teha, mis enesetunde häireid ja väsimust põhjustab ning seejärel kaardistab unepäeviku abil inimese und. „Unepäevik aitab mul hinnata, kui palju inimene magada saab ja kui kvaliteetne on tema uni. See võimaldab otsustada, kas patsient vajab täiendavat uuringut ja kuidas teda edasi abistada. Mingi leevenduse me probleemile ikka leiame,“ räägib Ketlin Veeväli.

Uneprobleemidest räägitakse viimasel ajal ka meedias palju. Samuti on sel teemal ilmunud mõned head eestikeelsed raamatud, millest uneraviõde soovitab kolleeg Kene Verniku kirjutatud abimeest „Hea une teejuht“.

Enne uneraviõe esimest vastuvõttu on oluline täita kodus eelnevalt ära küsimustikud, mille saab väljaprindituna vastuvõtule kaasa võtta. „See kiirendab ja lihtsustab minu tööd, sest sealt saan ma enda jaoks esmase pildi, et osata hinnata, mis võib-olla patsiendil esinev peamine probleem,“ selgitab uneraviõde. Küsimustikke on kaks: emotsionaalse enesetunde küsimustik ja Uppsala uneuuringu küsimustik, lisaks oleks hea täita kahe nädala jooksul ka unepäevikut.

Uneraviõe vastuvõtule võib pöörduda ka saatekirjata. Vastuvõtt on tasuta. Vastuvõtud toimuvad haigla peahoone II korrusel. Registreeruda saab Viljandi haigla registratuuris 434 3001 (E-R 8-16).

 
Pildil: Ketlin Veeväli
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
Tel. 4352 025
Mobiil 5301 6518
e-post ene.veiksaar[at]vmh.ee
 
 

Digiregistratuuris saab nüüd aegu broneerida ka Viljandi haigla eriarstide vastuvõtule Põltsamaal

06.01.2020

PRESSITEADE
Viljandi haigla
06. 01. 2020

Digiregistratuuris saab nüüd aegu broneerida ka Viljandi haigla eriarstide vastuvõtule Põltsamaal

Kõik Viljandi haigla eriarstide vastuvõtud on leitavad üleriigilisest digiregistratuurist. Alates tänasest toimib digiregistratuuris saatekirjaga aegade otsimine, broneerimine ja tühistamine ka Viljandi haigla reumatoloogia, neuroloogia, endokrinoloogia ja kardioloogia teenustele Põltsamaa tervisekeskuses, kus Viljandi arstid vastu võtavad.

Aja broneerimisel patsiendiportaalis www.digilugu.ee veenduge, et märkisite valikus endale sobiva asukoha – Viljandi või Põltsamaa. Eriarstide aegade broneerimisega tegeleb jätkuvalt ka Viljandi haigla peahoone registratuur (E-R 8-16) telefon 434 3001, kes vajadusel aitab ka digitaalse registreerimisega tekkivate takistuste või küsimustega.

Kui teil ei ole võimalik kokkulepitud ajal vastuvõtule tulla, andke sellest hiljemalt 24 h enne vastuvõttu teada telefonil 434 3001 (E-R 8-16) või e-kirjaga registratuur[at]vmh.ee. Põltsamaa tervisekeskuse registratuur: 775 1248 / 5552 2151.

Eriarsti esmase visiidi tasu on 5 eurot, erandid leiate siit.

Üleriigiline  digiregistratuur on eriarsti vastuvõtuaegade broneerimise lahendus riiklikus patsiendiportaalis www.digilugu.ee, kus on võimalik broneerida, tühistada ja muuta eriarsti esmaseid vastuvõtuaegu kõikides selle lahendusega liitunud tervishoiuasutustes.

NB! Saatekirja vajavate erialade vastuvõtud on nähtavad vaid siis, kui on olemas vastava eriala saatekiri või sellele erialale on avatud tasulised vastuvõtud.

Saatekirja olemasolu ei ole vajalik pöördumisel järgnevate eriarstide poole: psühhiaater, günekoloog, nahaarst ja silmaarst.

 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
Mobiil 5301 6518
e-post ene.veiksaar[at]vmh.ee

Viljandi haigla uus kommunikatsioonijuht on Ene Veiksaar

02.01.2020

 PRESSITEADE
SA Viljandi Haigla
02.01.2020

Uuest aastast asus SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuhina tööle ajakirjanik ja suhtekorraldaja Ene Veiksaar. Viljandi 4. keskkooli järel lõpetas ta Tartu Ülikooli ajakirjanikuna ning omandas samas magistrikraadi avalike suhete ja teabekorralduse erialal. Ta on töötanud 10 aastat saatejuhina Eesti Raadios ja peatoimetajana Raadio2-s ning 10 aastat uudisteankruna TV3-s, viinud läbi meediakoolitusi ning erinevaid suhtekorraldusprojekte.

„Tervishoid on väga tundlik valdkond. Olles olnud tegev nii siin- kui sealpool „rindejoont", usun, et minu haridus- ja töökogemus nii ajakirjaniku kui suhtekorraldajana suudab luua lisaväärtust meediasuhetes ning info liikumises meedikute, partnerite ja abivajajate vahel," ütles Ene Veiksaar ja lisas, et tööpõld saab olema lai, sest Viljandi haigla on uuenduste kursil. Samaaegselt Viljandi haigla- ja tervisekeskuse rajamisega plaanitakse muuta maakonna tervise- ja sotsiaalteenuste osutamine terviklikumaks ja inimesekesksemaks.

Viljandi haigla senine kommunikatsioonijuht Krista Valdvee keskendub teenuseosutamise inimlähedasemaks muutmisele ning uue haigla ja tervisekeskuse arendamisele. Kesklinna rajatav haigla- ja tervisekeskuse hoone avatakse 2023. aastal. „Eesmärk on tuua ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana tööle selleks, et päästa inimeste elusid. Me tahame viia meditsiiniteenuste juhtimise ja kvaliteedi uuele tasemele," ütles SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere. „Krista ja Ene kogemused ning teadmised toetavad meie püüdlusi olla oma patsientidele ja klientidele tervishoiuga seotud terviklahenduste ning kindlustunde pakkuja".

Sihtasutus Viljandi Haigla on Eesti suurimaid üldhaiglaid, mis ühendab endas 5 kliinikut ja 2 keskust. Enam kui 890 töötajaga haigla on Viljandimaa suurim tööandja.

Lisainfo:
Krista Valdvee
SA Viljandi Haigla koostööteenuste juht
krista.valdvee[at]vmh.ee
5349 5332

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
ene.veiksaar[at]vmh.ee
5301 6518

Doonorid on oodatud

01.01.2020


 

Lisainfo: http://www.kliinikum.ee/verekeskus


 


Aktiivne viirushaiguste periood on kätte jõudnud

30.12.2019

Kätte on jõudnud aktiivne viiruste periood. Viimase nädala jooksul on tunduvalt sagenenud A- ja B-gripi, ülemiste hingamisteede ning seedetrakti viirustega seotud haigusjuhud.

Kaitsmaks patsientide, töötajate ja külastajate tervist, paigutas Viljandi haigla peahoone fuajeesse ning osakondade sissepääsude juurde käte desinfitseerimise lahused. Palume neid julgelt kasutada. 

Lisaks varustame lähipäevil infolaua, ambulatoorse vastuvõtu, diagnostika, erakorralise meditsiini ja  taastusravi osakonnad ühekordsete kaitsemaskidega, mida palume kasutada, kui teil on hingamisteede nakkuste tunnused (köha, nohu, halb enesetunne). Samuti soovitame kasutada kaitsemaski, kui teil on nõrgenenud immuunsus, nt rasedus või kroonilised haigused vms. 
 
Et mitte ohtu seada patsientide tervist, siis palume haiglas ning hoolekandekeskuses viibivaid patsiente külastada vaid juhul, kui olete terve. 
Palume patsienti kindlasti mitte külastada kui teil on ülemiste hingamisteede viirusnakkuse (köha, nohu) või seedetrakti nakkuste tunnused (oksendamine, kõhulahtisus) või kui teie pereliige, lähedased või töökaaslased on juba haigestunud.
Haiguse järel olete oodatud patsiente külastama, kui tervenemisest on möödunud vähemalt 72 tundi (3 ööpäeva).

Palume arvestada, et seedetrakti viirushaiguste tekitajad erituvad organismist kuni kaks nädalat, seetõttu ei ole soovitatav sel perioodil tuua patsientidele isevalmistatud toitu.
 
Enda kaitsmiseks grippi haigestumise eest on veel sobiv aeg vaktsineerimiseks. Täpsemad juhised saate pöördudes oma perearsti poole. 
 
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee

Viljandi haigla pühadetervitus

23.12.2019

 

Peahoone lillekiosk on suletud 23.12.19-01.01.20

16.12.2019

Viljandi haigla peahoone fuajees asuv lillekiosk on jõulupühadel suletud 23.12.2019-01.01.2020.
 
Aare Kallas
OÜ Marcus Lillekaubandus
502 2519

Doonoripäevad 2020. aastal Viljandi haiglas

13.12.2019

Doonoripäevad toimuvad 30. juulil ja 27. augustil kell 09.45-13.00 Paalalinna koolis. Doonorid peavad kindlasti olema terved ning verd loovitama minnes ei tohi kaasa võtta sõpru/tuttavaid lihtsalt "seltskonna" mõttes. 
Verevarusid on vaja pidevalt täiendada. Aitäh aitamast!

13. detsembril jõulukampsuniga tööl (foto)

13.12.2019

Täna, 13. detsembril toimub Swedbank'i korraldatud jõulukampsuniga tööle üritus,
mille raames on kõikidel inimestel/asutustel/ettevõtetel võimalus osaleda pildivõistlusel.

Ka Viljandi haigla töötajad lõid vahvas üleskutses kaasa ning tõmbasime jõulukampsunid selga! 🎅
Jagame sel päeval rõõmu ka teistega ja postitasime pildi jõulukampsunites tiimist Swedbanki lehele SIIN.

Kuigi üle maailma tähistatakse rahvusvahelist jõulukampsuni päeva 20. detsembril, ei keela keegi jõulukampsunit tööle minnes juba varem selga tõmmata ja kolleege üllatada. Nii tegimegi.

Meie jõulusoov kõikidele Eesti inimestele:
Võta jõuluajal aega iseendale ja lähedastele. Aeg on kõige väärtuslikum kingitus, mille saad teha.
Rahulikke pühi ning tervist toetavaid valikuid uuel aastal!



(fotod Maike Tšetšin)

Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
e-post maike.tsetsin[at]vmh.ee

Täna tutvusid erakorralise meditsiini osakonna tööga Krõllipesa lasteaia lapsed (foto)

12.12.2019

Täna tutvusid erakorralise meditsiini osakonna tööga Krõllipesa lasteaia lapsed.

Krõllipesa lasteaiast tulid EMO tööga tutvuma Lepakäbide ja Pajutibude rühma lapsed.
Meie EMO vanemõde Eve Pärnaku tutvustas lastele osakonda, vaadati erinevaid seadmeid, lapsed said küsida küsimusi ning õnnestus piiluda isegi kiirabiautosse.

Suur rõõm oli näha, et lapsed olid väga teadlikud kätehügieenist ning rääkisid meile ka oma kogemustest seoses haiglaga. Meie suureks heameeleks teatasid mõned poisid ja tüdrukud, et tahaksid väga tulevikus arstiks ja õeks õppida, et inimesi aidata.

Oli vahva!

(fotod Maike Tšetšin)

 

Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
maike.tsetsin[at]vmh.ee

Ugala näitetrupp rõõmustas meie väikseid patsiente oma külaskäiguga (foto)

10.12.2019

9. detsembril käis Ugala teatri näitetrupp Viljandi haigla laste ja noorte psühhiaatria osakonnas lastele jõuluõõmu toomas. 

Peale "Tuhkatriinu" eilse etenduse lõppemist käis Ugala näitetrupp Viljandi haiglas külas neil lastel, kes detsembrikuus arstide hoole all peavad viibima ja jõuluajast täit rõõmu tunda ei saa. Külaskäik läks rõõmsalt luuletuste-, salmide- ja kingitusterohkelt. 

Ugala Teater kutsub inimesi üles märkama neid, kel pole kõik hästi, kel tuju kurb ja mures meel. Piisab vahel ka ainult heast sõnast ja sõbralikust naeratusest. Ja maailm on jälle parem. Meile kõigile.


(Foto: Ugala Teater)
 

5. detsembril toimus peahoones jõululaat ja valiti kaunimad piparkoogimajad (pildid)

05.12.2019

Jõuludeks ettevalmistused said täna hoogu juurde, meie laadal leidus nii palju toredat kraami, mida jõuluajal lähedastele kingikotti pista: mõnusaid käpikuid ja sokke, küünlaid, kreeme ja ilutooteid, puidutööd, jõulukaarte, vaipu, korvikesi, maiustusi, jõuluehteid, kaunist käsitööd ja palju muud.

Kõikidel laadakülastajatel oli võimalik anda ka oma hääl kaunimate piparkoogimajade konkursil, kuhu laekus lausa 9 imelist meistriteost.
See on juba kolmas aasta, kus Viljandi haigla töötajatel on võimalus meeskondadena üheskoos midagi vahvat meisterdada. Üleelmisel aastal tegime me ise jõulukuuski, eelmisel aastal tegime jõuluehteid, mis kaunistavad ka tänavu meie suurt jõulupuud peahoone fuajees. Seepärast meie jõulupuu nii uhke ja eriline ongi - need ehted on südamega tehtud.

Sel aastal olid võistlustules piparkoogimajad - üks uhkem kui teine, teine vägevama arhitektuuriga kui kolmas. Lemmikut valida oli ääretult keeruline, kuid hääli kogunes kokku lausa 185!

Majakesed on näituseks välja pandud peahoone kohvikusse, kus saab neid imetleda 20. detsembrini.

Enim hääli kogus justkui praeguse haigla makett, mis oli nii suur, et tuli lausa kohale tuua käruga. Vaata ise, kui võimas:


Autorid: Sigrit Kändma, Lianika Silla, Emma Link, Sille Sarv

2.

Autorid: Leevi Hiiesalu ja Margit Asu

3.

Autor: Triinu Hajanen

4.


 Autorid: radioloogia osakonna töötajad

5.

Autorid: Krista Valdvee, Triinu Rõigas, Maike Tšetšin ja Daisy Koorits

6.

Autorid: erakorralise meditsiini ja sisehaiguste kliiniku osakonna töötajad

7.

Autorid: Gerle Kuld ja Airi Vahtra

8.


Autorid: Hoolekandekeskus, ringmaja töötajad

9.


Autorid: EKG kabineti töötajad

Suur tänu kõikidele osalejatele, teie tööd on imelised!

Kaunist pühadeootust kõigile!

Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
e-post maike.tsetsin[at]vmh.ee

Perepesas toimuvad perekooli juturingid lapseootel peredele

04.12.2019



Tule ja osale Perekoolis!
21. novembril kell 16.30-18.00 alustab Viljandi Perepesas (Posti 24) Perekool Viljandi linna lapseootel peredele.

Perekool toimub viiel järjestikusel neljapäeval, kus käsitletakse teemasid alates rasedusest kuni sünnitusjärgse perioodini.

Vajalik eelregistreerimine aadressil viljandi[at]perepesa.ee või telefonil +372 5915 1035

Osalejate arv on piiratud! Osalemine on tasuta!

Kohtumisi viivad läbi SA Viljandi Haigla ämmaemandad.
Täpsem info https://www.perepesa.ee/service/perekool

Doonorid on oodatud 28. novembril

26.11.2019

Doonorid on oodatud 28. novembril haigla peahoone 9. korrusel B-korpuses kell 9.45-13.00!

Kõik terved ja abivalmis vereloovutajad on väga oodatud!

Kaasa võtta isikut tõendav pildiga dokument.

Loe rohkem vereloovutusest: https://www.kliinikum.ee/verekeskus/doonorile


 

Uus uuring - luudensitomeetria DXA!

26.11.2019

Osteoporoosi ehk luude hõrenemise diagnoosimiseks, ravi vajaduse ning selle efektiivsuse hindamiseks kasutatakse röntgenkiirtel töötavat luudensitomeetrit ehk nn. DXA aparaati (ingl. k. Dual-energy X-ray absorptiometry). Luude tihedust mõõdetakse lülisamba L1-L4 lülides ja/või reieluukaelast. Luudensitomeeter võimaldab diagnoosida osteoporoosi ehk luude hõrenemist juba haiguse algstaadiumis.

 Luutiheduse mõõtmise näidustused:
• Vanus enam kui 55 eluaastat või varajane menopaus
• Vähene füüsiline aktiivsus
• Alakaalulisus, habras kehaehitus, väike kehamassiindeks.
• Kehapikkuse vähenemine üle 5 cm.
• Varasem haprusmurd.
• Vanematel esinenud reieluukaela murd.
• Kaltsiumi vähene sisaldus toidus
• Teatud ravimite tarvitamine (nt glükokortikoidide tarvitamine suures annuses enam kui 3 kuud)
• Süsteemsed sidekoehaigused, reumatoidartriit, kroonilised maksa, peensoole, pankrease ja neerude haigused ning endokriinhaigused, I tüübi diabeet


Vastunäidustused uuringul osalemiseks:
Raseduse ajal ei ole lubatud luutiheduse mõõtmist teostada ilma erilise meditsiinilise näidustuseta. Rasedusest teavitage oma raviarsti ja uuringut teostavat radioloogiatehnikut.
Kui Teile on paigutatud kehasse mõni protees või implantaat, teavitage sellest uuringut läbi viivat radioloogiatehnikut, sest sellest võib oleneda kuidas uuring läbi viiakse.


Uuringuks ettevalmistus:
• Uuringule tulles võtke kaasa raviarsti poolt antud saatekiri.
• Te võite süüa ja juua ning kasutada igapäevaseid ravimeid.
• Uuringu eel küsitleb Teid luudensitomeetria uuringut teostav radioloogiatehnik, võetakse isikuandmed, mõõdetakse pikkus ja kaalutakse.


Loe uuringu kohta rohkem SIIT.

Tartu Tervishoiu Kõrgooli tudengite külaskäik Viljandi haiglasse (pilt)

15.11.2019

Täna külastasid Viljandi haiglat Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe eriala esimese kursuse üliõpilased.

Tutvumispäeva raames anti ülevaade kliinikutest ja osakondadest, töötamise ja praktika võimalustest haiglas.

Koostööteenuste juht Krista Valdvee rääkis ka uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimisest. Uus haigla ja tervisekeskus kerkib Viljandi kesklinna aastal 2023.

Külastati osakondi nii peahoones kui ka psühhiaatriakliiniku üksusi Jämejalal.

 
Fotod Maike Tšetšin

Maike Tšetšin
kommunikatsioonispetsialist
maike.tsetsin[at]vmh.ee

14. novembril on rahvusvaheline diabeedipäev

14.11.2019

DIABEET: KAITSE OMA PERET

14. novembril tähistatakse maailma diabeedipäeva ja seda juba 26 aastat. Igal aastal pööratakse tähelepanu haiguse erinevatele tahkudele. Sellel aastal on keskmes perekond – mida iga pereliige saab ära teha, et kaitsta oma lähedasi diabeedi või selle tüsistuste süvenemise eest. Sealjuures ära unustamata ka iseenda vajadusi. Lähedased vajavad samamoodi nõustamist, toetust, julgustamist ja juhendamist nagu diabeetik ise.

Eesti Diabeediliidu andmeil elab Eestis ca 70 000 diabeetikut, maailmas elab diabeediga üle 425 miljoni inimese ning prognoositakse, et lähima kümne aasta jooksul tõuseb see arv 522 miljonini.

Diabeedi tõttu sureb maailmas üks inimene iga 8 sekundi järel, iga 30 sekundi järel kaotab keegi jala või jalaosa, iga kolmas diabeetik kogeb elu jooksul mingil kujul nägemise langust. Diabeetik võib kolm korda sagedamini haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, diabeetikutel esineb kümme korda sagedamini ka neerupuudulikkust.

Varajane diagnoosimine ja ravi aitab kõiki ülaltoodud tüsistusi vältida või neid edasi lükata! Ligi pooltel juhtudel on 2. tüübi diabeet ennetatav.

    - Hoia kontrolli all oma vererõhk, kolesterool, kehakaal ja veresuhkur
    - Toitu tervislikult – söö rohkelt täisteratooteid ja köögivilju
    - Ole aktiivne – liigu regulaarselt
    - Tarvita/manusta sulle välja kirjutatud ravimeid kokkulepitud skeemi järgi
    - Väldi suitsetamist, alkoholi liigtarvitamist ning lisatud suhkruid
    - Külasta regulaarselt tervishoiutöötajat (perearst/-õde, eriarst/-õde, jalaravispetsialist)

 



Allikad: www.diabetes.ee, www.worlddiabetesday.org

 

Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
e-post maike.tsetsin[at]vmh.ee

 

1. detsembrist vahetub Viljandi haigla nõukogu liige

07.11.2019

Sotsiaalminister Tanel Kiik nimetas Viljandi haigla nõukogu liikme Malle Vahtra asemele alates 1. detsembrist Viljandi Linnavolikogu liikme Helmut Hallemaa.

Malle Vahtra oli haigla nõukogu liige alates 6. juulist 2016, mil ta vahetas välja Ülle Lumi. 

Haigla nõukogu järgmine koosolek toimub 12. novembril.

Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
telefon 433 2322
e-post maike.tsetsin[at]vmh.ee
 
 
 

 

Viljandi haiglale teevad muret pikaajaliselt maksetähtaja ületanud arved

06.11.2019

Viljandi haiglale on aastaid teinud muret võlgnevused, mis tekivad tasumata jäänud teenustest ning  visiidi- ja voodipäevatasudest.

Tavapäraselt tasutakse nii visiidi- ja voodipäevatasu kui ka tasuliste teenuste eest haiglas kohapeal, kas sularahas või kaardimaksega, kuid vahel jääb see mingil inimlikult mõistetaval põhjusel tegemata. Sellisel juhul väljastatakse inimesele arve, maksetähtajaga seitse päeva. Reeglina makstakse see ka kenasti ära.
Vahel juhtub aga, et arve jääb tasumata ning haigla finantsteenistus otsib inimestega kontakti ning tuletab maksmata arvet meelde. Tuleb ette ka seda, et inimesega ei saada ühendust või et arveid ei tasuta ka meeldetuletamisel.

Kuna summad on arvestatavad ning nendega kaasnev töömaht suur, siis kaasas Viljandi haigla professionaalse partneri - sel sügisel anti pikaajalised võlgnevused üle Julianus Inkassole, kes lisab võlgnevusele ka omapoolse teenustasu.

Võlgnevuse tekkimisest inkassofirma poole pöördumiseni oleme jätnud kolmekuulise ajapuhvri, et anda inimestele võimalus kas meenumise või haigla poolse meeldetuletuse peale arve tasuda.

Tasumata arvete teemaliste küsimustega olete oodatud pöörduma Viljandi haigla finantsteenistuse poole e-posti aadressil arved[at]vmh.ee

Oleme väga tänulikud õigeaegselt tasutud arvete eest ning loodame, et vajame partneri abi meeldetuletamisel võimalikult vähe.


Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee
 

Ülemaailmse diabeedipäeva raames mõõdetakse 9. novembril Eesti elanike veresuhkrut

04.11.2019

Meil on hea meel toetada Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi ettevõtmist tähistamaks saabuvat maailma diabeedipäeva. Nii üliõpilased kui ka Viljandi haigla peavad oluliseks kogukonna teadmiste suurendamist ja neile suunatud tervisennetuslikke tegevusi.

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi liikmed mõõdavad 9. novembril erinevates linnades üle Eesti elanike veresuhkrut. Viljandis toimub mõõtmine Centrumi kaubanduskeskuses kell 11.00-17.00.


 

31. oktoobril algavad Viljandi haigla kinnistul Turu tn 6 lammutustööd

30.10.2019

SA Viljandi Haigla alustab 31. oktoobril Turu tn 6 lammutustöödega. Lammutatakse kõik kinnistul olevad ehitised.

Lammutustööde teostaja OÜ Terasteenus ja omanikujärelevalvet teostab OÜ Koolmeistri.
Tööde orienteeruv kestvus kuni 3 nädalat.

Palume vabandust tööde käigus tekkivate võimalike ebameeldivuste pärast.

Uue haigla-tervisekeskuse parema ligipääsetavuse huvides omandas Viljandi haigla ka Jakobsoni 2b kinnistu koos hoonega. Selle hoone lammutamisega tehakse algust vahetult enne uue hoone ehitamist, eeldatavalt mais 2021.

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee

Doonorid on oodatud 31. oktoobril

29.10.2019

Doonorid on oodatud neljapäeval, 31. oktoobril haigla peahoone 9. korrusel B-korpuses kell 9.45-13.00!

Väga oodatud on 0(rh-) ja B(rh+) veregrupiga doonorid.

NB! Puugihammustuste korral ei ole vere loovutamine lubatud 2 kuud.

Kaasa võtta isikut tõendav pildiga dokument.

Lisainfo https://www.kliinikum.ee/verekeskus/

Täiskasvanud õppija nädal 12.-19. oktoobril

18.10.2019

Täiskasvanud õppija nädal on hea hetk korraks mõtiskleda ja endalt küsida, kas ma võiksin midagi uut õppida?
Vastus on alati JAH! Õige aeg on just nüüd ja praegu, paremat või eraldi aega õppimise jaoks ei pruugi tullagi.

Õppimine toimub väga mitmesugustes elusituatsioonides. Iga eluetapi jooksul kasutame erinevaid võimalusi ja lähenemisviise:
- õpime kogedes ja kogemata;
- õpime suheldes teiste inimestega;
- õpime tööd tehes;
- õpime kogudes koolitarkust;

Tööl peame pidevalt oma teadmisi ja oskusi täiendama ning vajadusel ümber õppima. Ära pelga õppida ka midagi uut!

Viljandi haiglas on hoo sisse saanud koolituskeskus ning meil toimus täiskasvanud õppija nädalal mitmesuguseid erinevaid koolitusi:
- 11. oktoobril alustasime turunduskoolitusega PAIK-projekti meeskonnale;
- 15. oktoobril koolitas Tervise Arengu Instituut meie töötajaid töökiusamise teemal ning toimus koostööpäev perearstide ja kohalike omavalitsuste esindajatega PAIK-projekti raames;
- 17. oktoobril kätehügieeni koolitus;
- täna, 18 oktoobril koolitus tööstressi teemal
ning käimas on ka puhastusteenindajate väljaõpe, mis kestab kevadeni.

*PAIK-projekt on paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekt, mille eesmärk on töötada välja inimese vajadustest lähtuv tervishoiu- ja sotsiaalteenuste mudel.

Tulemas on veel koolitusi, näiteks:
30.10.2019    Mürgistuspatsiendi käsitlus
05.11.2019    Immuniseerimise alane baaskoolitus
06.11.2019    Taastusravist pere- ja koduõdedele

Viljandi haigla koolituskeskus pakub tervishoiutöötajatele väga erinevaid koolitusi, vaata lähemalt, mis põnevat meil veel tulemas on siit: www.vmh.ee/koolituskeskus ja registreeri end huvipakkuvale koolitusele!

Elukestev õppimine on omane igale inimesele, enesetäiendamine annab kindlustunde oma eluga edasi minna ja uusi väljakutseid vastu võtta.

Uudishimu ja rõõmu uutest teadmistest!

Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
telefon 433 2322
e-post maike.tsetsin[at]vmh.ee

Balti riikide tervisepoliitika juhid arutlesid Viljandis tervisesüsteemide tuleviku teemal (foto)

14.10.2019

Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
11.10.2019

Balti riikide tervisepoliitika juhid arutlesid Viljandis tervisesüsteemide tuleviku teemal

10. ja 11. oktoobril toimus Viljandis Balti riikide terviseministrite ja tervisepoliitika juhtide 16. kohtumine. Kahepäevasel kohtumisel olid arutelul muudatused ja väljakutsed tervisesüsteemis ning maakonnahaiglate roll kogukonna tervise edendamisel.

Kohtumisel osalesid Eesti, Läti ja Leedu terviseministrid, poliitikajuhid ja rahvusvahelised eksperdid, kes andsid ülevaate haiglate muutuvast rollist. Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on väljakutsed, millega tervisesüsteemid silmitsi seisavad, riigiti sarnased. „Elanikkond vananeb ning sellega koos kasvab vajadus tervishoiu- ja sotsiaalteenuste järele. Samal ajal ressursse nendele muutustele reageerimiseks napib, kuna tööealiste inimeste arv väheneb,“ ütles minister Tanel Kiik. „Haiglad peavad suutma nende muutustega kaasas käia.“

Kohtumisel arutati, millised on kohaliku tasandi tervishoiu- ja hooldusvajadused ning analüüsiti valdkondade integreerimisega seotud väljakutseid. Samuti jagati kogemusi, kuidas motiveerida tervishoiutöötajaid asuma tööle maapiirkondadesse ning kuidas saaksid nüüdisaegsed digilahendused paremini toetada teenuste integreerimist ja võrgustikutööd. Oma kogemusi kohaliku tasandi algatusest muudatuste elluviimisel ja kogukonna kaasamisel jagasid Viljandi Haigla, Kuressaare Haigla ja Viljandi perearstid.

„Haiglaravi on kallis, samas näitavad rahvusvahelised uuringud, et keskmiselt iga viienda kroonilise haige puhul oleks võimalik haiglaravile paigutamist vältida ning kroonilisi haigeid edukalt jälgida ja ravida ka ambulatoorselt või perearstide juures,“ ütles minister Tanel Kiik. „See eeldab, et meie haiglad, eri- ja perearstiabi ning sotsiaalteenused oleksid senisest paremini omavahel integreeritud.“

Ministri sõnul näitas juba 2015. aastal Maailmapanga tehtud analüüs meile kätte kitsaskohad patsiendi teekonnal tervishoiu eri tasandite vahel. „Tänaseks oleme astunud konkreetseid samme olukorra parandamiseks, mille üheks heaks näiteks on Viljandi haigla eestvedamisel jätkuv projekt tervishoiu- ja sotsiaalteenuste piirkondliku mudeli väljatöötamiseks. Loodame seda õige pea rakendada ka teistes Eesti piirkondades,“ lisas minister Kiik.

Samuti toodi kohtumisel positiivse näitena esile Kuressaare haigla, kus on ellu kutsutud patsientide nõukoda, et kaasata otsuste tegemisse enam ka patsientide esindajad ja kogukond ning aktiivselt otsitud võimalusi muuta maakond atraktiivsemaks noortele tervishoiutöötajatele.

Minister Kiik rõhutas ka, et Eesti riik peab väga oluliseks esmatasandi tervishoiu tugevdamist. „Oleme Euroopa Liidu toel investeerinud 85 miljonit eurot kaasaegsete tervisekeskuste rajamiseks. Uute tervisekeskuste valmimine ning sellega koos perearstide meeskondade tugevnemine ja esmatasandil pakutavate teenuste ringi laiendamine toob perearstiabisse suure põhimõttelise muutuse,“ ütles minister Tanel Kiik. „See on oluline samm inimkesksema tervishoiu suunas. Ühtlasi oleme alustanud koostöös rahvusvaheliste ekspertidega eriarstiabi vajaduse analüüsi, mis peaks valmima aastaks 2022.“

Kohtumist korraldas sotsiaalministeerium koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Regionaalbüroo ja Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskusega.


Teate edastas:
Eva Lehtla
Sotsiaalministeerium
Kommunikatsiooniosakond
Tel 55 643 691
 

Fotod: Karl Erik Heinsoo

Jämejala pargis saavad sel sügisel alguse mitmed ulatuslikud ehitus- ja renoveerimistööd

08.10.2019

Jämejala pargis saavad sel sügisel alguse mitmed ulatuslikud ehitus- ja renoveerimistööd. Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku sundravi hoone renoveeritakse, uuendatakse Jämejala kanalisatsioonitrass ning ehitatakse kolm uut maja hoolekandekeskuse erihoolekande teenuste patsientidele.

„Alguse saavad ehitus- ja renoveerimistööd on pikalt oodatud ja põhjalikult ette valmistatud,“ tõdes Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. „Erihoolekande teenus vajab kaasajastamiseks hubaseid peremaju ning sundravi hoone vajas värskendust juba mõnda aega. Suuremahulised tööd toovad aga nii meie patsientidele ja klientidele, haigla töötajatele kui ka kohalikele elanikele kaasa mõningaid ebamugavusi – suuri veokeid, mullatöid ja ehitusmüra tavapäraselt vaiksesse pargikeskkonda. Palume selle pärast juba ette vabandust ning loodame mõistvale suhtumisele, sest eesmärk on patsientide heaolu.“

Pargi tee 22 asuva psühhiaatrilise sundravi majal vahetatakse välja katus ja ventilatsioonisüsteem, samuti kõik aknad ning kogu hoone soojustatakse. Maja uuendamise ajaks on patsientidele vajaliku turvalisuse astmega kohendatud ruumid psühhiaatrilise pikaravi hoones. Sundravi hoone renoveerimisprojekti autor on OÜ Eesti Soojustusprojekt, remonditöid teostab OÜ Silindia Ehitus ning omanikujärelevalvet viib läbi  OÜ P.P. Ehitusjärelevalve. Töödega on plaanis lõpule jõuda 2020. aasta maikuus. Lisaks suuremahulistele ehitustöödele saavad 2019. aastal rekonstrueeritud sundravi hoone jalutusaiad. Projekti rahastab 75% ulatuses sotsiaalministeerium.

Jämejala vana kanalisatsioonitrass vajab uuendamist oma halva seisukorra tõttu. Kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimise projekti koostas Reaalprojekt OÜ. Rekonstrueerimistööd teostab AS Valmap Grupp ning tööd planeeritakse valmis saada 2019. aasta lõpuks.

Erihoolekande kolmele peremajale, millest igaüks mahutab kolmkümmend elanikku, on kohad leitud Jämejala kultuurimaja kõrvale ning hoolekandekeskuse ringmaja taha vanade laohoonete asemele. Hoonete valmimise tähtajaks on aprill 2021 ning neid ehitatakse paralleelselt. Hooned ehitab OÜ KRC Ehitus, projekteerimistööde ning ehitustööde perioodil autorijärelevalvet teostab AS Resand, omanikujärelevalvet OÜ P.P. Ehitusjärelevalve.

Uute peretüüpi kodude rajamist toetakse läbi kahe projekti, milleks on  „Viljandi haigla erihoolekandetaristu reorganiseerimine“ ja „Kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade loomine“. Projekte rahastatakse  meetmest  2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. Rahastus saadakse 85% ulatuse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 15% ulatuses riigieelarvelisest toetusest.



Krista Valdvee
koostööteenuste juht
krista.valdvee[at]vmh.ee

Viljandi haiglas võtavad õed iseseisvalt vastu endokrinoloogia, pulmonoloogia ja vaimse tervise erialal

03.10.2019

Viljandi haiglas võtavad õed iseseisvalt vastu endokrinoloogia, pulmonoloogia ja vaimse tervise erialal.

Õe iseseisev vastuvõtt on õe poolt osutatav ambulatoorne teenus, mida osutatakse seisundi jälgimiseks, haiguste ennetamiseks ning ägeda haiguse paranemisperioodis või pikaajalise ja/või kroonilise haiguse raviperioodis tervise säilitamiseks ja elukvaliteedi edendamiseks.

Endokrinoloogia erialal võtab vastu Reelika Espenberg
Sihtrühm: täiskasvanud diabeeti põdevad patsiendid ja nende lähedased (või tugiisik). Toitumisõpetust vajavad patsiendid ja nende lähedased. Rasedusaegset diabeeti põdevad patsiendid ja nende lähedased. 
! Vastuvõtule registreerimiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri. Vastuvõtule registreerimine E-R 8-16 telefonil 434 3001.
Õe vastuvõtt endokrinoloogia erialal

Pulmonoloogia erialal võtab vastu Aivi Saharov 
Sihtrühm: Täiskasvanud tuberkuloosi põdevad patsiendid, nende kontaktisikud. Täiskasvanud astmat põdevad patsiendid, nende lähedased ja/või kontaktisikud. Täiskasvanud kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust põdevad (KOK)  patsiendid ja nende lähedased. Täiskasvanud kroonilist bronhiiti põdevad patsiendid ja nende lähedased.
! Vastuvõtule registreerimiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri. Vastuvõtule registreerimine E-R 8-16 telefonil 434 3001.
Õe vastuvõtt pulmonoloogia eralal  

Vaimse tervise erialal Marge Arus 
Sihtrühm: Vaimse tervise probleemidega täisealised inimesed (alates 18. eluaastast).
! Vastuvõtule registreerimiseks ei ole saatekiri vajalik. Vastuvõtule registreerimine E-R 8-16 telefonil 4354 248.
Õe vastuvõtt vaimse tervise erialal (täiskasvanud)

Vaimse tervise erialal Kairit Vaaks
Sihtrühm: Psüühikahäirega või vaimse tervise probleemiga laps või nooruk (4-17 eluaastat)
! Vastuvõtule suunab lastepsühhiaater, esmaseks nõustamiseks võib suunata kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja või kooli esindaja (vajalik lapsevanema nõusolek). Vastuvõtule registreerimine E-R 8-16 telefonil 4354 248.
Õe vastuvõtt vaimse tervise erialal (lapsed)


Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
e-post maike.tsetsin[at]vmh.ee



 

Septembri teisest poolest alustas tööd lastearst dr Gerli Mirka

19.09.2019

Tere

Alates 16. septembrist alustas vastuvõttudega lastearst dr Gerli Mirka.

Ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad esmaspäeviti ja kolmapäeviti 2. korrusel B-korpuses kabinetis B237.

Septembrikuus kolmel esmaspäeval kell 12-15 (16., 23.09 ja 30.09) ja kahel kolmapäeval kell 10-13 (18.09 ja 25.09),
oktoobrikuus võivad vastuvõttude kellaajad pisut muutuda.

Eriarstide vastuvõtuajad leiate SIIT.

Dr Mirka vastuvõtule saab registreerida E-R 8-16 registratuuri telefonil 434 3001.

Lastearsti poole saavad pöörduda perearsti saatekirjaga kuni 18 aasta vanuses lapsed ja noored.


Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
e-post maike.tsetsin[at]vmh.ee

Pressiteade: 18. septembril toimub Viljandis üle-eestiline õenduskonverents "Tasakaalu otsiv õde"

16.09.2019

PRESSITEADE

Kolmapäeval, 18. septembril toimub Viljandis pärimusmuusika keskuses üle-eestiline õenduskonverents “Tasakaalu otsiv õde”, mille korraldab SA Viljandi Haigla koostöös Celsius Healthcare’iga.

SA Viljandi Haigla on kuulutanud 2019. aasta õenduse aastaks, et tunnustada ja võimestada oma õdesid. “Õe professioon nõuab palju empaatiat, osavõtlikkust, toetamist ning paindlikkust, mis võib viia läbipõlemiseni ja tööst loobumise mõteteni. Õenduskonverentsil käsitletakse teemasid, mis hõlmavad nii õe vaimset kui ka füüsilist tervist ning sotsiaalset heaolu, et säiliks positiivsus töö- ja pereelus ning oleks oskus leida ja säilitada oma sisemine tasakaal,” kommenteeris  konverentsi teemavalikut Viljandi haigla õendusjuht Signe Asi.
Konverentsil avavad õdedele olulisi teemasid hinnatud spetsialistid: meedia mõjust lastele ning oskusest seda märgata kõneleb Põhja-Eesti Regionaahaigla lastepsühhiaater Irina Sahnjuk; Viljandi haigla sotsiaaltöö juht ja pereterapeut Kairi Nool räägib pereteraapia võimalustest panustada enda heaolu fondi; Toivo Niiberg, Katriito OÜ koolitaja ja psühholoog pakub vaadet kehakeelele ja emotsioonidele; toitumisnõustaja Maire Vesingi pöörab tähelepanu õdede tervislikele ja veresuhkrusõbralikele toitumisharjumustele ning Viljandi haigla füsioterapeut Jaanus Akel füüsilisele aktiivsusele.

Konverentsile oodatakse pea 200 osalejat - lisaks Viljandimaal töötavatele õdedele ka palju külalisi erinevatest Eesti tervishoiuasutustest.


Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
e-post maike.tsetsin[at]vmh.ee

Alates septembrist on Viljandi haiglas mitu uut nõustamisteenust

02.09.2019

Gestatsioonidiabeedi (GDM) ehk rasedusdiabeedi nõustamine 
 
GDM ehk rasedusaegne suhkruhaigus on raseduse ajal tekkinud süsivesikute ainevahetuse erineva raskusega häire, mis on esimest korda tekkinud või diganoositud raseduse ajal. 
Raseduse ajal toodab platsenta hormoone, mis põhjastavad insuliiniresistentsust, seepärast tõuseb raseda veresuhkrutase. Kahjuks ei ole sellel haigusel väliseid nähtavaid sümptomeid ja naine ise ei tunneta oma veresuhkrutaset. 
Seetõttu on diagnoosi täpsustamiseks vaja teha glükoositaluvuse ehk- tolerantsuse test (GTT). 
 
Suure riskiga rühma kuuluvatele rasedatele tehakse test raseduse I trimestril. Keskmise riskiga naisi testitakse raseduse 24.-28. nädalal. 
 
GTT testile suunab rasedust jälgiv ämmamend või naistearst, vajadusel ka mitu korda (nt juhul, kui 1. test oli normis).  
 
Kui GTT väärtused on normist kõrgemad suunatakse naine rasedusdiabeedi nõustamisele. 
 
Gestatsioonidiabeet taandub pärast sünnitust ja kontrolliks tuleb pöörduda perearstile vähemalt 1 kord aastas. 

Kes kuuluvad riskirühma?
  • Kehamassi indeks (KMI) oli enne rasedust >30 km/m2;
  • eelmise rasedusega on olnud gestatsioonidiabeet (tõenäosus kordumiseks 50%)
  • varasemalt testitud glükoositaluvuse häire;
  • lähisugulane on diabeetik
  • lapse sünnikaal eelmis(te)e raseduse(te)ga on olnud üle 4500 g
Samuti testitakse rasedaid, kellel raseduse ajal tekivad viited võimalikule GDM-ile. Ohumärgid on glükoosi esinemine uriinis, suur kaalutõus raseduse ajal, ultraheliuuringul ilmnenud suur loode, lootevee liigsus, paastuaegse veresuhkru väärtus 5,1 mmol/l ja rohkem. 
 
GDM raviks kasutatakse dieetravi. Eduka dieetravi õnnestumise eelduseks on järjepidevus ja enesekontroll. 
Enamusele patsientidest piisab dieetravist, kuid mõnikord, vaatamata tublile toitumise jälgimisele ei piisa dieetravist. Sellisel juhul lisatakse raviskeemi tablettravi, kui ravi pole piisav, siis insuliin süsteravina. 

Gestatsioonidiabeedi nõustamisele saab end kirja panna ämmemanda visiidi käigus või helistades
Viljandi haigla registratuuri telefonil 434 3001 (E-R 8-16).
Visiiditasu ei võeta!

Nõustavad vanemämmaemand Esta Vahtra ja ämmaemand Tiia Helve. 

Vastuvõtud toimuvad teisipäeviti kell 16.00-19.00 II korrusel B-korpuses, kabinetis nr 203.  
(esmane visiit kestab tund aega, korduv 30 minutit).
 
Võta kindlasti kaasa rasedakaart!
 
Tervislik toitumine aitab ennetada diabeeti tulevikus!
 
-
 

Raseduskriisi nõustamine
 
Elus võid vahel sattuda ka raskete valikute ette ja olukordadesse, kus tundub et häid lahendusi ei ole. Siis tasub kindlasti pöörduda raseduskriisi nõustaja poole, kelle toetusel saab leida sobivaimaid lahendusi, uusi viise ja võimalusi muutustega toimetulekuks. Püüame ühiselt leida tasakaalu väljapääsmatuna näivates olukordades. 
 
Raseduskriisi nõustaja tegevuse eesmärk on toetada perekonna, lähedaste ja fertiilses eas olevate naiste ning meeste emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu, parandades naiste ja perede toimetulekuvõimet seoses raseduse planeerimise, lapseootuse ja sünnitusjärgse perioodiga. Samuti aitab raseduskriisi nõustaja toetada ärevuse tekkimise korral, et vältida vaimse tervise häirete tekkimist.
! Raseduskriisi nõustamine ei ole suunatud ainult rasedatele. Nõustaja vastuvõtule peaksid pöörduma ka kindlasti need naised, kellel on IVF rasedus, peetunud rasedus või raseduse katkestamist planeerivad naised. Teenusele võivad pöörduda ka lähisugulased, kes on ka kriisiolukorras nt lapse kaotanud pereliikmed.
 
Pöördu kindlasti nõustaja poole, kui puutud kokku allolevate muredega:
  • raseduse katkestamine/abort;
  • raseduse katkemine/peetumine;
  • antenataalne ja intranataalne loote surm;
  • neonataalperioodis lapse surm;
  • planeerimata rasedus;
  • traumaatiline/negatiivne sünnituskogemus;
  • viljatusravi;
  • riskirasedus;
  • rasedusaegne ja/või sünnitusjärgne ärevus (sh sünnitushirm);
  • rasedusaegne ja/või sünnitusjärgne meeleolu/tahtejõu langus;
  • enneaegne sünnitus;
  • geneetilise või kromosomaalse häirega lapse sünd;
  • lähisuhte vägivald.
 
Nõustab ämmaemand Liisa Mettus, kes on läbinud aastase koolituse kriisinõustamise alal. 

Tema vastuvõtule saab registreerida telefonil 5605 7859 või e-posti teel liisa.mettus[at]vmh.ee 
või Viljandi haigla registratuuri kaudu telefonil 434 3001 (E-R 8-16).
 
Teenuseid osutatakse nii üksikisikutele kui perele. Samuti nõustab Liisa ka osakonnas olevaid patsiente. 
 
Suunamiskirja alusel on nõustamine nii mehele kui ka naisele tasuta.
Küsi saatekirja naistearstilt, ämmaemandalt, perearstilt. 
 
Sa läbid oma kriisid ise, kuid Sa ei pea seda tegema üksi!
 

 

Uudiseid õendusabi osakonnast

02.09.2019

Alates juulist asub õendusabi osakond Viljandi haigla peahoones, 5. ja 6. korrusel B-korpuses ning alates 1. septembrist on õendusabi osakonna juhataja Relika Kobin, kelle kabinet asub 6. korrusel B-korpuses.
Kadri Oras on alates 1. septembrist koduteenuste osakonna juhataja (PAIK uus piloteeritav integreeritud teenus ja koduõed).

Õendusabi osakonna juhataja Relika Kobin

tel 434 2222; relika.kobin[at]vmh.ee

Sotsiaaltöötaja Piret Hommik tel 434 2209

6B õepost tel 434 2278

5B õepost tel 434 2286 (alates 12.08)

 
Alates 1. oktoobrist asub dr Mare Koort 5. korrusel B-korpuses (tel 435 2155), kuhu kolitakse ka järelravi (taastusravi) patsiendid, õendusabi patsientidega ühte korpusesse.  
 
Loe lähemalt teenuse kohta SIIN. 
 

 

Viljandi haigla eriarstide ajad on nüüdsest leitavad üleriigilises digiregistratuuris

08.08.2019

Viljandi haigla eriarstide vastuvõtud on tänasest leitavad üleriigilises digiregistratuuris. 
 
Eriarstide aegade broneerimisega tegeleb jätkuvalt ka haigla peahoone registratuur (E-R 8-16) telefon 434 3001, kes vajadusel aitab ka digitaalse registreerimisega tekkivate takistuste või küsimustega.
 
Kui teil ei ole võimalik kokkulepitud ajal vastuvõtule tulla, andke sellest hiljemalt 24 h enne vastuvõttu teada
telefonil 434 3001 (E-R 8-16) või e-kirjaga registratuur[at]vmh.ee.
 
Eriarsti esmase visiidi tasu on 5 eurot, erandid leiate siit.
 
Üleriigiline  digiregistratuur on eriarsti vastuvõtuaegade broneerimise lahendus riiklikus patsiendiportaalis www.digilugu.ee, kus on võimalik broneerida, tühistada ja muuta eriarsti esmaseid vastuvõtuaegu kõikides selle lahendusega liidestunud tervishoiuasutustes.
 
NB! Saatekirja vajavate erialade vastuvõtud on nähtavad vaid siis, kui on olemas vastava eriala saatekiri või sellele erialale on avatud tasulised vastuvõtud. 
 
Saatekirja olemasolu ei ole vajalik pöördumisel järgnevate eriarstide poole: psühhiaater, günekoloog, nahaarst ja silmaarst. 
 
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee

Lastepsühhiaatria osakond kolis Jämejalale

07.08.2019

Viljandi haigla lastepsühhiaatria osakond kolis peahoone 6B korpusest Pargi tee 8A (endine iseseisva õendusabi) hoone 1. korrusele, et luua lastele hubasem keskkond tervenemiseks kaunis Jämejala pargis. 

Osakond pakub lastepsühhiaatrite, psühholoogi, logopeedi, haiglaõpetajate, tegevusjuhendajate, sotsiaaltöötaja ja hooldustöötajatega koostöös abi meeleolu ja käitumishäiretega 4-16aastastele patsientidele.

 

Ambulatoorsetele vastuvõttudele saab registreerida psühhiaatriakliiniku registratuuris (Pargi tee 6) E-R 8-16 telefonil 435 4248.  
Lastepsühhiaatri vastuvõtud on visiiditasuta. 

 

Navigeerimisel jälgige kindlasti, et sisestate aadressiks Pargi tee 8! 

Ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad Pargi tee 8A hoones, sissepääs tegevusmaja poolsest küljest. 
Statsionaarsete patsientide sissepääs on maja eest (helistada uksekella). 
Psühholoog Thea Marrani vastuvõtud toimuvad Pargi tee 6 esimesel korrusel.  

Viljandi haigla lastepsühhiaatria osakonnal täitus 30. novembril 2018 juba 40. tegutsemisaasta, mida tähistati piduliku üritusega pärimusmuusika aidas. 

Alates 2018. aasta lõpust juhib osakonda dr Marja-Liisa Samoldin. 


(Lastepsühhiaatria osakonna maja, Pargi tee 8A)

Doonorid on oodatud 25. juulil kell 9.45-13.00

23.07.2019

Doonoripäev juba sel neljapäeval, 25. juulil kell 9.45-13.00 Viljandi haigla 9. korrusel.

Tule ise ja võta sõber ka kaasa!

Vaata pilti suuremalt siin:  https://www.kliinikum.ee/verekeskus/index.php/2-uncategorised/15-veretilkade-taehendused#tilgad

Iseseisva õendusabi teenus kolis haigla peahoonesse

12.07.2019

Iseseisva statsionaarse õendusabi (endise nimega hooldusravi) teenuse uus asukoht on Viljandi haigla peahoone (Pärna tee 3) B-korpuse 5. ja 6. korrusel. 

Teenuse kontaktid on endised: 

Õendusabi osakonna juht Kadri Oras

tel 434 2222; kadri.oras[at]vmh.ee

Vanemõde Relika Kobin 

tel 434 2274; relika.kobin[at]vmh.ee 

Sotsiaaltöötaja Piret Hommik tel 434 2209

6B õepost tel 434 2278

5B õepost tel 434 2286 (alates 12.08)

Teenusest lähemalt saab lugeda siit

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee

1. juulist väljastavad surmatõendeid surnute lähedastele tervishoiuasutused

28.06.2019

1. juulist muutub surmateatiste ja surmatõendite edastamine ning väljastamine elektroonseks. Tervishoiuasutused hakkavad väljastama surnud isikute lähedastele surmatõendeid, mida seni väljastasid kohalikud omavalitsused arstliku surmateatise alusel.
 
Sotsiaalministeeriumi ja siseministeeriumi koostöös ellu viidava muudatuse tulemusena asendatakse paberkandjal arstlik surmateatis digitaalse surmateatisega ja surma põhjuse teatisega, mida hakatakse elektroonselt edastama tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemist rahvastikuregistrisse ja surma põhjuste registrisse.
 
Surnu lähedase jaoks prindib tervishoiuasutus (haigla või perearst) eeltäidetud surmatõendi välja, kuna seda on edasiste toimetuste jaoks vaja paberil. Näiteks küsivad paberil surmatõendit matusebürood, kalmistud jt teenusepakkujad.
 
Viljandi haiglas väljastavad surmatõendeid alates 1. juulist haigla peahoone sekretär, Jämejalas psühhiaatriakliiniku sekretär ning prosektuuris patoloogia assistent. Surmatõend kinnitatakse väljastaja nime ja allkirja ning asutuse pitsatiga.
 
Isiku sugulust/seost surnuga, kellele surmatõend väljastatakse, fikseeritakse isikut tõendava dokumendi alusel. Matusebürool, kes esindab surnu omakseid, peab surmatõendi saamiseks olema lähedase kirjalik volitus, millel on märgitud volitaja seos surnuga.
 
Surmatõend väljastatakse Viljandi haiglas aktiivravi ja iseseisva õendusabi teenuste puhul, sotsiaalhoolekande (tasuline hooldus ja erihooldus) teenuste puhul tuleb pöörduda perearsti poole.
 
Surmatõend väljastatakse haiglast ühekordselt nn esmase surmatõendina, mis on tasuta ja väljastamise kohta jääb elektroonilisse andmebaasi sellekohane märge. Korduvat surmatõendi väljastab omaste kirjalikul soovil tasu eest Viljandi linnavalitsuse perekonnaseisuametnik.
 
Lähem info: https://www.tehik.ee/tervis/teenused-ja-projektid/e-surmasuendmus/ 
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee

President andis esimese sotsiaaltöö preemia Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusele (lisatud video ja ERR-i intervjuu)

19.06.2019

President Kersti Kaljulaid andis täna Kadriorus esmakordselt üle Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu sotsiaaltöö preemia. Preemia pälvis Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus. 

Keskuse juhi Rita Kerdmanni sõnul on tegu tööga, mis on enamjaolt nähtamatu, kuid ilma milleta ei saa öelda, et ühiskond on kõigi jaoks olemas. "Ei ole võimalik alahinnata seda vaimujõudu, mida vajab sõltlane selleks, et alustada raviga. Keskuses olnud klient saab siit teadmise, et ta on ühiskonna täieõiguslik liige, tema arvamus on oluline ning ta on austust väärt!" ütles Kerdmann. 

Keskuse juht Rita Kerdmann ütles, et see auhind annab kindlasti tervele meeskonnale motivatsiooni ning jõudu ja jaksu tegeleda selle keerulise, kuid väga huvitava tööga ning tänas kõiki oma töötajaid, kes teevd tööd südamega ning inimesest lähtuvalt.

Vaata videot: https://www.postimees.ee/6711508/presidendi-esimese-sotsiaaltoo-preemia-palvis-narkosoltlaste-abistaja

Intervjuu ERRi Terevisioonis (alates 00:42:10): https://etv.err.ee/949591/terevisioon


Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võidutööga saab tutvuda haigla kohvikus

19.06.2019

10. juunil sõlmiti Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimise leping ühispakkujaga DAGOpen OÜ, BAKPAK Architects ning PLANHO CONSULTORES S.L.P, kes võitis uue hoone arhitektuurikonkursi võistlustööga „ELU“.  

Ideekavandiga saab tuvuda Viljandi haigla kohvikus. 

Uut haiglat hakkab projekteerima rahvusvaheline meeskond, kel tuleb leida parimad lahendused ning tagada nõuetele vastav hoone. 

Projekteerimiseks on kavandatud 15 kuud ja see koosneb neljast peamisest etapist: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi- ja tööprojekt. Jaan Kuusemetsa sõnul saab üks olulisemaid ja tõenäoliselt ka keerukamaid etappe ilmselt olema põhjalikult läbitöötatud eskiisprojekti koostamine koostöös tellijaga.

"Seda, kui palju hoone lõplik arhitektuurne lahendus hakkab erinema arhitektuurivõistluse võitnud ideekavandist, on hetkel raske hinnata," sõnas ta. Üldine linnaehituslik lahendus, arhitektuurne kontseptsioon ning disain ei tohiks projekteerimise ajal oluliselt muutuda.

Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimisleping sai allkirjad

12.06.2019


 
Esmaspäeval, 10. juunil sõlmiti Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimise leping ühispakkujaga DAGOpen OÜ, BAKPAK Architects ning PLANHO CONSULTORES S.L.P, kes võitis uue hoone arhitektuurikonkursi võistlustööga „ELU“. Projekteerimise maksumuseks on 2,14 miljonit eurot.
 
Ühispakkuja esindaja, DAGOpen OÜ juhataja ning “ELU” arhitekt Jaan Kuusemets tundis rõõmu ees seisva väljakutse üle: “Tihtipeale projekteeritakse uued haiglad linnade ääre aladele nn tühjale väljale, kus projekteerimisel tuleb arvestada vaid ilmakaari ning haigla enda spetsiifikast tulenevate vajaduste ja erinõuetega, nagu näiteks parima funktsionaalsuse ja sisemise logistika saavutamine.
 
Uue haigla projekteerimine juba välja kujunenud linna südamesse on keerukas ning põnev väljakutse, kuid ka väga suur vastutus. Uut Viljandi haiglat hakkab projekteerima rahvusvaheline meeskond, kel tuleb koostöös lõppkasutajaga leida parimad lahendused ning tagada kaasajanõuetele vastav ja inimsõbralik tulevikku vaatav hoone.”
 
Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere pidas oluliseks projekteerimise alguse puhul üle korrata, miks uut hoonet ehitatakse ja millisena seda koos perearstidega nähakse. „Uue hoone kontseptsioon tugineb neljale sambale - koostöö eri osapoolte vahel, teenuste muutumine ajas ning tasakaal patsiendikeskuse ja töötaja tänapäevase töömugavuse vahel. Praegune, nii ehituslikult kui ka kaasaegse teenuseosutamise sisu mõttes amortiseerunud hoone, seab kõigis neis valdkondades olulisi piiranguid. Nii uue hoone asukoha, arhitektuurilise lahenduse kui ka sisulise osa otsused on tehtud kõiki neid nelja arvestades ning need jäävad raamistama ka kogu projekteerimisprotsessi.“
 
Projekteerimiseks on kavandatud 15 kuud ja see koosneb neljast peamisest etapist: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi-ja tööprojekt. Samuti teostatakse ehitusperioodil autorijärelevalvet. Jaan Kuusemetsa sõnul saab üks olulisemaid ning tõenäoliselt ka keerukamaid etappe ilmselt olema põhjalikult läbitöötatud eskiisprojekti koostamine koostöös tellijaga.
 
„Seda, kui palju hoone lõplik arhitektuurne lahendus hakkab erinema kaheetapilise arhitektuurivõistluse võitnud ideekavandist, on hetkel raske hinnata. Üldine linnaehituslik lahendus, arhitektuurne kontseptsioon ning disain ei tohiks projekteerimise ajal oluliselt muutuda. Kuna haiglad on keerukad ning ajas pidevalt muutuvate vajaduste ja võimalustega asutused, siis tuleb erinevaid muudatusi kindlasti ning me oleme sellega ka arvestanud,“ kirjeldas ta.
 
Haigla juhatuse esimees avaldas lootust, et üheskoos kavandades ja läbi arutades on ka keerukused ületatavad: „Esimesed kohtumised projekteerijatega on olnud väga asjalikud ja konstruktiivsed ning tekitanud hea tunde edasiseks koostööks,“ sõnas Tampere.
 
Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvara AS-iga kuulutasid eelmisel aastal välja Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse, mille võitis DAGOpen OÜ arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”.
 
Teise koha vääriliseks tunnistati VK Studio Architects, Planners & Designers CCLL ja Arhitekt 11 OÜ autorid Sander Aas, Erkki Annama, Peter Deneut, Heidi Denoulet, Eero Endjärv, Ha Minh Nguyen ja Rense Vandewalle tööga “Allikas” ning kolmanda koha saavutas ODA OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ autorite meeskond Meelika Kaarna, Egon Metusala, Sten-Mark Mändmaa, Eleriin Tekko ja Liis Uustal tööga “Tervise tänav”.
 
SA Viljandi Haigla volitatud esindaja Riigi Kinnisvara AS korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimispartneri leidmiseks. Hankes osalemise ettepanek tehti arhitektuurikonkursil osalenud kolme parima töö esitajatele. Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimise leping sõlmiti hankemenetluse võitjaga, kelleks osutus ühispakkuja DAGOpen OÜ, BAKPAK Architects ning PLANHO CONSULTORES S.L.P. Pakkumuse maksumuseks on 2,14 miljonit eurot.

Viljandi kesklinna rajatav 23 000 m² suurune innovaatiline kompleks valmib 2023. aastal.
 
Rohkem informatsiooni  leiate konkursi kodulehelt: https://newviljandihospital.ee

Peahoone fuajee lillekiosk on alates 1. juunist suvepuhkusel

20.05.2019

OÜ Marcus Lillekaubandus lillekiosk haigla I korrusel
on suvepuhkusel alates 1. juunist.

Lillekiosk avatakse taas septembris. 

Kõige kaasaegsem kromosoomhaiguste sõeluuring nüüd ka Viljandi haiglas

18.04.2019

Alates 18. aprillist on Viljandi haiglas lapseootel naistele kättesaadav kromosoomhaiguste sõeluuring NIPTIFY. Eesti teadlaste loodud NIPT (non-invasive prenatal testing) test põhineb naise vereproovil ning täiendab riiklikku sünnieelset sõeluuringut.

Uuringukomplekti saab vajaduse ja soovi korral soetada günekoloogi vastuvõtule tulles ning vereproovi anda Viljandi haigla laboris.

Viljandi haigla somaatilise valdkonna ravijuhi Mart Kulli sõnul on tegemist usaldusväärse ja kaasaegse võimalusega: „Meil on põhjust rõõmustada, et Viljandimaa lapseootel naistel on nüüd ka siin kohapeal võimalus vereanalüüsi baasil kromosoomhaiguste riske tuvastada“.

NIPTIFY test tuvastab kõrge täpsusega neli peamist kromosoomhaigust, mille puhul on  lootel ebanormaalne arv kromosoome. Testi kasutatakse loote tavapärase ultraheliskriiningu ehk OSCAR testi tulemuste täpsustamiseks. Alles sellisel juhul kui NIPTIFY test tuvastab kõrge kromosoomhaiguse riski, on soovitatav tulevasel emal läbida keerulisem ja kõrgema riskiga lootevee või koorionibiopsia uuring.

NIPT ei ole mõeldud asendama loote ultraheli uuringuid, mis tuvastavad lisaks mitmeid teisi loote väärarenguid. Nii nagu ka ultraheliuuringute puhul võib NIPTIFY puhul esineda nii valepositiivseid kui valenegatiivseid tulemusi, eriti kõrgema kehamassiindeksiga rasedatel.

Soovi korral saab NIPTIFY testi teha juba 10 rasedusnädalast. Selleks võetakse naiselt vereproov. Vereproovi analüüsitakse Tartu Täppismeditsiini laboris ning testi vastuse saab patsient enda arstilt või ämmaemandalt hiljemalt kümne tööpäeva jooksul.

Testi abil on ema soovi korral lisakuluta võimalik määratakse ka loote sugu.

NIPTIFY on tasuline meditsiiniteenus, testi hind Viljandi haiglas on  250 eurot (hinnakiri).

Loe NIPTIFY ja testimise kohta lähemalt www.niptify.ee.
 
 

Jazzkaare linnaruumiprojekti kontsert Viljandi haigla fuajees (fotod)

16.04.2019

Täna, 16. aprillil leidis Viljandi haigla peahoone fuajees aset koosseisu MeelisLaulud (laul, kitarr +viiul) kontsert, mis toimus projekti "Jazzkaar linnaruumis" raames. 

Linnaruumiprojekt on põnevatest esinemispaikadest ning artistidest koosnev programm, mis Jazzkaare ajal üllatab linnarahvast ebatavalistes kohtades väljapool kontserdisaale – linnatänavatel, ühistranspordis, lennujaamas, kohvikutes ja mujal. Positiivseid emotsioone ja energiat loov linnaruumiprojekt toimub 2019. aastal juba 10. korda, 15.-18. aprillil.
 
19. - 28. aprillini kestev Jazzkaar on Eesti suurima kontsertide arvuga festival, mis toimub juba aastast 1990.
 
Rohkem infot: https://www.jazzkaar.ee/
 
 
 
 

Haigla spetsialistid rääkisid tervishoiuhuvilistele gümnasistidele oma tööst (pilt)

05.04.2019

Täna, 4 aprillil toimus Viljandi haiglas juba neljas kohvik-kohtumine, kus Viljandi gümnaasiumi tervishoiuhuvilistel õpilastel oli võimalus vestelda ja küsida küsimusi huvi pakkuva eriala kohta ning erialaspetsialistid andsid ülevaate oma igapäevatööst. 
 
Kokkusaamine oli ajendatud gümnasistide huvist tervishoiutöötaja elukutse vastu ning Viljandi haigla soovist seda huvi igati õhutada. Osales paarkümmend gümnasisti, kes on haiglas tegevad olnud ka töövarjupäevadel. 
 
Teemade ampluaa oli lai ning seekordsel kohtumisel vesteldi viies temaatilises kohvilauas füsioteraapiast, kirurgiast, psühhiaatriast, sõltuvushaigete ravist- ja rehabilitatsioonist ning meditsiinitehnikast ja IT-st.
 

1. aprillil algab statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

28.03.2019

Lugupeetud patsient!

 
Vastavalt Sotsiaalministri 15.12.2004 määrusele nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded” viib SA Viljandi Haigla läbi igal aastal patsientide rahulolu uuringu.
 
Käesoleval aastal viiakse rahulolu uuring läbi SA Viljandi Haigla statsionaarse ja päevaravi raviteenuste kohta.
 
Uuring viiakse läbi perioodil 01.04.-30.04.2019.
 
Uuringu läbiviimiseks edastatakse vahemikul 01.04.-30.04.2019 statsionaarsetele ja päevaravi patsientidele küsitlusleht. 
Palume küsitlusleht täita enne haiglast lahkumist haiglaravi viimasel päeval. Täidetud küsitlusleht palume asetada osakonnas selleks otstarbeks paigaldatud ja märgitatud kasti.
 
Küsitluslehe täitmine on vabatahtlik ja anonüümne. 
Teie poolt täidetud ja tagastatud küsitlusleht annab meile väärtuslikku infot, et pakutavat tervishoiuteenust veelgi paremaks ja mugavamaks muuta.
 
Täname!
 

Õendus-hoolduskeskus nimetati hoolekandekeskuseks

27.03.2019

1. märtsist nimetati õendus-hoolduskeskus hoolekandekeskuseks seoses sellega, et alates 1. jaanuarist kuuluvad ambulatoorne ja statsionaarne õendusabi taasturavikliiniku koosseisu.
Hoolekandekeskuses saavad abi kõik püsiva tervisekahjustuse ja funktsionaalsete häiretega inimesed, kes vajavad pidevat või perioodilist hooldusteenust ja erihooldusteenust. 

Hoolekandekeskuse koosseisu kuuluvad sotsiaalhoolekande osakond ja erihoolduse osakond. Keskuse juht on Kaja Koger, telefon 435 4250, 5330 5340, e-post kaja.koger[at]vmh.ee.

Hooldusteenus on mõeldud isikule, kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt hooldusvajadus igapäevaeluks vajalike tegevuste elluviimisel või kelle iseseisev toimetulek kodustes tingimustes ei ole enam võimalik. 

Teenuse eesmärk on olla kliendikeskne ja toetada inimese igapäevast toimetulekut ööpäevaringse hooldusteenuse osutamisega.
Sotsiaalhoolekande osakond asub peahoones 8. korrusel B-korpuses kui ka Jämejalal ümaras majas. 
Sotsiaalhoolekande osakonna juhataja on Elena Erm, peahoone telefon 435 2169 ja Jämejalal 434 2226. 

Loe teenuse kohta lähemalt SIIT. 

Erihooldusteenuste eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ja tegevuse juhendamine.

Erihoolduse osakond asub peahoones 3. korrusel B- korpuses kui ka Jämejalal Pargi tee 14A hoones. 
Erihoolduse osakonna juhataja on Moonika Pukk, peahoone telefon 435 2165 ja Jämejalal 435 4254.

Loe teenuse kohta lähemalt SIIT. 
Vaata ka hoolekandekeskuse kodulehekülge: www.ohk.vmh.ee

Ambulatoorne ja statsionaarne õendusabi viidi taastusravikliiniku koosseisu, et teha veelgi tõhusamalt koostööd järelravis. 

Iseseisva statsionaarse õendusabi (endise nimega hooldusravi) on teenus patsiendile, kes on stabiilses seisundis ega vaja pidevat arstiabi. Õendusabi osakonda suunab arst saatekirjaga, kas eriarst aktiivravi järgselt ja/või perearst kodust või hooldusasutusest. 
Patsiente registreerib õendusabi osakonna juhataja Kadri Oras E-R 8-16 telefonil 434 2222, 5300 9789 või e-posti teel kadri.oras[at]vmh.ee. 

Loe teenuse kohta lähemalt SIIT. 

Koduõendus teenust pakume Viljandi linna ja osaliselt ka maakonna patsientidele, kes vajavad regulaarset õendusabi ja kelle tervislik seisund ei nõua haiglaravi.Teenusele suunab arst, kas perearst või eriarst peale aktiivravi ja saatekirjaga, millele märgitakse terviseprobleemid, vajalik ravi ja selle sagedus ning hinnatud abi vajadus. 
Koduõendusteenusele registreerib koordinaator Eneli Tulp E-R 8-16 telefonil 5346 7696 või e-posti teel koduode[at]vmh.ee

Loe teenuse kohta lähemalt SIIT. 
 

Radioloogia seminar 30. aprillil kell 12.00

27.03.2019

Kutsume radioloogia seminarile teisipäeval, 30. aprillil algusega kell 12 Viljandi haigla III korruse koosolekuruumis.

Seminari eesmärgiks on radioloogia põhiprintsiipide ja tänapäevaste põhisuundade tutvustamine.
 
Seminarile ootame Viljandi haigla arste, õdesid, radioloogiatehnikuid, maakonna perearste ning koostööpartnereid (Põltsamaa Tervis).
 
Registreeruda saab kuni 18.aprillini SIIN. 
 

Geenidoonorite proovide kogumine jätkub 2019. aastal!

25.03.2019

Eestimaalaste suure toetuse tõttu 2018. aastal toimunud 100 000 uue geenidoonori kogumise projektile ning personaalmeditsiini arendamiseks on riik teinud võimalikuks uute geenidoonorite jätkuva kaasamise 2019. aastal. Alanud aastal saab Geenivaramuga liituda veel 50 000 inimest.

2018. aasta tulemused näitavad, et eestimaalaste huvi geenidoonoriks saamise vastu on väga suur. Üheksa kuuga liitus Geenivaramuga üle 100 000 uue geenidoonori. Kokku on praeguseks Geenivaramus üle 150 000 inimese andmed ehk ligi 15% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Käesoleval aastal on võimalik liituda veel 50 000 eestimaalasel.
 
Samaaegselt uute geenidoonorite andmete kogumisega on Eesti riik alustanud koostöös teadlaste ja meedikutega infotehnoloogiliste lahenduste loomist geeniandmete kättesaadavaks tegemiseks tervise infosüsteemi kaudu. See annab kõigile geenidoonoritele võimaluse tutvuda oma personaalsete geneetiliste riskidega. Geenidoonorite nõusolekul saavad ka arstid tulevikus kasutada geeniinfot haiguste ennetamiseks ja raviks.

Viljandi haiglas saab vereproovi anda laboris 4. korrusel B-korpuses, toas B438 järgnevatel aegadel:
E ja K 8-15, T ja N 8-12.

Proovi andmiseks eelnevalt aega broneerima ei pea. Võimalusel tuleks olla 4 tundi söömata. Geenidoonoriks võivad saada kõik eestimaalased, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja kes pole juba varem liitunud Geenivaramuga. Kõrge vanus ega haigused pole takistuseks.
 
Kogu vajaliku informatsiooni geenidoonorluse ja sellest saadava kasu kohta leiate veebilehelt geenidoonor.ee, helistades tööpäeviti 9-17 meie infotelefonile 520 6959 või kirjutades info[at]geenidoonor.ee. 
 
 

Dementsus - kas vanema ea paratamatus?

22.03.2019

Dementsus - kas vanema ea paratamatus?

Katrin Põld, Viljandi Haigla neuroloog, sisekliiniku ülemarst
 
Dementsus on sage probleem vanemaealistel inimestel. Dementsusest rägitakse vahel kui vananemise praratamatust kaasnähust, ometi ei ole dementsus sugugi sama, mis normaalne vananemine. Dementsus on raske, süveneva kuluga ja eamasti ravimatu haigus.
 
Dementsusega inimene lakkab varem või hiljem olemast tema ise - lisaks mäluhäiretele võivad dementsusseisundiga kaasneda kalduvus ekselda ja eksida, kahtlustav, kiuslik käitumine, meeleolu- ja uneprobleemid, hõikumine, kõnehäired, sihitud tegevused. Hetkel on maailmas hinnanguliselt 40-50 miljonit dementset isikut ning aastaks 2050 võib see arv kolmekordistuda. Kõige sagedasem dementsuse põhjus on Alzheimeri tõbi.

Teisteks dementsuse põhjusteks on aju-veresoonkonna haigused, läbipõetud insult, Parkinsoni tõbi, kroonilised nakkushaigused ja teised kaasuvad ja läbi põetud haigused (nt kilpnäärme alatalitlus, ajutrauma või mürgistus). 
 
Dementsuse kujunemise aluseks on närvirakkude ja närvijätkete kahjustus ja häving. See viib lõpuks ajukärbumiseni, mis on sedatatav aju-uuringutega nagu nt kompuutertomograafia. Tüüpilisel juhul arevenad muutused ajus nii aeglaselt, et seda on raske märgata nii inimesel endal kui tema lähedastel. Sageli peetakse eaka sugulase muutunud käitumist ka lihtsalt veidruseks või meeleolulanguseks ega pöörduta õigeagselt arstile.
 
Dementsuse kahtluse korral on aga õigeaegne arstiabi väga oluline, sest arst saab vestluse, uuringute ja analüüsidega välistada dementsust meenutavad, kuid ravitavad haigused nagu põletikud, toitainete puudus, kasvajad jms. Alustada tuleks perearstist, aga võib abi saada ka psühhiaatrilt või paluda suunamist neuroloogile. Dementsust saab kindlalt diagnoosida, kui vaimsete võimete languse ravitavad põhjused on välistatud ja kui sümptomid on kestnud vähemalt 6 kuud. 
 
Tõeline dementsus ei ole kahjuks kaasaegse meditsiini vahenditega ravitav. Paljude dementsuse vormide taga on aga ka puudulikult ravitud kaasuvad haigused ja ebatervislik eluviis. Vaimsete võimete languses mängvad kindlasti rolli ka geneetilised tegurid ning keskkond.
 
Dementsuse kujunemist soodustavateks teguriteks on vanem iga, ravimata kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, rasvumine, depressioon, väheaktiivne eluviis ja suitsetamine. Nende tegurite mõjutamisega keskeas on võimalik dementsuse teket kas vältida või selle algust edasi lükata. Dementsusele võib eelneda nn kerge vaimsete võimete langus, mille puhul saab kasutada nii vaimu kui keha treenivaid võtteid, et selle süvenemist mõnevõrra peatada.
 
Dementsuse varajane avastamine on oluline haigele ja tema perekonnale ka seetõttu, et varases dementsuse faasis suudab inimene veel teha iseseisvaid otsuseid, mis puudutavad tema elukorraldust ja ravi. Dementsuse algstaadiumis haige ei pruugi olla automaatselt teo- ega töövõimetu, küll aga võib dementsuse diagnoosi korral tekkida piiranguid mootorsõiduki juhtimise ja tulirelva loa saamisel. 
 
Kaugele arenenud dementsusseisundga inimesed vajavad ööpäevaringset abi ja hooldust, mis muutub omastele väga koormavaks. Mõnikord on vajalik dementse inimese hooldusasutusse suunamine. Haige ümbruskond tuleks igal juhul kohandada tema võimetele ja vajadustele vastavaks ning ennekõike mõelda ohutusele (gaasi- ja elektripliidid välja lülitada, terariistad ja tikud peita jms).
 
Tuleb silmas pidada, et dementsuse all kannatav inimene ei pruugi tähele panna ega väljendada oma esmavajadusi nagu tualetis käimine, söömine, pesemine. Samuti ei saa dementsusega inimese hooleks jätta tema tavapäraste koduste ravimite võtmise kohustust. Täielik tegevusetus ning üksinda toas istumine ei ole aga dementsusega isikule parim lahendus, kuigi soov dementse eest kõik esemed ära koristada on mõistetav. Pigem võib jõukohane ja meeldiv tegevus dementsusega haiget rahustada ja ennetada rahutust ning agressiivsust. Vaimsete võimete langusega inimest peaks kaasama perekondlikesse ja seltskondlikesse tegevustesse nii palju kui võimalik. Kõigile dementsusega inimeste lähedastele on aga põhisoovituseks hoolitseda ennekõike enda tervise ja heaolu eest.
 
Lisa: 2018. aastal loodi Sotsiaalministeeriumi hanke toel Dementsuse Kompetentsikeskus (DKK), kuhu kuuluvad Viljandi Haigla, MTÜ Elu Dementsusega, EELK Diakooniahaigla ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. DKK eesmärgiks on parandada dementsusega isikute ja nende lähedaste elukvaliteeti ning üldsuse ja dementsusega tegelevate spetsialistide teadlikkust dementsusest.

Tegutseb dementsuse infoliin lähedastele ja spetsialistidele. Infoliini number on 644 6440. Regulaarselt toimuvad vastavasisulised seminarid, nn mälukohvikud, lähedastele mõeldud tugigrupid. Rohkem infot http://eludementsusega.ee

Täna , 22. märtsil toimub ka seminar “Dementsusega inimese toetamine” Viljandi Linnagaleriis  (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saalis).
Seminar  on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele ja omastehooldajatele. Üritus on tasuta!
 

 

Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse näitus on avatud 12. aprillini

21.03.2019

 Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse viis parimat tööd on näitusel Sakala keskuse sammassaalis 12. aprillini. Olete oodatud tutvuma!

Seminar “Dementsusega inimese toetamine” 22. märtsil kell 14.00 Viljandi Linnagaleriis

21.03.2019

Reedel, 22. märtsil algusega kell 14.00 toimub seminar “Dementsusega inimese toetamine”

Viljandi Linnagaleriis (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saalis).

Seminar  on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele ja omastehooldajatele. Üritus on tasuta!
 

21. märtsil toimub haigla peahoones evakuatsiooni- ja kriisireguleerimisõppus

20.03.2019

Neljapäeval, 21. märtsil algusega orienteeruvalt kell 13.30 leiab Viljandi haigla peahoones aset evakuatsiooni- ja kriisireguleerimisõppus, mille eesmärk on kinnistada töötajate teadmisi käitumisel tulekahju korral, intensiivravi patsientide transpordil ning katkematu meditsiinilise abi tagamisel.

 
Loodame, et õppuse tegevused ei põhjusta patsientidele ebamugavusi.
 
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee
 

Peavalu päev "Peavalu ja uni" 30. märtsil kell 11

15.03.2019

Seminar „Dementsusega inimese toetamine” 22. märtsil kell 14

13.03.2019

Seminar „DEMENTSUSEGA INIMESE TOETAMINE”

 
22. märts 2019
 
Viljandi  Linnagaleriis  (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saal)
 
Seminar  on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele, omastehooldajatele
 
 
Päevakava
 
14.00 – 14.15 Avasõnad - Ivi Normet MTÜ Elu dementsusega
 
14.15 – 14.45 Dementsuse diagnoosimine, psühhiaatri vaatenurk – psühhiaater dr. Katrin Kaarma Viljandi haigla ja Dementsuse Kompetentsikeskus
 
14.45 – 15.15 Tantsulise liikumise grupitreeningu tutvustamine – psühholoog Mari-Liis Mägi Viljandi haigla
 
15.15 – 15.45 KOVi poolsed teenused ja toetused – Livia Kask Viljandi Sotsiaalameti juhataja
 
15.45 – 16.15 Toetavad teenused SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuse näitel – Kaja Koger ja Elena Erm
 
16.15 – 16.30 arutelu koos kohvipausiga
 
16.30 – 18.00 Tugigrupp dementsusega inimeste lähedastele
 
 
Registreerimine kohapeal
 
ÜRITUS ON TASUTA!
 
Korraldajad:  SA Viljandi Haigla ja Dementsuse Kompetenstikeskus
 
www.eludementsusega.ee

Selgus Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võidutöö

11.03.2019

Pressiteade
Viljandi Haigla
Eesti Arhitektide Liit
Riigi Kinnisvara AS
 
 
Selgus Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võidutöö
 
Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvara AS-iga kuulutasid täna välja Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võitjad, kelleks osutusid DAGOpen OÜ arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”. Viljandi kesklinna rajatav 23 000m² suurune innovaatiline kompleks valmib 2023. aastal.
 
Rahvusvahelise arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli leida Viljandi uuele haiglale ja tervisekeskusele nutikas lahendus, mis sobituks linna miljöösse ning millest kujuneks teeviit kogu Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi tulevikule. 
 
Võidutööks kuulutati ideekavand “Elu”. Žürii märkis võidutöö kohta, et hinnati kõrgelt ideelahenduses läbimõeldud haiglateenuste funktsionaalsust ning disaini, efektiivsust ja arhitektuurilise kvaliteedi üldist paindlikkust. Hoone on sobitatud oskuslikult Viljandi linna konteksti ning liikluslahendus, auto- ja jalakäijate marsruudid on korraldatud väga nutikalt.
Linnaehituslikult on tegemist tugeva lahendusega, kus suur hoone maht on peidetud kvartali sisse. Hoone plaanilahendus on kergesti kohandatav muutuvatele vajadustele. 
 
“Planeerimisel ja võidutöö valikul arvestasime nii patsiendi, töötaja, kogukonna, kui ka linnaruumi vajaduste ja huvidega. Elame kiiresti muutuvas maailmas ning kuna nii haigla kui ka tervisekeskus ei ole viie aasta pärast enam sellised, nagu neid praegu ette kujutame, siis oli valikul oluline ka see aspekt, kui palju võimaldab hoone dünaamilisust ja muutumise võimalust, mida teenused arengus vajavad. Loodame, et ideekonkursi võidutöö järgi valmiv hoone meeldib Viljandimaa inimestele ja on mugav ning otstarbekas,” kommenteeris žürii valikut SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere.
 
“Kaheetapiline arhitektuurivõistlus oli kõrgetasemeline ning õnnestunud. Selline formaat annab tellijale kindlust professionaalse tulemuse saavutamisel ning autoritele individuaalset tagasisidet ideelahenduse paremaks väljatöötamiseks,” sõnas Eesti Arhitektide Liidu asepresident Kalle Komissarov.
Žürii liige, Soome arhitekt Sakari Forsman lisas, et haiglate planeerimine on üks keerukamaid ehitusprojekteerimise ülesandeid ning eriliseks väljakutseks siinjuures oli hoone sobitamine ajaloolisesse linnakeskkonda, mis oli võidutöö autoritel väga edukalt lahendatud. 
 
Kokku laekus võistlusele 18 ideekavandit, millest viis pääsesid teise vooru ning said auhinna. Võistluse auhinnafond oli 60 000 eurot, millest 20 000 eurot pälvisid DAGOpen OÜ arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”. Võidupreemiat rahastab  Eesti Kultuurkapital.
 
 
15 000 eurot said teise koha omanikud, VK Studio Architects, Planners & Designers CCLL ja Arhitekt 11 OÜ autorid Sander Aas, Erkki Annama, Peter Deneut, Heidi Denoulet, Eero Endjärv, Ha Minh Nguyen ja Rense Vandewalle tööga “Allikas” ning 10 000 eurot võitis kolmanda koha saavutanud ODA OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ autorite meeskond Meelika Kaarna, Egon Metusala, Sten-Mark Mändmaa, Eleriin Tekko ja Liis Uustal tööga “Tervise tänav”. 
 
Välja anti ka kaks ergutuspreemiat summas a’ 7500 eurot: Architecture Workshop Finland Oy Eesti filiaal autorite Anssi Hakarinne, Ossi Konttinen, Martin Noorväli, Kyösti Meinilä, Oliver Mändla  ja Liisi Soomann tööle “Health Village” ja HG Arhitektuur OÜ autorite Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi, Triin Lehtmets, Andres Ristov,  Marianna Zvereva ja Agur-Andri Tarmo tööle “Tervist”.
 
Hoone ehitushange toimub 2021. aastal ning uus haigla ja tervisekeskuse hoone valmib 2023. aastal. Hoone projekteerimise leping sõlmitakse võitjatega lähiajal.
 
Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere, Eesti Arhitektide Liidu esindajad arhitektid Oliver Alver ja Emil Urbel, Soome Arhitektide Liidu esindaja arhitekt Sakari Forsman, Viljandi perearstide esindaja perearst Marje Metsur-Benzel, Riigi Kinnisvara AS-i projektidirektor Enno Parker ning Viljandi peaarhitekt-arhitektuuriameti juhataja Olav Remmelkoor.
 
Võidutöödega on võimalik tutvuda siin: www.newviljandihospital.ee/uudised/voitjad  
 
Arhitektuurvõistlus viidi läbi koostöös Viljandi Haigla, Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvara AS-iga, lisaks aitasid konkursi läbiviimisele kaasa Tartu Ülikooli Kliinikum, perearstid, haigla töötajad ning Eesti Kultuurkapital, kes eraldas võidutöö preemia.
 
Lisainfo:
Krista Valdvee
SA Viljandi Haigla koostööteenuste juht
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee
 
Kalle Komissarov 
Eesti Arhitektide Liidu asepresident
Tel: 55 40 203
kalle.komissarov[at]gmail.com 
 

Patsientide külastamine on külastusaegadel taas lubatud

11.03.2019

Alates tänasest, 11. märtsist on Viljandi haiglas taas lubatud patsientide külastamine. 

Palume kinni pidada külastusaegadest: tööpäevadel kell 16-19, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kell 10-19 (hoolekandekeskuses tööpäeviti kell 13-19, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kell 11-19) ning mitte külastada patsiente tõbisena.
 
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee
 
 
 

Ootame noorsportlasi terviseuuringutele!

27.02.2019

Viljandi haigla osaleb Eesti Haigekassa rahastatud ennetusprojektis “Noorsportlaste tervisekontroll spordiga seotud terviseriskide ennetamiseks”.

Ennetusprojekti raames saavad kõik kuni 19 (k.a.) aastased noored, kes treenivad regulaarselt (sh võistlevad) vähemalt 3 korda nädalas lisaks kehalise
kasvatuse tundidele registreerida end terviseuuringutele vaid visiiditasu eest. 

Terviseuuringule saab end registreerida Viljandi haigla registratuuri kaudu telefonil 434 3001 taastusraviarsti dr Krista Lääne vastuvõtule. 

Noorsportlaste spordimeditsiiniline terviseuuring annab ülevaate noorsportlase tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest. Terviseuuringu peamisteks eesmärkideks on vastunäidustuste ja osaliste piirangute väljaselgitamine spordiga tegelemiseks ning terviseriskide kindlakstegemine, mis võivad edaspidi olla põhjuseks vigastuste, haiguste ja äkksurma tekkel

Enne spordimeditsiinilisele terviseuuringule tulekut täidab noorsportlane või lapsevanem või hooldaja tervisliku seisundi küsimustiku (vorm ESMF-1). “Jah“ vastused täpsustatakse küsimustikus ja anamneesi võtmise käigus. 

Palun printige kindlasti vorm välja SIIT ja võtke vastuvõtule kaasa!

 

Lahtiste uste päev Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete teenistuses 28. veebruaril

19.02.2019

Lahtiste uste päeva eesmärk on teha meid lihtsamalt leitavaks ja kohtuda koostööpartneritega. Neljapäeval, 28. veebruaril on kõik huvilised oodatud tutvuma nii uute ruumide kui ka teenuse sisuga. Meie meeskond ootab huvilisi sisse astuma kell 9-14 - tutvuma, küsima ja uudistama.

Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete teenistus asub nüüdsest uues asukohas - Viljandi haigla peahoone B-korpuse I korrusel (vaata kaardilt). 

 
Eraldi sissepääsuga uutes ruumides on patsientidele ja lähedastele suurem privaatsus.
Kõik meie spetsialistid (õde, psühholoogid, sotsiaaltöötaja ja psühhiaater) on nüüd leitavad ühest kohast.

Teenuse grupiruumis toimuvad päeva jooksul töötoad, lühiloengud ja arutelud (orienteeruv ajakava):
 kell 9  on oodatud kõik, kes uute ruumide loomisele kaasa aitasid ja oma haigla töötajad
 kell 10 töötuba töötukassaga 
 kell 11 „Kuidas alkopatsiendiga mitte teha topelttööd?" arutelu perearstide ja -õdedega
 kell 12 töötuba kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate ja sotsiaalkindlustusametiga
 kell 13 „Ravida ja/või karistada?" arutelu justiitssüsteemiga
 kell 14 kolleegid teistest haiglatest ja TAI-st
 
Kõik huvilised on oodatud!
Alkoholitarvitamise häirete teenistus asub haigla peahoone B-korpuse I korrusel, eraldi sissepääsuga Kase tee poolsel küljel. 
 
Lisainfo: sekretär Birgit Kikerpill, tel 5866 5160 (E-R 8-16), e-post alko[at]vmh.ee
 
 
 
Teenust osutatakse programmi „Kainem ja tervem Eesti" raames. 

Rehabilitatsiooniteenused Viljandi haiglas

15.02.2019

SA Viljandi Haigla taastusravikliinik osutab 1. augustist 2018 sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust erivajadusega lastele ja tööalast rehabilitatsiooni.

Info teenuste kohta E-R 8.00-16.00
telefonil 435 2164 (Siret Tamm) või 
e-posti teel reha[at]vmh.ee

Taastusravil on oluline osa nii sotsiaalses kui ka tööalases rehabilitatsioonis.  Soovime teenusele saamise inimestele lähemale tuua ja mugavamaks teha. Teenuste korraldamine ühes kliinikus parandab nii teenuse kättesaadavust kui ka kvaliteeti.

Loe lähemalt siit: http://www.vmh.ee/rehabilitatsioon

 

Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitja kuulutatakse välja 11. märtsil

01.02.2019

Rõõm on teatada, et Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse hoone arhitektuurikonkursi tähtajaks esitasid edasiarendatud kavandid kõik viis teise etappi edasipääsenud meeskonda.

Septembris väljakuulutatud rahvusvahelisele arhitektuurikonkursile esitati 18 ideekavandit, millest rahvusvaheline žürii valis novembri lõpuks teise etappi edasiarendamiseks viis.
 
„Ootasime põnevusega, kuidas vahepealse aja jooksul on ideid edasi arendatud. Hea meel on tõdeda, et areng on toimunud ning meie tagasisidet on arvestatud. Valiku tegemine saab olema keeruline, kuid kindlasti leiame partnerid, kellega koos uut haiglat-tervisekeskust arendama hakata,“ tõdes Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. „Kindlust lisab ka teadmine, et uue maakondliku haigla-tervisekeskuse ehitamiseks esitatud taotlus rahastamiseks Euroopa Liidu struktuurivahenditest sai vahetult enne arhitektuurikonkursi lõpptähtaega positiivse vastuse,“ lisas ta.  
 
Lõplik kinnitus valitsuse otsusele lisada uue Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse hoone investeeringute kavasse saabus jaanuari keskel. Investeeringu eesmärk on ehitada Viljandi kesklinna uus haigla ja tervisekeskus Viljandimaa inimestele, kus tihedas koostöös tegutseksid perearstiabi, üldhaigla ning sotsiaalteenuste pakkujad.Investeeringut toetatakse mahus ca 16 miljonit eurot tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes meetmest, mida finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond. 
 
Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitjad kuulutatakse välja 11. märtsil Viljandis Sakala keskuses.
 
Võitja väljaselgitamiseks teeb tööd rahvusvaheline, arhitektidest ja tervishoiuvaldkonna inimestest koosnev žürii, kes võtab arvesse eri valdkondade ekspertide, sh Viljandi perearstide ja Viljandi haigla töötajate arvamusi, oma kogemust jagab ka Tartu Ülikooli Kliinikum.

Koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvaraga läbiviidud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse eesmärk on leida ruumiline lahendus Viljandi kesklinna rajatavale  innovaatilisele kompleksile ja haljastusele, mis sobituksid ühtlasi kultuuripealinna miljöösse.
 
 
Arhitektuurivõistluse žüriisse kuuluvad:
Priit Tampere, žürii esimees, SA Viljandi Haigla juhatuse esimees
Oliver Alver, arhitekt, Eesti Arhitektide Liit
Sakari Forsman, arhitekt, Soome Arhitektide Liit
Marje Metsur-Benzel, perearst, Viljandi perearstide esindaja
Enno Parker, projektidirektor, Riigi Kinnisvara AS
Olav Remmelkoor, peaarhitekt-arhitektuuriameti juhataja, Viljandi Linnavalitsus
Emil Urbel, arhitekt, Eesti Arhitektide Liit
 
Rohkem informatsiooni leiate kodulehelt: https://newviljandihospital.ee.
 
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee

 

Selver toetab venoskoobi ostmist (fotod)

28.01.2019

Täna pärastlõunal andis Männimäe Selveri juhataja Kati Pell Viljandi haiglale üle "Koos on kergem" kampaaniaga kogutud toetuse 2900 eurot.

Sel aastal soetatakse Viljandi haigla viljandimaalaste toetuse abil laborisse venoskoop. Venoskoop ehk veeniotsija on seade, mille abiga saab visualiseerida naha all paiknevaid veene ja muuta need silmale nähtavaks.
Lastel võib veresoonte leidmine olla raskendatud, kuid veeniotsija aitab veenid esile tuua, hõlbustades vereanalüüside võtmist. "Seadme abil saab veeni ühe torkega tabada, see vähendab kindlasti lastel tekkivat hirmu valu ja protseduuri ees," lisas labori vanembioanalüütik Karita Kopp.
 
Viljandi haigla juhatuse liige Mart Kull avaldas tänu kõikidele viljandimaalastele, kes kampaaniasumma kogunemisse oma panuse andsid. 

Vasakult: vanembioanalüütik Karita Kopp, juhatuse liige ja somaatilise valdkonna ravijuht Mart Kull, Männimäe Selveri juhataja Kati Pell, Centrumi Selveri juhataja Inna Remmelgas, ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku ülemarst Mati Kallas

(Foto Maike Tšetšin)
 
 
Maike Tšetšin
kommunikatsioonispetsialist
maike.tsetsin[at]vmh.ee

 

Patsientide transpordi korraldamine Viljandi haiglas (fotod)

28.01.2019

SA Viljandi Haigla erakorralise meditsiini osakonnas on kasutada 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas patsientide transpordiks mõeldud transportauto.  

Patsientide tasulist transporti saab kasutada inimene, kellel endal ei ole transpordivõimalust nt kodust haiglasse, haiglast koju või hooldekodusse saamiseks. Teenus on mõeldud eelkõige ratastoolis ja/või lamava patsiendi transpordiks. 

Seda teenust haigekassa ei hüvita ning teenuse eest peab maksma ise. Maksta saab nii erakorralise meditsiini osakonna vastuvõtus kui ka arvega. 
 
Alates 1. veebruarist 2019 kehtivad patsiendi tasuliseks transpordiks uued hinnad:

1. Kuni 25 km läbimine (sihtpuhkti ja tagasi; haigla lähiümbrus kuni 12,5 x 2 km, sh. Viljandi linna ja Viiratsi asula territoorium) 25,00 eurot,
2. Üle 25 km läbimine (teekond sihtpunkti ja tagasi) on kilomeetri hinnaks 1 eur/km.
 
Hinna sees on autojuhi abi voodist voodini. 

Transpordi tellimine ja info telefonil 5343 1650.
 
 (Fotod Maike Tšetšin)

 
Maike Tšetšin
kommunikatsioonispetsialist
maike.tsetsin[at]vmh.ee

 

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

00.00.0000

1.    Kas ambulatoorne vastuvõtt/plaanilised operatsioonid/ plaaniline uuring toimuvad?
•    Kui te olete meie teenusele registreerunud ja teil puuduvad viirusinfektsiooni nähud (köha, palavik, hingamisraskused), siis vastuvõtt toimub. Viirusinfektsiooni nähtude korral konsulteerige palun oma perearstiga ja kui on vajalik aja edasi lükkamine, siis võtke ühendust haigla registratuuriga

Vastuvõttudele saab registreeruda läbi digiregistratuuri või helistades haigla üldregistratuuri numbril 434 3001 (E-R 08.00 – 16.00).
•    Kogu haiglahoones viibimise ajal on kohustus kanda kirurgilisi maske, mida saab peahoones asuvast kontrollpunktist.

Kõigile statsionaarsele ravile või päevaravile (sh päevakirurgia), samuti osale aerosoole genereerivatele uuringutele tulevatele patsientidele on kohustuslik Covid-19 antigeenitest, mis sooritatakse enne protseduuri haigla verevõtutoas peahoone fuajees. Testimise tõttu tuleb haiglasse tulla pool tundi enne määratud aega. Patsientidega võtab haigla ise ühendust, et täpsustada haiglasse saabumise aeg. Täiendavaid kulusid patsiendile sellega ei kaasne.

 

2.    Kas saab anda vereproovi, teha röntgenit?
Saab.
•    Kui viirusinfektsiooni nähud puuduvad, siis toimub vereproovi andmine 1. korrusel registratuuri kõrval, ruum C101 – võtke palun järjekorranumber ja oodake kuni analüüside ukse kohal olevale tabloole ilmub teie number. Röntgenuuringud toimuvad tavapäraselt radioloogia osakonnas 4. korrusel. Kõik hoonesse sisenejad täidavad tervisedeklaratsiooni ja läbivad esmase triaaži.
•    Viirusinfektsiooni nähtude korral on vajalik eelregistreerimine telefonil 5886 3313 (E-R 08.00 – 16.00). Antakse juhtnöörid edsiseks käitumiseks.
 

3.    Kus saan teha Covid-testi?
•    Covid-19 testimine toimub etteregistreerimisel (tel 5886 3313, E – R 08.00 – 16.00). Testi andmine toimub haiglahoone Paalalinna – poolses otsas 0. korrusel (siseneda alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse juures asuvast trepist alla).
•    Perearsti või eriarsti saatekirjaga on testimine tasuta. Omal soovil testi tegemine on tasuline teenus hinnaga 65 eurot.
•    NB! Viirustunnustega mitte siseneda haigla fuajeesse!
 

4.    Kuidas saab infot haiglasse toodud patsiendi kohta?
•    Infotelefonil 435 2008 (kui teie lähedane on toodud kiirabiga ja te ei tea veel, mis temast on saanud st kuhu osakonda ta on liikunud või kas üldse viibib meie asutuses).
•    Vastava osakonna valveõelt (osakondade numbrid on leitavad kodulehelt: Üldinfo→Kontaktid)
 

5.    Kuidas saan kontakti oma erialaarstiga või registreeruda eriarsti vastuvõtule?
Võtke ühendust üldregistratuuri numbril 434 3001. Vastuvõtule saate ennast registreerida ka läbi digiregistratuuri.
 

6.    Kas isa saab viibida lapse sünni juures?
Isad/tugiisikud võivad osaleda sünnituste juures, kuid kehtivad teatud nõuded:
•    Tugiisikud peavad olema terved, täitma haiglasse sisenedes tervisdeklaratsiooni. Palaviku ja muude haigustunnustega haiglasse ei pääse.
•    Haiglas viibimise ajal kannab tugiisik maski ja võimalusel, ilma tungiva põhjuseta, osakonnas ega haiglahoones ei liigu.
•    Tugiisikud ei ole lubatud juhul, kui naine tuleb haiglasse günekoloogiliseks ultraheliks, ravile, sünnituse esilekutsumiseks või abordile. 
•    Isad võivad jääda perepalatisse, kuid haiglast sisse-välja liikumist ei lubata.
•    Lilli ja kingitusi palume haiglasse mitte tuua/saata.
Muudatustest teavitame koheselt läbi erinevate meediakanalite.
 

7.    Kas lastepsühhiaatri vastuvõtt toimub?
Vastuvõtud toimuvad tavapäraselt nii kontaktvastuvõttudena kui ka virtuaalselt.
 

8.    Kuidas pääseb EMO-sse?
EMO-sse pöördudes tuleb läbida soovituslikult telefoni teel eeltriaaž – selleks palume saabudes helistada triaaziõele telefonil 5307 0629 või helistada uksekella ja oodata, kuni teile vastu tullakse.
 

9.    Millisel juhul pääseb patsienti külastama?
Haigla hoonetes kehtib üldine külastuskeeld. Erandjuhtudel on külastamine võimalik üksnes kokkuleppel raviarstiga.
 

10.    Kas haiglasse pakke saab saata?
Pakke saab tuua tööpäevadel 08.00 – 16.00.Töövälisel ajal saab pakid jätta haigla peaukse ees olevasse pakiautomaati. Palume kindlasti pakile märkida saaja nimi ja osakond.

 

11.    Kuhu ja mis kellaaegadel saan tuua laborianalüüse?
Analüüse saab tuua 1. korrusel (ruumC101) asuvasse analüüside võtmise kabinetti tööpäeviti 08.00 – 15.30. Peale eeltriaaži läbimist tehke palun järjekorraautomaadil „muud proovimaterjalid“ valik, võtke järjekorranumber ning oodake kuni analüüside ukse kohal olevale tabloole ilmub teie number.   
 

12.    Kust saan siseneda taastusravi protseduurile/teenusele?
Ambulatoorse taastusravi sissepääs asub haigla Paalalinna-poolses küljes (viidad suunavad). Võimalik on siseneda ka haigla peauksest.

 

Värskemad uudised